Ohtâ historjá stuárráámuin iärvádâsâin lii tot, ete maht egyptliih luhostuvvii huksiđ jietânâspyramidijd ađai faaraoi haavdijd. Giza pyramideh huksejuvvojii 4 000 ihheed tassaaš, já toid kiävttojii miljovneh stuorrâ kalkkâkeđgilaigoseh.
Tääl pyramidij iärvádâsân lii sáttám puáttiđ aaibâs uđđâ čuovviittâs. Totkeeh láá kavnâm ävđineennâm já viljâlemeennâm vyelni Niilijuuvâ syere, mii lii lamaš lappum jo tuháttijd iivijd. Tot puáhtá čielgiđ tom, ete maht 31 pyramidid ráhtojii Niilijuuvâ liähán 3 700–4 300 ihheed tassaaš.
Totkei mield stuorrâ syere peht ulmuuh puohtii jođettiđ kalkkâkeđgilaigosijd, moh kiävttojii pyramidij huksiimân. Totkeeh arvâleh, ete juuhâ lâi talle 64 kilomeetterid kukke já 200–700 meetterid kubduv.
”Lâi älkkeb jođettiđ lusis materiaalijd juuvâ peht ko eennâm peht”, iätá totkee Suzanne Onstine Memphis ollâopâttuvâst.
Arkeologeh láá kuhháá arvâlâm, ete tovlááh egyptliih láá kolgâm kevttiđ čäciväävli jietânâsstuárusij huksimtarbâšij joođeetmân.
”Kihheen ij tiättám taan čäciväävli stuáruduv ige tom, ete kost tot lâi”, iätá totkee Eman Ghoneim Wilmington ollâopâttuvâst AFP sahhiittâlmist.
Almugijkoskâsâš totkeejuávkku keevtij eereeb iärrás satelliitkuuvijd já historjálijd káártáid talle ko sij tutkii juuvâ syere, mon sij kočodeh ”Ahmratin”, mii uáivild pyramidijd.
Tutkâmušah nannejeh juuvâ orroom. Totkeeh eteh, ete stuorrâ juuhâ saatij lappuuškyettiđ čunnui vuálá tallaa koškepaje ääigi, suullân 4 200 ihheed tassaaš. Giza pyramideh láá suullân kilomeetter keččin juhâriddoost. Juuvâ jotteemkiäinu muttui aaigij mield. Totkei mield tot sáttá čielgiđ tom, mondiet pyramideh láá huksejum sierâ soojijd.
Käldee:
– Egyptin pyramidien arvoitus saattoi ratketa – piilossa ollut Niilin haara löytyi (yle.fi)
Kove: Ricardo Liberato (Wikimedia Commons)