90-ihásâš Eva Reenpää huámmáš stuorrâ nubástusâid luándust, ko sun verdid tááláá luándu ton ááigán ko sun lâi pärni. Luándu lii muttum čuuvtij, já päikkimeeci paaldâst lii tääl čuoppum jolgâdâs. Reenpää iätá, et suu pärnivuođâ meecist Lohjaast aainâs-uv 25 loddešlaaijâd láá lappum. Meidgin mievrih, moh lijjii ovdil valjeest, iä innig vuottuu.
Nubástus ij tiäđustkin oinuu tuše Reenpää meecist Lohjaast. Ulmui uáinust luánduviđá mecci ij lah Suomâst innig ko uccâ pittááh tyebbin tääbbin. Reenpää meridij porgâđ maidnii. Sun halijdij suojâliđ meeci, moos kihheen ij innig kuássin kuoskâččii. Metso-ohjelm peht sun suojâlij vistig meecijd pärnivuođâ pääihis aldasijn. Talle sun usâškuođij ákkuvijnis lase vijđes puáris meecijd Maadâ-Suomâst, maid puávtáččij suojâliđ. Tagareh iä kuittâg kavnum. Luándumeecijn Maadâ-Suomâst láá pááccám tuše uccâ pittááh tuohu teehi. Talle Reenpää tuđhâškuođij meecijd Tave-Suomâst. Kosten eres saajeest Euroopist iä lah innig nuuvt vijđes luánduviđá kuácceevyevdih ko Paje-Laapist já Tave-Ruotâst. Paijeel 800 hehtaar stuárusii meeci sun kaavnâi loppâloopâst suoijâlmân váháš määđhi keččin Aanaar siijdâst. Taat mecci lii maaŋgânáál eromâš. Tot lii uási Euroop majemuu vijđes já ohtâlâs luánduviđá kuácceevuovdij kuávlust, mii ovtâstuvá viestârist Ruotâ puáris meccijd já nuorttân vist Ruošân. Ton lasseen Reenpää suojâlij kyehti ohtsis 888 hehtaar stuárusii meccikuávlu Pahtavaara já Haaskavaara kuávluin. Taan kuávlust kávnojeh eereeb iärásij ennuv uhkevuálásiih čánásiih já jáháleh.
Meecij suojâlem lii-uv viehâ epitäässiv Suomâst. Tave-Suomâ meecijn suullân 20 prosentid láá suojâlum, ko vist Maadâ-Suomâst toh láá suojâlum tuše vuálá kulmâ prooseent. Vala love ihheed tassaaš ličij lamaš máhđuttemes juurdâ, et Aanaar kuávlu ohtâsâšmeecij omâsteijeeh liččii vuábdám mecijdis suoijâlmân, muštâl aanaarlâš luándusuojâleijee Jarmo Pyykkö. Tääl tile lii muttum. Eres muulsâiävtuh ko suojâlem iä ubâ innig lahkin. Stuorrâ meccifinnoduvah iä uásti muorâid Aanaar puáris meecijn, tastko toh paleh peggimhááitust. Ovdâsvástádâslii meccitipšo ornijdume FSC lii arvâlâm, et muorâskappum tien kuávlust puáhtá leđe uhke sämikulttuurân já puásuituálun. Pyykkö mield Aanaar kuávlust liččii ain eenâb mecciomâsteijeeh, kiäh omâsteh luánduviđá meecijd já halijdiččii tiänáđ jieijâs mecij suoijâlmáin. Suoijâlmân tarbâšuvvoo kuittâg lase ruttâ.
Paje-Laapi luándumeecih kiäsuttiččii ulmuid tääl ennuv-uv. Ive 2019 elleekovestivrejeijee Aki Kaurismäki skeŋkkij Luánduärbisiättusân ruuđâ Aanaar Mudusjäävri Syerminjaargâst leijee 217 hehtaar stuárusii meeci suoijâlmân. Siämmáá ive Kaurismäki skeŋkkij Luánduärbisiättusân suoijâlmân vala Keuraanmäki meeci Pusulast Lohjaast.
Suomâ lii čonnâsâm orostittiđ luándulappum ive 2030 räi. Vâi taat olášuvá, meecijd kolgâččij suojâliđ eenâb ko tääl. EU maaŋgâhámásâšvuotâstrategia váátá, et Suomâ-uv suoijâl puoh vala ceggust orroo puáris já luánduviđá mecijdis. Ton lasseen suojâlemvijđoduv kolgâččij šoddâdiđ 30 prosentân EU-eennâmkuávluin nuuvt, ete kuálmádâs suojâlum kuávluin láá suojâlum čovgâdávt. Čuolmân lii tot, ete staatâ tooimah iä rijttáá, ige ruttâ luándulappum orostitmân lah väridum tuárvi. Suojâlemulmeh iä olášuu, jis meecih iä suojâluu lase sehe staatâ enâmijn já priivaatenâmijn, iätá Compensate-siätu toimâjođetteijee Annukka Valkeapää.
Compensate-siättus ulmen láá tuáimee čiđđâ- já luánduárvumarkkâneh. Eidu tääl tot oovded rekinistemmaašin, moin mecciomâsteijee puávtáččij älkkeht selvâttiđ, kost láá čiđđâ- já luánduáárvui tááhust pyeremuuh meecih. ”Luánduárvumarkkânijn” meeci suojâlem loogiik ličij siämmáš ko staatâ mäksim suoijâlmist. Virgeomâhâš ađai Ely-kuávdáš tovâččij eidusii suojâlemmiärádâs, mut staatâ saajeest ovdâmerkkân stuorrâirâttâs mávsáččij suoijâlmist, já siämmást taat irâttâs ucedičij luándu- tâi čiđđâjyelgiluodâs meeci suoijâlmáin.
Meecist lii stuorrâ roolâ syemmilii kulttuuräärbist, iätá Reenpää. Suu mield tot lii váhá tego aalmuglâš keđgijyelgi. Reenpää addel viärdásâškove: ”Ko mij mááláp taavluid tâi vuáđudep museoid já konserthaalijd, te vuossâmužžân ij koijâduu, maid toh pyevtitteh. Lii tiäđust-uv pyeri, jis taavluh vuábdojeh já museoin láá ennuv kyesih. Mut tot ij lah puoh tehálumos ulme.”
Käldee:
Kove: Jasmina Schreck