Njellimist lâi savâstâllâm­tilálâšvuotâ nuorttâlij maddârij maacâtmist hävdi­ráávhun

Taažâ Sämitigge lii ornim savâstâllâmtilálâšvuođâid nuorttâlij maddârij maacâtmist hävdiráávhun. Tilálâšvuođah lijjii 10.6. Neidenist já 11.6. Njellimist.

Haavdijn koivum 21 nuorttâlâžžâd maddârid lijjii algâalgâlávt hävdidum 1310-lovo já ive 1925 koskâsii ääigi.

Njellim tilálâšvuotân uásálistii suullân 20 nuorttâlâžžâd. Sij savâstâllii maddârij taavtijn, moh lijjii koivum Paččvei hävdisuollust ive 1958. Ulmui tuoivân ličij macâttiđ taid já lyeštiđ maddârijd uđđâsist háávdán.

Njellimist ääši oovdânpuohtii Runar Myrnes Balto Taažâ Sämitiggeest sehe Jan Bjaalie já Johannes Falk Paulsen Oslo ollâopâttuvâst. Suomâ Sämitige ovdâsteijen lâi stiivrâ jeessân Tauno Ljetoff. Oovdânpyehtim maŋa aalgij savâstâllâm tast, ete kolgâččij-uv maddârijd hävdidiđ uđđâsist já jis nuuvt, te kuus já maht. Smiettâmnáál lâi meid tot, ete kolgâččij-uv ääši tutkâđ lase ovdil maddârij macâttem. Tuoivâ maddârij maacâtmist hävdiráávhun poođij almosân savâstâllâm ääigi.

”Nuorttâliih, kiäh lijjii pääihi alne, lijjii ton uáivilist, ete maddâreh kolgâččii hävdiduđ uđđâsist. Sij kolgâččii hävdiduđ Svanvik hävdienâmân ađai siämmáá sajan, kuus motomeh sist lijjii jo ovdil hävdidum. Mij savâstâlâim meid maddârij mieldi hävdidum tiiŋgâi maacâtmist”, Suomâ Sämitige stiivrâ jeessân Tauno Ljetoff muštâl.

Taažâ Sämitigge lii uážžum tuoivuu, et 21 nuorttâlâžžâd maddârid macâttuuččii. Maddâreh lijjii Paččvei siijdâ (Paččjokk sijdd) ässeeh. Paččvei sijdâ juáhásui uđđâ staatâraajij tiet, já tondiet maddârij maajeeldpuátteeh ääsih tääl Taažâst, Suomâst já Ruošâst.

Taažâ Sämitigge lii ráhtám Oslo ollâopâttuvváin taggaar sopâmâš, mii addel Sämitiigán meridemvääldi maddârij maacâtmist hävdiráávhun. Maddâreh láá tääl Oslo ollâopâttuv bioantropologisijn nurâlduvâin. Ääši várás lii vuáđudum pargojuávkku, moos kuleh Oslo ollâopâttuv, Ä´vv Saa´mi Mu´zei, Nuorttâlij sijdâčuákkim já Taažâ Sämitige ovdâsteijeeh. Pargojuávhu ulmen lii ovdediđ ääši toin naalijn, ete Taažâ Sämitige pesâččij toohâđ virgálii miärádâs olesčuákkimist.

Käldee:

– Kolttasaamelaisten jäänteiden palauttamisesta kokoustettiin Nellimissä – Toiveena olisi saada vainajien jäänteet takaisin maan lepoon (samediggi.fi)

Kove: Kospo75 (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...