Njellimist lâi savâstâllâm­tilálâšvuotâ nuorttâlij maddârij maacâtmist hävdi­ráávhun

Taažâ Sämitigge lii ornim savâstâllâmtilálâšvuođâid nuorttâlij maddârij maacâtmist hävdiráávhun. Tilálâšvuođah lijjii 10.6. Neidenist já 11.6. Njellimist.

Haavdijn koivum 21 nuorttâlâžžâd maddârid lijjii algâalgâlávt hävdidum 1310-lovo já ive 1925 koskâsii ääigi.

Njellim tilálâšvuotân uásálistii suullân 20 nuorttâlâžžâd. Sij savâstâllii maddârij taavtijn, moh lijjii koivum Paččvei hävdisuollust ive 1958. Ulmui tuoivân ličij macâttiđ taid já lyeštiđ maddârijd uđđâsist háávdán.

Njellimist ääši oovdânpuohtii Runar Myrnes Balto Taažâ Sämitiggeest sehe Jan Bjaalie já Johannes Falk Paulsen Oslo ollâopâttuvâst. Suomâ Sämitige ovdâsteijen lâi stiivrâ jeessân Tauno Ljetoff. Oovdânpyehtim maŋa aalgij savâstâllâm tast, ete kolgâččij-uv maddârijd hävdidiđ uđđâsist já jis nuuvt, te kuus já maht. Smiettâmnáál lâi meid tot, ete kolgâččij-uv ääši tutkâđ lase ovdil maddârij macâttem. Tuoivâ maddârij maacâtmist hävdiráávhun poođij almosân savâstâllâm ääigi.

”Nuorttâliih, kiäh lijjii pääihi alne, lijjii ton uáivilist, ete maddâreh kolgâččii hävdiduđ uđđâsist. Sij kolgâččii hävdiduđ Svanvik hävdienâmân ađai siämmáá sajan, kuus motomeh sist lijjii jo ovdil hävdidum. Mij savâstâlâim meid maddârij mieldi hävdidum tiiŋgâi maacâtmist”, Suomâ Sämitige stiivrâ jeessân Tauno Ljetoff muštâl.

Taažâ Sämitigge lii uážžum tuoivuu, et 21 nuorttâlâžžâd maddârid macâttuuččii. Maddâreh lijjii Paččvei siijdâ (Paččjokk sijdd) ässeeh. Paččvei sijdâ juáhásui uđđâ staatâraajij tiet, já tondiet maddârij maajeeldpuátteeh ääsih tääl Taažâst, Suomâst já Ruošâst.

Taažâ Sämitigge lii ráhtám Oslo ollâopâttuvváin taggaar sopâmâš, mii addel Sämitiigán meridemvääldi maddârij maacâtmist hävdiráávhun. Maddâreh láá tääl Oslo ollâopâttuv bioantropologisijn nurâlduvâin. Ääši várás lii vuáđudum pargojuávkku, moos kuleh Oslo ollâopâttuv, Ä´vv Saa´mi Mu´zei, Nuorttâlij sijdâčuákkim já Taažâ Sämitige ovdâsteijeeh. Pargojuávhu ulmen lii ovdediđ ääši toin naalijn, ete Taažâ Sämitige pesâččij toohâđ virgálii miärádâs olesčuákkimist.

Käldee:

– Kolttasaamelaisten jäänteiden palauttamisesta kokoustettiin Nellimissä – Toiveena olisi saada vainajien jäänteet takaisin maan lepoon (samediggi.fi)

Kove: Kospo75 (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...