Njellimist lâi savâstâllâm­tilálâšvuotâ nuorttâlij maddârij maacâtmist hävdi­ráávhun

Taažâ Sämitigge lii ornim savâstâllâmtilálâšvuođâid nuorttâlij maddârij maacâtmist hävdiráávhun. Tilálâšvuođah lijjii 10.6. Neidenist já 11.6. Njellimist.

Haavdijn koivum 21 nuorttâlâžžâd maddârid lijjii algâalgâlávt hävdidum 1310-lovo já ive 1925 koskâsii ääigi.

Njellim tilálâšvuotân uásálistii suullân 20 nuorttâlâžžâd. Sij savâstâllii maddârij taavtijn, moh lijjii koivum Paččvei hävdisuollust ive 1958. Ulmui tuoivân ličij macâttiđ taid já lyeštiđ maddârijd uđđâsist háávdán.

Njellimist ääši oovdânpuohtii Runar Myrnes Balto Taažâ Sämitiggeest sehe Jan Bjaalie já Johannes Falk Paulsen Oslo ollâopâttuvâst. Suomâ Sämitige ovdâsteijen lâi stiivrâ jeessân Tauno Ljetoff. Oovdânpyehtim maŋa aalgij savâstâllâm tast, ete kolgâččij-uv maddârijd hävdidiđ uđđâsist já jis nuuvt, te kuus já maht. Smiettâmnáál lâi meid tot, ete kolgâččij-uv ääši tutkâđ lase ovdil maddârij macâttem. Tuoivâ maddârij maacâtmist hävdiráávhun poođij almosân savâstâllâm ääigi.

”Nuorttâliih, kiäh lijjii pääihi alne, lijjii ton uáivilist, ete maddâreh kolgâččii hävdiduđ uđđâsist. Sij kolgâččii hävdiduđ Svanvik hävdienâmân ađai siämmáá sajan, kuus motomeh sist lijjii jo ovdil hävdidum. Mij savâstâlâim meid maddârij mieldi hävdidum tiiŋgâi maacâtmist”, Suomâ Sämitige stiivrâ jeessân Tauno Ljetoff muštâl.

Taažâ Sämitigge lii uážžum tuoivuu, et 21 nuorttâlâžžâd maddârid macâttuuččii. Maddâreh lijjii Paččvei siijdâ (Paččjokk sijdd) ässeeh. Paččvei sijdâ juáhásui uđđâ staatâraajij tiet, já tondiet maddârij maajeeldpuátteeh ääsih tääl Taažâst, Suomâst já Ruošâst.

Taažâ Sämitigge lii ráhtám Oslo ollâopâttuvváin taggaar sopâmâš, mii addel Sämitiigán meridemvääldi maddârij maacâtmist hävdiráávhun. Maddâreh láá tääl Oslo ollâopâttuv bioantropologisijn nurâlduvâin. Ääši várás lii vuáđudum pargojuávkku, moos kuleh Oslo ollâopâttuv, Ä´vv Saa´mi Mu´zei, Nuorttâlij sijdâčuákkim já Taažâ Sämitige ovdâsteijeeh. Pargojuávhu ulmen lii ovdediđ ääši toin naalijn, ete Taažâ Sämitige pesâččij toohâđ virgálii miärádâs olesčuákkimist.

Käldee:

– Kolttasaamelaisten jäänteiden palauttamisesta kokoustettiin Nellimissä – Toiveena olisi saada vainajien jäänteet takaisin maan lepoon (samediggi.fi)

Kove: Kospo75 (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...