Njellimist lâi savâstâllâm­tilálâšvuotâ nuorttâlij maddârij maacâtmist hävdi­ráávhun

Taažâ Sämitigge lii ornim savâstâllâmtilálâšvuođâid nuorttâlij maddârij maacâtmist hävdiráávhun. Tilálâšvuođah lijjii 10.6. Neidenist já 11.6. Njellimist.

Haavdijn koivum 21 nuorttâlâžžâd maddârid lijjii algâalgâlávt hävdidum 1310-lovo já ive 1925 koskâsii ääigi.

Njellim tilálâšvuotân uásálistii suullân 20 nuorttâlâžžâd. Sij savâstâllii maddârij taavtijn, moh lijjii koivum Paččvei hävdisuollust ive 1958. Ulmui tuoivân ličij macâttiđ taid já lyeštiđ maddârijd uđđâsist háávdán.

Njellimist ääši oovdânpuohtii Runar Myrnes Balto Taažâ Sämitiggeest sehe Jan Bjaalie já Johannes Falk Paulsen Oslo ollâopâttuvâst. Suomâ Sämitige ovdâsteijen lâi stiivrâ jeessân Tauno Ljetoff. Oovdânpyehtim maŋa aalgij savâstâllâm tast, ete kolgâččij-uv maddârijd hävdidiđ uđđâsist já jis nuuvt, te kuus já maht. Smiettâmnáál lâi meid tot, ete kolgâččij-uv ääši tutkâđ lase ovdil maddârij macâttem. Tuoivâ maddârij maacâtmist hävdiráávhun poođij almosân savâstâllâm ääigi.

”Nuorttâliih, kiäh lijjii pääihi alne, lijjii ton uáivilist, ete maddâreh kolgâččii hävdiduđ uđđâsist. Sij kolgâččii hävdiduđ Svanvik hävdienâmân ađai siämmáá sajan, kuus motomeh sist lijjii jo ovdil hävdidum. Mij savâstâlâim meid maddârij mieldi hävdidum tiiŋgâi maacâtmist”, Suomâ Sämitige stiivrâ jeessân Tauno Ljetoff muštâl.

Taažâ Sämitigge lii uážžum tuoivuu, et 21 nuorttâlâžžâd maddârid macâttuuččii. Maddâreh lijjii Paččvei siijdâ (Paččjokk sijdd) ässeeh. Paččvei sijdâ juáhásui uđđâ staatâraajij tiet, já tondiet maddârij maajeeldpuátteeh ääsih tääl Taažâst, Suomâst já Ruošâst.

Taažâ Sämitigge lii ráhtám Oslo ollâopâttuvváin taggaar sopâmâš, mii addel Sämitiigán meridemvääldi maddârij maacâtmist hävdiráávhun. Maddâreh láá tääl Oslo ollâopâttuv bioantropologisijn nurâlduvâin. Ääši várás lii vuáđudum pargojuávkku, moos kuleh Oslo ollâopâttuv, Ä´vv Saa´mi Mu´zei, Nuorttâlij sijdâčuákkim já Taažâ Sämitige ovdâsteijeeh. Pargojuávhu ulmen lii ovdediđ ääši toin naalijn, ete Taažâ Sämitige pesâččij toohâđ virgálii miärádâs olesčuákkimist.

Käldee:

– Kolttasaamelaisten jäänteiden palauttamisesta kokoustettiin Nellimissä – Toiveena olisi saada vainajien jäänteet takaisin maan lepoon (samediggi.fi)

Kove: Kospo75 (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kárbáin Lemmest

Čällee: Heidi Mattus Kesiluámuh já luámuvuáváámeh: Kuus, moin já mon kooskâst? Nabai mon kuhháá? Talle ko vala porgim tuuriistpargoin, must lâi kiđđuv cuáŋui- já vyesimáánu ääigi...

Maailm olmooš­loho lii juksâm 8,3 miljard rääji – Savâstâllâm lijge­aalmu­gistmist máccá

Maailm olmoošloho lii pajanâm 8,3 miljard ulmui. Ovtâstum aalmugij adai OA olmoošlohon vuáđuduvvee rekinistmeh ennusteh, et maailm ässeeloho lii kesimáánust 2026 váhá paijeel 8,29...

Vala ohtâ merâ­mätki Hailuoton

Merâmääđhih autotampâiguin Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst láá pááccám historján. Talle ko uuđâs autotaampâi jotoluv nuhâmist poođij, te šoodâi huáppu kolliđ suollust vala ohtii...

Tiervâpuáttim Liäibum­blogin!

Lieggâsávt tiervâpuáttim uđđâ blogin! Maailm lii tievâ puohmuđusijn reseptijn eenâblovokielân, mut ucceeblovokielân toh iä oro kavnuumin. Taat Liäibumblogi nubástit ääši. Blogi ulmen lii uápistiđ lohhee...

Ulloläigi maarsu­soksâmijn – luhostuvá-uv?

Taan kiiđâ mun halijdim keččâliđ maidnii uđđâsijd: mun aigum uápásmuđ snäldein panemân. Vâi tast ličij váhá lase hástu já hitruuvuotâ, te almottâttim taggaar kietâtyejikuursân,...