Njellimist lâi savâstâllâm­tilálâšvuotâ nuorttâlij maddârij maacâtmist hävdi­ráávhun

Taažâ Sämitigge lii ornim savâstâllâmtilálâšvuođâid nuorttâlij maddârij maacâtmist hävdiráávhun. Tilálâšvuođah lijjii 10.6. Neidenist já 11.6. Njellimist.

Haavdijn koivum 21 nuorttâlâžžâd maddârid lijjii algâalgâlávt hävdidum 1310-lovo já ive 1925 koskâsii ääigi.

Njellim tilálâšvuotân uásálistii suullân 20 nuorttâlâžžâd. Sij savâstâllii maddârij taavtijn, moh lijjii koivum Paččvei hävdisuollust ive 1958. Ulmui tuoivân ličij macâttiđ taid já lyeštiđ maddârijd uđđâsist háávdán.

Njellimist ääši oovdânpuohtii Runar Myrnes Balto Taažâ Sämitiggeest sehe Jan Bjaalie já Johannes Falk Paulsen Oslo ollâopâttuvâst. Suomâ Sämitige ovdâsteijen lâi stiivrâ jeessân Tauno Ljetoff. Oovdânpyehtim maŋa aalgij savâstâllâm tast, ete kolgâččij-uv maddârijd hävdidiđ uđđâsist já jis nuuvt, te kuus já maht. Smiettâmnáál lâi meid tot, ete kolgâččij-uv ääši tutkâđ lase ovdil maddârij macâttem. Tuoivâ maddârij maacâtmist hävdiráávhun poođij almosân savâstâllâm ääigi.

”Nuorttâliih, kiäh lijjii pääihi alne, lijjii ton uáivilist, ete maddâreh kolgâččii hävdiduđ uđđâsist. Sij kolgâččii hävdiduđ Svanvik hävdienâmân ađai siämmáá sajan, kuus motomeh sist lijjii jo ovdil hävdidum. Mij savâstâlâim meid maddârij mieldi hävdidum tiiŋgâi maacâtmist”, Suomâ Sämitige stiivrâ jeessân Tauno Ljetoff muštâl.

Taažâ Sämitigge lii uážžum tuoivuu, et 21 nuorttâlâžžâd maddârid macâttuuččii. Maddâreh lijjii Paččvei siijdâ (Paččjokk sijdd) ässeeh. Paččvei sijdâ juáhásui uđđâ staatâraajij tiet, já tondiet maddârij maajeeldpuátteeh ääsih tääl Taažâst, Suomâst já Ruošâst.

Taažâ Sämitigge lii ráhtám Oslo ollâopâttuvváin taggaar sopâmâš, mii addel Sämitiigán meridemvääldi maddârij maacâtmist hävdiráávhun. Maddâreh láá tääl Oslo ollâopâttuv bioantropologisijn nurâlduvâin. Ääši várás lii vuáđudum pargojuávkku, moos kuleh Oslo ollâopâttuv, Ä´vv Saa´mi Mu´zei, Nuorttâlij sijdâčuákkim já Taažâ Sämitige ovdâsteijeeh. Pargojuávhu ulmen lii ovdediđ ääši toin naalijn, ete Taažâ Sämitige pesâččij toohâđ virgálii miärádâs olesčuákkimist.

Käldee:

– Kolttasaamelaisten jäänteiden palauttamisesta kokoustettiin Nellimissä – Toiveena olisi saada vainajien jäänteet takaisin maan lepoon (samediggi.fi)

Kove: Kospo75 (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed juovlâ­máánust – juhlij vuávám álgá

Anarâškielâ servi lii toimâm 40 ihheed juovlámáánu 5. peeivi. Seervi kuhesáigásâžžân toimân lii lamaš kielâpiervâltoimâ. Ton lasseen servi lii kuástidâm Anarâš-loostâ, nuorâi- já párnáikirjálâšvuođâ,...

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...