Faarao Thutmosis II hävdi lii kavnum Egyptist – muumio jieš kavnui jo ive 1881

Egyptliih antiikvirgeomâhááh almottii kuovâmáánu koskâmuddoost, ete egyptlij já britannialij arkeologij juávkku lii kavnâm faarao Thutmosis II tovláá häävdi. Virgeomâhái mield ovdebáš návt merhâšittee káávnus lâi faarao Tutankhamon hävdi, mon britannialâš arkeolog Howard Carter kaavnâi ive 1922. Thutmosis II lâi Tutankhamon madâreeči.

Hävdi kavnui Luxor kaavpug já Kunâgâsâi leevi viestârbeln. Häävdi siisâjoto já válduvázáttâh kávnojii jo ive 2022. Vistig totkeeh arvâlii, et hävdi kulâččij kiännii faarao káálgun, tastko kávnus alda láá faarao Thutmosis III káálgui hävdi sehe kunâgâtâr Hatšepsutân kullee hävdi. Hatšepsut lâi Thutmosis II kálgu já peliuábbi. Tutkâmušâid hettejii meiddei tot, et häävdist lâi tulvâm, sehe tot, et hävdi lâi masa kuárus. Totkeeh liijká kavnii motomijd littepittáid, main lijjii Thutmosis II já Hatšepsut noomah já eres tiäđuh. Toh čujotteh meid toos, ete Hatšepsut toimâttij kállás háávdánsivnedem. Tääl arkeologij ulmen lii selgâttiđ, kuus häävdi tiiŋgah láá tolvum.

Thutmosis II haldâšij Egypt suullân 3 500 ihheed tassaaš 18. dynastia ääigi. Suu muumio kavnui ive 1881 Deir el-Bahri hävdikámárist, mii lii Niili viestârrido peln Luxor kaavpug alda. Thutmosis II kálgu Hatšepsut šoodâi faaraon forgâ kállás jäämmim maŋa. Hatšepsut lâi tovláá Egypt ohtâ härvis nissoonfaaraoin, já sun lii meid ohtâ váldálumosijn faaraoin. Sun ij lah hävdidum kállás alda orroo háávdán, peic mottoom kilomeetter kiäčán Kunâgâsâi liähán oovtâst ejijnis Thutmosis I:in. Kunâgâsâi leehi lii leehi, moos láá hävdidum maaŋgah uđđâ väldikode faaraoh já eres tovláá Egypt ollâárvusiih persovneh.

Käldeeh:

– Egyptissä löydettiin faarao Thutmosis II:n hauta (yle.fi)

– Last undiscovered tomb of Tutankhamun dynasty found (www.bbc.com)

– Egypt announces first discovery of pharaoh’s tomb in more than 100 years (www.reuters.com)

– Thutmose II’s tomb is Egypt’s biggest archaeological discovery since 1922 (www.aljazeera.com)

– Egypt announces first discovery of a royal tomb since King Tutankhamun’s was found over a century ago (www.cbsnews.com)

Kove: Francisco Anzola (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Muusik, kuálástem, valastâllâm – Aanaar 150 ‑juhleihe fáálá puoh­lágánijd fiäránijd

Aanaar kieldâ, mii vuáđudui kesimáánu 25. peeivi 1876, juhlo taaijuv 150 ive kukkosii historjás. Juhleive várás nuuvt kieldâ, ton irâttâsah já seervih sehe kieldâ...

Nord1 Market ‑kävppi puolij kunnân Njiävđámist

Njiävđám siijdâ lii kuáhtám stuorrâ soro, ko Nord1 Market ‑kävppi puolij eennâm táásán moonnâm lávvárduv. Päikkikode ulmuid taat lii lamaš stuorrâ šokki. Piäluštemlágádâs finnij...

Artemis II ‑mánudâšmätki nuuvâi lávvárduv Kuálhis­meerân siäivumân

Artemis II ‑mánudâšmätki nuuvâi lávvárduv iđedisiijâ 3.07 Suomâ ääigi (tijme 20.07 ET) toos, et NASA vuolgâttem Orion-rakkeet Integrity-kapsel siäivui Kuálhismeerân San Diego aldasijn. Nelji astronaut –...

Alexander Ståhlberg juhloi almai 50 km SM‑kole – Markus Vuorelast Suomâ Cup miäštár karrieer majemuu kištoost

Aanaar SM- já Suomâ Cup ‑čuoigâmkištoh nuhhii pasepeeivi almai 50 km ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkiišton. Juvduuvääri vieltijn puoh jotelumosávt moolân peesâi IF Minken ovdâsteijee Alexander Ståhlberg. Saaveehlättein,...

Johanna Matintalon 30 km kolle Anarist – Hilla Niemelä šoodâi Suomâ Cup miäštárin

Onne pasepeeivi Aanaar SM‑kištoin nisoneh kištottellii 30 km ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkištoost. Ounasvaaran Hiihtoseura ovdâsteijee Johanna Matintalo lâi jo vuosmuu koskâäigisaje puotâ váldám olssis njunošsaje já...