Kiemâjävri ij ornii aalmug­jienâstem pumppu­vyeimi­lájádâsâin

Kiemâjäävri kaavpugstivrâ lii meridâm jienâigijn 18–8 (1 kuárus), et tot ij ornii aalmugjienâstem pumppuvyeimilájádâsâin. Ton saajeest aalmugjesânij uáivileh selgâttuvvojeh koijâdâlmáin kesimáánust. Kaavpughaldâttâs meerrid ton siskáldâsâst.

Váhá vuálá 300 kaavpug ässein lijjii vaattâm, et kaavpug orniiččij aalmugjienâstem.

Maaŋgah airâseh pahudii, et kaavpugist já ässein ij lah tuárvi tiätu tast, et haldâttâs puávtáččij orniđ aalmugjienâstem. Ton lasseen jienâstem mávsáččij 90 000 eurod, ko vist aalmug uáivil seelvâtmist láá hälbibeh-uv vyevih.

Matti Torvinen (Čoonnâsmettum máhđulâšvuotâ) eeđâi, et airâseh vissásávt halijdeh kuullâđ aalmugjesânij uáivilijd já et sij čuávdih vyeimilájádâsääši vuoigâlij vuovijgijn.

Paula Alatalo (Vuáđusyemmiliih) muštottij, et pumppuvyeimilájádâsäšši lii eštuu stuorrâ äšši Kiemâjäävrist. Suu mielâst nettikoijâdâlmij hyenes peellin lii tot, et vuorâseh iä peesâ västidiđ toid.

Pirkka Aalto (Suomâ Ristâlâšdemokraateh) mielâst aalmugjienâstem čuolmân lii, et tot váátá puoh pumppuvyeimilájádâshaavâi lopâttem.

Juhana Kelloniemi (Vuáđusyemmiliih) smietâi, et puáhtá-uv pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâmprosesân lyettiđ, ko irâttâsah mäksih tom jiejah.

Juha Pikkaraisii mielâst ličij hyenes äšši čonnâsuđ mottoom uáivilân jo tääl. Sun huámášitij, et puáhtáhân keevvâđ nuuvt-uv, et aalmugjienâstmist meid ”kale”-uáivil vuáittá.

Veikko Niemelä (Suomâ Kuávdášpiäládâh) lii ton uáivilist, et kaavpugstivrâ kolgâččij meridiđ vyeimilájádâsâi vuástá, tastko motomeh kieldah kevttih pieggâvyeimirustigijd.

– Lii-uv proojeekt innig mii kieđâin? Muu mielâst tot stivrejuvvoo Helsigist, sun suogârdij.

Sun čujottij staatâ haalun ovdediđ ruánáá energia rähtim.

Samuli Anttila

Käldee:

– Kemijärvi ei järjestä kansanäänestystä pumppuvoimaloista – Hankkeet repivät kuilua ihmisten välille paikkakunnalla (www.kotilappi.fi)

Kove: Q0ywo (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...