Kiemâjävri ij ornii aalmug­jienâstem pumppâ­vyeimi­lágádâsâin

Kiemâjäävri kaavpugstivrâ lii meridâm jienâigijn 18–8 (1 kuárus), et tot ij meerrid aalmugjienâstem pumppâvyeimilágádâsâin. Ton saajeest aalmugjesânij uáivileh selgâttuvvojeh koijâdâlmáin kesimáánust. Kaavpughaldâttâs meerrid ton siskáldâsâst.

Váhá vuálá 300 kieldâ ässein lijjii vaattâm áálgust, et kieldâ orniiččij aalmugjienâstem.

Maaŋgah airâseh pahudii, et kieldâst já ässein ij lah nokko tiätu tast, et haldâttâs puávtáččij orniđ aalmugjienâstem. Ton lasseen jienâstem mávsáččij 90 000 eurod, ko vist aalmug uáivil seelvâtmist láá hälbibeh-uv vyevih. Kuohtuuh liččii niävuadeleijeeh.

Matti Torvinen (čoonnâsmáttum máhđulâšvuotâ) eeđâi, et airâseh vissásávt halijdeh kuullâđ uáivilijd já et sij čuávdih vyeimilágádâsääši vuoigâlij vuovijgijn.

Paula Alatalo (vuáđusyemmiliih) muštottij, et pumppâvyeimilágádâsäšši lii eštuu stuorrâ äšši Kiemâjäävrist. Suu mielâst nettikoijâdâlmij hyenes peellin lii tot, et aainâskin vuorâseh iä peesâ västidiđ toid.

Pirkka Aalto (ristâlâšdemokraateh) mielâst aalmugjienâstemoovdânpyehtim-sänihäämist lâi čuolmâ, tastko tot váátá puoh pumppâvyeimilágádâshaavâi lopâttem sorjohánnáá toi stuáruduvâin teikkâ vaikuttâsâin.

Juhana Kelloniemi (vuáđusyemmiliih) smietâi, et puáhtá-uv pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâmprosesân lyettiđ, ko irâttâsah mäksih taid jiejah.

Juha Pikkaraisii mielâst ličij hyenes äšši čonnâsuđ mottoom uáivilân jo tääl. Sun huámášitij, et puáhtáhân keevvâđ nuuvt-uv, et aalmugjienâstmist meid ”kale”-uáivil vuáittá.

Veikko Niemelä (kuávdášpiäládâh) uáivil lii, et tiätu kale lii, já ličij pyeri, jis kaavpugstivrâ meridičij vyeimilágádâsâi vuástá, tastko motomijn kieldâin láá kevttum pieggâvyeimirustigeh.

– Lii-uv proojeekt innig mii kieđâin? Niävttá, et tot stivrejuvvoo Helsigist, sun suogârdij.

Sun čujottij staatâ haalun ovdediđ ruánáá energia rähtim.

Samuli Anttila

Käldee:

– Kemijärvi ei järjestä kansanäänestystä pumppuvoimaloista – Hankkeet repivät kuilua ihmisten välille paikkakunnalla (www.kotilappi.fi)

Kove: Q0ywo (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luvâlduvah já pargopáájáh – Moonnâm okko lâi tievâ anarâškielâ ohjelmist Oulust

Moonnâm ohhoost Oulust uárnejuvvojii maŋgâ tilálâšvuođâ anarâškielâst. Majebaargâ 10.3. Oulu ollâopâttuv anarâškielâ lehtor Marja-Liisa Olthuis toolâi luvâlduv fáádást ”Totken, toimâtteijen já kirječällen anarâškielâg siärváduvâst”. Tast sun...

Nette Kivirantan silbâ­miitaal para­lympialij puáibildmist

Suomâ ovdâsteijee Nette Kiviranta lii vuáittám siilbâ nisonij kiälkkáčierâstâllei puáibildmist Milano–Cortina paralympialijn. 24‑ihásii Kivirantan miitaal lii vuosmuš paralympialijn. Siämmást taat miitaal lii historjálâš ubâ...

Inkki Inola lii lekkâm Suomâ miitaaltili Milano–Cortina paralympialijn

Syemmilâš čyeigee Inkki Inola lii vuáittám siilbâ love kilomeetter ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkištoost koskoho Milano–Cortinast. Inola, 27, kištottâl uáinimvádulij NS3-luokkaast. Suu uápisteijeečyeigen lii Reetu Inkilä....

”Ele pääsi ohtuu”

Majemui iivij ain eenâb já eenâb lii savâstâllum mielâtiervâs­vuotâ­­­­­čuolmâin ovdâmerkkân mediain. Täin čalluin já meiddei almolii tiervâsvuotâtipšo siijđoin tiäduttuvvoo ain ohtâ äšši: ”Ele pääsi...

Arktisâš kuávlu pajedum čuovân Roomast: Italia–Suomâ-ekonomia-aksel keejâd tavaskulij

The Arctic Circle ‑ornijdume, mii fáálá aalmugijkoskâsii vuáláá arktisijn aašijn savâstâlmân, ornij njuhčâmáánu 3.–4. peeivi Roomast Polar Dialogue ‑savâstâllâm oovtâst Italia aalmuglijn tutkâmraađijn (Consiglio...