Kiemâjävri ij ornii aalmugjienâstem pumppâvyeimilágádâsâin

Kiemâjäävri kaavpugstivrâ lii meridâm jienâigijn 18–8 (1 kuárus), et tot ij meerrid aalmugjienâstem pumppâvyeimilágádâsâin. Ton saajeest aalmugjesânij uáivileh selgâttuvvojeh koijâdâlmáin kesimáánust. Kaavpughaldâttâs meerrid ton siskáldâsâst.

Váhá vuálá 300 kieldâ ässein lijjii vaattâm áálgust, et kieldâ orniiččij aalmugjienâstem.

Maaŋgah airâseh pahudii, et kieldâst já ässein ij lah nokko tiätu tast, et haldâttâs puávtáččij orniđ aalmugjienâstem. Ton lasseen jienâstem mávsáččij 90 000 eurod, ko vist aalmug uáivil seelvâtmist láá hälbibeh-uv vyevih. Kuohtuuh liččii niävuadeleijeeh.

Matti Torvinen (čoonnâsmáttum máhđulâšvuotâ) eeđâi, et airâseh vissásávt halijdeh kuullâđ uáivilijd já et sij čuávdih vyeimilágádâsääši vuoigâlij vuovijgijn.

Paula Alatalo (vuáđusyemmiliih) muštottij, et pumppâvyeimilágádâsäšši lii eštuu stuorrâ äšši Kiemâjäävrist. Suu mielâst nettikoijâdâlmij hyenes peellin lii tot, et aainâskin vuorâseh iä peesâ västidiđ toid.

Pirkka Aalto (ristâlâšdemokraateh) mielâst aalmugjienâstemoovdânpyehtim-sänihäämist lâi čuolmâ, tastko tot váátá puoh pumppâvyeimilágádâshaavâi lopâttem sorjohánnáá toi stuáruduvâin teikkâ vaikuttâsâin.

Juhana Kelloniemi (vuáđusyemmiliih) smietâi, et puáhtá-uv pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâmprosesân lyettiđ, ko irâttâsah mäksih taid jiejah.

Juha Pikkaraisii mielâst ličij hyenes äšši čonnâsuđ mottoom uáivilân jo tääl. Sun huámášitij, et puáhtáhân keevvâđ nuuvt-uv, et aalmugjienâstmist meid ”kale”-uáivil vuáittá.

Veikko Niemelä (kuávdášpiäládâh) uáivil lii, et tiätu kale lii, já ličij pyeri, jis kaavpugstivrâ meridičij vyeimilágádâsâi vuástá, tastko motomijn kieldâin láá kevttum pieggâvyeimirustigeh.

  • Lii-uv proojeekt innig mii kieđâin? Niävttá, et tot stivrejuvvoo Helsigist, sun suogârdij.

Sun čujottij staatâ haalun ovdediđ ruánáá energia rähtim.

Samuli Anttila

Käldee:

– Kemijärvi ei järjestä kansanäänestystä pumppuvoimaloista – Hankkeet repivät kuilua ihmisten välille paikkakunnalla (www.kotilappi.fi)

Kove: Q0ywo (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska tiiláá 129 panssarfiävrud Patriast

Tanska tiiláá piäluštâsráhtádâsfinnodâh Patriast 129 CAVS 6x6 -panssarfiävrud, moh vuáđuduveh Patria 6x6-fiävrun. Fiävruh valmâštuvvojeh Patria fabrikist Hämeenlinnast. Patria mield vuosmuuh fiävruh toimâttuvvojeh Taanskan jo...

Ruotâ sämitiggevaaljâi puáđus lii hilgum – uđđâ vaaljah uárnejuvvojeh roovvâdmáánu 5. peeivi

Sämitiggevaaljâi tärhistemlävdikodde lii hilgom sämitiggevaaljâi puáttus Ruotâst vuossaargâ syeinimáánu 14. peeivi. Suijân lii tot, ete Arjeplog kieldâ jienâstemsaajeest puoh 88 jiennâd iä tuhhiittum, tastko...

Syeinimáánu aalgâst Tiänu ponneest Taažâ peln kávnojii pávkkánâsah – toh iä meddâlistuu

Syeinimáánu 6. peeivi puohčâleijee kaavnâi kulmâ pávkkánâs alda puáđu, mon ulmen lii estiđ vieskâluosâ vajâldem. Puáđu lii Taažâst Tiänu kieldâst, Tana Bru siijdâ aldasijn....

EU:st ääsih tääl paijeel 450 miljovn olmožid

Euroop union kuávlust ääsih tääl paijeel 450 miljovn olmožid, muštâluvvoo Euroop union statistiikvirgeomâháá Eurostat vorâs raportist. EU olmoošloho lii pajanâm nelji ive maŋaluvâi. Pajanem...

Elina Gustafsson lii Aanaar Pride suojâleijee

Aanaar Pride uárnejuvvoo Aanaar markkânist lávurduv porgemáánu 2. peeivi 2025. Taan ive tábáhtus virgálâžžân suojâleijen lii čurmâdâttee Elina Gustafsson. Sun puátá pääihi oolâ tábáhtusân. Aanaar...