Kiemâjävri ij ornii aalmug­jienâstem pumppâ­vyeimi­lágádâsâin

Kiemâjäävri kaavpugstivrâ lii meridâm jienâigijn 18–8 (1 kuárus), et tot ij ornii aalmugjienâstem pumppâvyeimilágádâsâin. Ton saajeest aalmugjesânij uáivileh selgâttuvvojeh koijâdâlmáin kesimáánust. Kaavpughaldâttâs meerrid ton siskáldâsâst.

Váhá vuálá 300 kaavpug ässein lijjii vaattâm áálgust, et kaavpug orniiččij aalmugjienâstem.

Maaŋgah airâseh pahudii, et kaavpugist já ässein ij lah tuárvi tiätu tast, et haldâttâs puávtáččij orniđ aalmugjienâstem. Ton lasseen jienâstem mávsáččij 90 000 eurod, ko vist aalmug uáivil seelvâtmist láá hälbibeh-uv vyevih. Kuohtuuh liččii niävuadeleijeeh.

Matti Torvinen (Čoonnâsmettum máhđulâšvuotâ) eeđâi, et airâseh vissásávt halijdeh kuullâđ uáivilijd já et sij čuávdih vyeimilágádâsääši vuoigâlij vuovijgijn.

Paula Alatalo (Vuáđusyemmiliih) muštottij, et pumppâvyeimilágádâsäšši lii eštuu stuorrâ äšši Kiemâjäävrist. Suu mielâst nettikoijâdâlmij hyenes peellin lii tot, et aainâskin vuorâseh iä peesâ västidiđ toid.

Pirkka Aalto (Suomâ Ristâlâšdemokraateh) mielâst aalmugjienâstemoovdânpyehtim-sänihäämist lâi čuolmâ, tastko tot váátá puoh pumppâvyeimilágádâshaavâi lopâttem sorjohánnáá toi stuáruduvâin teikkâ vaikuttâsâin.

Juhana Kelloniemi (Vuáđusyemmiliih) smietâi, et puáhtá-uv pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâmprosesân lyettiđ, ko irâttâsah mäksih taid jiejah.

Juha Pikkaraisii mielâst ličij hyenes äšši čonnâsuđ mottoom uáivilân jo tääl. Sun huámášitij, et puáhtáhân keevvâđ nuuvt-uv, et aalmugjienâstmist meid ”kale”-uáivil vuáittá.

Veikko Niemelä (Suomâ Kuávdášpiäládâh) uáivil lii, et tiätu kale lii, já ličij pyeri, jis kaavpugstivrâ meridičij vyeimilágádâsâi vuástá, tastko motomijn kieldâin láá kevttum pieggâvyeimirustigeh.

– Lii-uv proojeekt innig mii kieđâin? Niävttá, et tot stivrejuvvoo Helsigist, sun suogârdij.

Sun čujottij staatâ haalun ovdediđ ruánáá energia rähtim.

Samuli Anttila

Käldee:

– Kemijärvi ei järjestä kansanäänestystä pumppuvoimaloista – Hankkeet repivät kuilua ihmisten välille paikkakunnalla (www.kotilappi.fi)

Kove: Q0ywo (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...