Sämitigge­vaaljâi iävtukkâsah láá västidâm sämitigge­laahân kyeskee koččâmušân

Ohtsis 18 sämitiggevaaljâi iävtukkâssâd tuárjuh sämitiggelaavâ uđâsmittem, mon Suomâ haldâttâh lii iävtuttâm. Käävci iävtukkâssâd vist vuástálisteh tom. Yle Säämi lii koijâdâm iävtukkâsâin, ete mon uáivilist sij láá taan ääšist.

Sämitiggevaaljâin láá 35 iävtukkâssâd. Sist kulmâlov láá västidâm Yle Säämi koijâdâlmân. Yle Säämi lii koijâdâm iävtukkâsâin, ete kolgâččij-uv sämitiggelaavâ uđâsmittiđ nuuvt, ete jienâstemvuoigâdvuođâ já vaaljâtohálâšvuođâ kielâkriiteer vijđeduuččij niäljád suhâpuolvâ räi, ete nuuvt kočodum ”lappalâšcekki” ij kevttuuččii, já ete sämikieldâi iävtukkâsmeeri kiäppáničij. Stuárráámus uási iävtukkâsâin tuárjuh iävtuttâs. Nelji iävtukkâs iä máttám västidiđ, ete tuárjuh-uv sij sämitiggelaavâ iävtuttâs vâi láá-uv sij ton vuástá.

Sämitiggevaaljâi iävtukkâs Matti Aikio lii sämitiggelaavâ iävtuttâs vuástá. Suu mielâst jienâstemvuoigâdvuođâ já vaaljâtohálâšvuođâ kielâkriiteer ij kolgâččii vijđediđ niäljád suhâpuolvân, tastko tot uhkedičij sämikulttuur puátteevuođâ.

Sämitiggevaaljâi iävtukkâs Janne Hirvasvuopio mielâst kielâkriiteer vijđedem lii kompromis, mon lii lamaš vaigâd tuhhiittiđ. Hirvasvuopio tuárju laavâ iävtuttâs. Sun ij kuittâg mutáččii sämikieldâi iävtukkâsmere, pic sun lasettičij oovtâ saje sämikuávlu ulguubel.

Sämitiggevaaljâi iävtukkâs Maarit Kiprianoff tuárju kielâkriiteer. Suu mielâst ton vijđedem niäljád suhâpuolvân lasseet torjuu tagaráid sämmiláid, kiäh láá monâttâm kielâs. Kiprianoff lii nuuvt kočodum lappalâšceehi vuástá. Suu mielâst laahâ ij liččii kuássin kolgâm siskeldiđ tom. Meiddei Janne Hirvasvuopio mielâst lappalâšceehi meddâlistem lii puoh tergâdumos äšši eidu tääl.

”Sämmiliih kolgâččii vuáijuđ eres-uv tergâdis aššijd ko tuše sämitiggelaavâ uđâsmitmân”, iävtukkâs Inka Musta iätá. Musta tuárju sämitiggelaavâ uđâsmittem.

Sämitiggevaaljah uárnejuvvojeh uđđâsist 3.6.–1.7.2024.

Käldee:

– Enemmistö saamelaiskäräjävaalien ehdokkaista kannattaa saamelaiskäräjälakiehdotusta (yle.fi)

Kove: JIP (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Rooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist

NOS čáálá tast, maht humanoidrooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist já lamaš jotelub ko olmooš kuássin. Pekingist uárnejum kišto lâi uási uđđâ tábáhtusâst, mast roboteh...

Luuhâmokko piäijoo joton sämi­kielâlij mainâs­pudâiguin

Taan oho viättoo väldikodálâš luuhâmokko, mii fáálá luhâmân já kirjálâšvuotân kyeskee tiäđuid já siskáldâs. Majemui iivij toos lii kuullâm meiddei Laapi kirjeráájui ornim Huhuu!-festivaal....

Suomâ oovdiš njunoš­minister Jyrki Katainen lii nomâttum EU já arktisii kuávlu eromâš­rävvejeijen

Euroop komissio lii nomâttâm Jyrki Kataisii EU já arktisii kuávlu koskâsâžžân eromâšrävvejeijen. Koččâmušâst lii kuuđâ mánuppaje kukkosâš luáttámušpargo, mon Katainen hoittáá siämmáá ääigi jieijâs...

Finnair uđâsmit kirdem­mašinijdis

Finnair uđâsmit Euroop kirdemjotoluvvâst aanoost leijee kezisruŋgomašinijdis. Tot lii ráhtám sopâmuš Embraeráin käävcinubálov E195‑E2-maašin tiiláámist. Sopâmušân kuleh meid optioh kuđânubálov mašinân já uástimvuoigâdvuotâ kyevtnubálov...

Muusik, kuálástem, valastâllâm – Aanaar 150 ‑juhleihe fáálá puoh­lágánijd fiäránijd

Aanaar kieldâ, mii vuáđudui kesimáánu 25. peeivi 1876, juhlo taaijuv 150 ive kukkosii historjás. Juhleive várás nuuvt kieldâ, ton irâttâsah já seervih sehe kieldâ...