Sämitiggevaaljâi iävtukkâsah láá västidâm sämitiggelaahân kyeskee koččâmušân

Ohtsis 18 sämitiggevaaljâi iävtukkâssâd tuárjuh sämitiggelaavâ uđâsmittem, mon Suomâ haldâttâh lii iävtuttâm. Käävci iävtukkâssâd vist vuástálisteh tom. Yle Säämi lii koijâdâm iävtukkâsâin, ete mon uáivilist sij láá taan ääšist.

Sämitiggevaaljâin láá 35 iävtukkâssâd. Sist kulmâlov láá västidâm Yle Säämi koijâdâlmân. Yle Säämi lii koijâdâm iävtukkâsâin, ete kolgâččij-uv sämitiggelaavâ uđâsmittiđ nuuvt, ete jienâstemvuoigâdvuođâ já vaaljâtohálâšvuođâ kielâkriiteer vijđeduuččij niäljád suhâpuolvâ räi, ete nuuvt kočodum ”lappalâšcekki” ij kevttuuččii, já ete sämikieldâi iävtukkâsmeeri kiäppáničij. Stuárráámus uási iävtukkâsâin tuárjuh iävtuttâs. Nelji iävtukkâs iä máttám västidiđ, ete tuárjuh-uv sij sämitiggelaavâ iävtuttâs vâi láá-uv sij ton vuástá.

Sämitiggevaaljâi iävtukkâs Matti Aikio lii sämitiggelaavâ iävtuttâs vuástá. Suu mielâst jienâstemvuoigâdvuođâ já vaaljâtohálâšvuotâ kielâkriiteer ij kolgâččii vijđediđ niäljád suhâpuolvân, tastko tot uhkedičij sämikulttuur puátteevuođâ.

Sämitiggevaaljâi iävtukkâs Janne Hirvasvuopio mielâst kielâkriiteer vijđedem lii kompromis, mon lii lamaš vaigâd tuhhiittiđ. Hirvasvuopio tuárju laavâ iävtuttâs. Sun ij kuittâg mutáččii sämikieldâi iävtukkâsmere, pic sun lasettičij oovtâ saje sämikuávlu ulguubel.

Sämitiggevaaljâi iävtukkâs Maarit Kiprianoff tuárju kielâkriiteer. Suu mielâst ton vijđedem niäljád suhâpuolvân lasseet torjuu tagaráid sämmiláid, kiäh láá monâttâm kielâs. Kiprianoff lii nuuvt kočodum lappalâšceehi vuástá. Suu mielâst laahâ ij liččii kuássin kolgâm siskeldiđ tom. Meiddei Janne Hirvasvuopio mielâst lappalâšceehi meddâlistem lii puoh tergâdumos äšši eidu tääl.

”Sämmiliih kolgâččii vuáijuđ eres-uv tergâdis aššijd ko tuše sämitiggelaavâ uđâsmitmân”, iävtukkâs Inka Musta iätá. Musta tuárju sämitiggelaavâ uđâsmittem.

Sämitiggevaaljah uárnejuvvojeh uđđâsist 3.6.–1.7.2024.

Käldee:

– Enemmistö saamelaiskäräjävaalien ehdokkaista kannattaa saamelaiskäräjälakiehdotusta (yle.fi)

Kove: JIP (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska tiiláá 129 panssarfiävrud Patriast

Tanska tiiláá piäluštâsráhtádâsfinnodâh Patriast 129 CAVS 6x6 -panssarfiävrud, moh vuáđuduveh Patria 6x6-fiävrun. Fiävruh valmâštuvvojeh Patria fabrikist Hämeenlinnast. Patria mield vuosmuuh fiävruh toimâttuvvojeh Taanskan jo...

Ruotâ sämitiggevaaljâi puáđus lii hilgum – uđđâ vaaljah uárnejuvvojeh roovvâdmáánu 5. peeivi

Sämitiggevaaljâi tärhistemlävdikodde lii hilgom sämitiggevaaljâi puáttus Ruotâst vuossaargâ syeinimáánu 14. peeivi. Suijân lii tot, ete Arjeplog kieldâ jienâstemsaajeest puoh 88 jiennâd iä tuhhiittum, tastko...

Syeinimáánu aalgâst Tiänu ponneest Taažâ peln kávnojii pávkkánâsah – toh iä meddâlistuu

Syeinimáánu 6. peeivi puohčâleijee kaavnâi kulmâ pávkkánâs alda puáđu, mon ulmen lii estiđ vieskâluosâ vajâldem. Puáđu lii Taažâst Tiänu kieldâst, Tana Bru siijdâ aldasijn....

EU:st ääsih tääl paijeel 450 miljovn olmožid

Euroop union kuávlust ääsih tääl paijeel 450 miljovn olmožid, muštâluvvoo Euroop union statistiikvirgeomâháá Eurostat vorâs raportist. EU olmoošloho lii pajanâm nelji ive maŋaluvâi. Pajanem...

Elina Gustafsson lii Aanaar Pride suojâleijee

Aanaar Pride uárnejuvvoo Aanaar markkânist lávurduv porgemáánu 2. peeivi 2025. Taan ive tábáhtus virgálâžžân suojâleijen lii čurmâdâttee Elina Gustafsson. Sun puátá pääihi oolâ tábáhtusân. Aanaar...