Sämitigge­vaaljâi iävtukkâsah láá västidâm sämitigge­laahân kyeskee koččâmušân

Ohtsis 18 sämitiggevaaljâi iävtukkâssâd tuárjuh sämitiggelaavâ uđâsmittem, mon Suomâ haldâttâh lii iävtuttâm. Käävci iävtukkâssâd vist vuástálisteh tom. Yle Säämi lii koijâdâm iävtukkâsâin, ete mon uáivilist sij láá taan ääšist.

Sämitiggevaaljâin láá 35 iävtukkâssâd. Sist kulmâlov láá västidâm Yle Säämi koijâdâlmân. Yle Säämi lii koijâdâm iävtukkâsâin, ete kolgâččij-uv sämitiggelaavâ uđâsmittiđ nuuvt, ete jienâstemvuoigâdvuođâ já vaaljâtohálâšvuođâ kielâkriiteer vijđeduuččij niäljád suhâpuolvâ räi, ete nuuvt kočodum ”lappalâšcekki” ij kevttuuččii, já ete sämikieldâi iävtukkâsmeeri kiäppáničij. Stuárráámus uási iävtukkâsâin tuárjuh iävtuttâs. Nelji iävtukkâs iä máttám västidiđ, ete tuárjuh-uv sij sämitiggelaavâ iävtuttâs vâi láá-uv sij ton vuástá.

Sämitiggevaaljâi iävtukkâs Matti Aikio lii sämitiggelaavâ iävtuttâs vuástá. Suu mielâst jienâstemvuoigâdvuođâ já vaaljâtohálâšvuođâ kielâkriiteer ij kolgâččii vijđediđ niäljád suhâpuolvân, tastko tot uhkedičij sämikulttuur puátteevuođâ.

Sämitiggevaaljâi iävtukkâs Janne Hirvasvuopio mielâst kielâkriiteer vijđedem lii kompromis, mon lii lamaš vaigâd tuhhiittiđ. Hirvasvuopio tuárju laavâ iävtuttâs. Sun ij kuittâg mutáččii sämikieldâi iävtukkâsmere, pic sun lasettičij oovtâ saje sämikuávlu ulguubel.

Sämitiggevaaljâi iävtukkâs Maarit Kiprianoff tuárju kielâkriiteer. Suu mielâst ton vijđedem niäljád suhâpuolvân lasseet torjuu tagaráid sämmiláid, kiäh láá monâttâm kielâs. Kiprianoff lii nuuvt kočodum lappalâšceehi vuástá. Suu mielâst laahâ ij liččii kuássin kolgâm siskeldiđ tom. Meiddei Janne Hirvasvuopio mielâst lappalâšceehi meddâlistem lii puoh tergâdumos äšši eidu tääl.

”Sämmiliih kolgâččii vuáijuđ eres-uv tergâdis aššijd ko tuše sämitiggelaavâ uđâsmitmân”, iävtukkâs Inka Musta iätá. Musta tuárju sämitiggelaavâ uđâsmittem.

Sämitiggevaaljah uárnejuvvojeh uđđâsist 3.6.–1.7.2024.

Käldee:

– Enemmistö saamelaiskäräjävaalien ehdokkaista kannattaa saamelaiskäräjälakiehdotusta (yle.fi)

Kove: JIP (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mađhâšem já šoŋŋâ­dâh­nubás­tus háástui čuávdim – Aanaar kieldâ vuávám ive 2030 räi

Puásuituálust uđđâ mađhâšeijeeviärun – kieldâhovdâ Tommi Kasurinen muštâl Suomâ vijđásumos kieldâ linjáást puátteevuođâ várás. Aanaar. Kaskoo Suomâ puoh vijđásumos kieldâ 150‑juhleive kieldâhovdâ Tommi Kasurinen suogârdij...

Juho Kähkösii nágus­tutkâmuš: Šoŋŋâdâh­lahâ­asâttem vaikut­tâsah juáhá­šuveh epitäsi­vávt eennâm­tieđâ­lávt

Šoŋŋâdâhnubástus já šoŋŋâdâhlahâasâttem mutteh pisovávt arktisii kuávlu mađhâšem, mut vaikuttâsah iä tubduu eennâmtieđâlávt täsivávt. Njuolgâdusah vaigutteh eresnáál Tave-Suomân já eromâšávt sämikuávlun ko Koskâ-Euroopân, tastko...

Irene Fofonoff lii väljejum nuort­tâlij luáttámuš­olmožin – Lâi áinoo iävtuk­kâs

Čevetjávrálâš Irene Fofonoff väljejui nuorttâlij luáttámušolmožin pajan 2027–2029. Sun lâi vaaljâin áinoo iävtukkâs, já nuuvt vaaljâlävdikodde nonnij suu valjim tállán čuávuváá peeivi tast, ko...

Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ...

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...