Sämitigge­vaaljâi iävtukkâsah láá västidâm sämitigge­laahân kyeskee koččâmušân

Ohtsis 18 sämitiggevaaljâi iävtukkâssâd tuárjuh sämitiggelaavâ uđâsmittem, mon Suomâ haldâttâh lii iävtuttâm. Käävci iävtukkâssâd vist vuástálisteh tom. Yle Säämi lii koijâdâm iävtukkâsâin, ete mon uáivilist sij láá taan ääšist.

Sämitiggevaaljâin láá 35 iävtukkâssâd. Sist kulmâlov láá västidâm Yle Säämi koijâdâlmân. Yle Säämi lii koijâdâm iävtukkâsâin, ete kolgâččij-uv sämitiggelaavâ uđâsmittiđ nuuvt, ete jienâstemvuoigâdvuođâ já vaaljâtohálâšvuođâ kielâkriiteer vijđeduuččij niäljád suhâpuolvâ räi, ete nuuvt kočodum ”lappalâšcekki” ij kevttuuččii, já ete sämikieldâi iävtukkâsmeeri kiäppáničij. Stuárráámus uási iävtukkâsâin tuárjuh iävtuttâs. Nelji iävtukkâs iä máttám västidiđ, ete tuárjuh-uv sij sämitiggelaavâ iävtuttâs vâi láá-uv sij ton vuástá.

Sämitiggevaaljâi iävtukkâs Matti Aikio lii sämitiggelaavâ iävtuttâs vuástá. Suu mielâst jienâstemvuoigâdvuođâ já vaaljâtohálâšvuođâ kielâkriiteer ij kolgâččii vijđediđ niäljád suhâpuolvân, tastko tot uhkedičij sämikulttuur puátteevuođâ.

Sämitiggevaaljâi iävtukkâs Janne Hirvasvuopio mielâst kielâkriiteer vijđedem lii kompromis, mon lii lamaš vaigâd tuhhiittiđ. Hirvasvuopio tuárju laavâ iävtuttâs. Sun ij kuittâg mutáččii sämikieldâi iävtukkâsmere, pic sun lasettičij oovtâ saje sämikuávlu ulguubel.

Sämitiggevaaljâi iävtukkâs Maarit Kiprianoff tuárju kielâkriiteer. Suu mielâst ton vijđedem niäljád suhâpuolvân lasseet torjuu tagaráid sämmiláid, kiäh láá monâttâm kielâs. Kiprianoff lii nuuvt kočodum lappalâšceehi vuástá. Suu mielâst laahâ ij liččii kuássin kolgâm siskeldiđ tom. Meiddei Janne Hirvasvuopio mielâst lappalâšceehi meddâlistem lii puoh tergâdumos äšši eidu tääl.

”Sämmiliih kolgâččii vuáijuđ eres-uv tergâdis aššijd ko tuše sämitiggelaavâ uđâsmitmân”, iävtukkâs Inka Musta iätá. Musta tuárju sämitiggelaavâ uđâsmittem.

Sämitiggevaaljah uárnejuvvojeh uđđâsist 3.6.–1.7.2024.

Käldee:

– Enemmistö saamelaiskäräjävaalien ehdokkaista kannattaa saamelaiskäräjälakiehdotusta (yle.fi)

Kove: JIP (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämikielâlij uáinuh tarbâ­šuv­vo­jeh tutkâ­mu­šân kielâi puát­tee­ääi­gist

Maid sämikielah merhâšeh sárnoidis já siärvusijdis? Magarin toi tile oro taan ääigi, já maid kolgâččij porgâđ, vâi kielah siäiluh já nanosmeh puátteeääigi? Joođoost leijee Ucceeblovokielah...

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....