Sämitigge­vaaljâi iävtukkâsah láá västidâm sämitigge­laahân kyeskee koččâmušân

Ohtsis 18 sämitiggevaaljâi iävtukkâssâd tuárjuh sämitiggelaavâ uđâsmittem, mon Suomâ haldâttâh lii iävtuttâm. Käävci iävtukkâssâd vist vuástálisteh tom. Yle Säämi lii koijâdâm iävtukkâsâin, ete mon uáivilist sij láá taan ääšist.

Sämitiggevaaljâin láá 35 iävtukkâssâd. Sist kulmâlov láá västidâm Yle Säämi koijâdâlmân. Yle Säämi lii koijâdâm iävtukkâsâin, ete kolgâččij-uv sämitiggelaavâ uđâsmittiđ nuuvt, ete jienâstemvuoigâdvuođâ já vaaljâtohálâšvuođâ kielâkriiteer vijđeduuččij niäljád suhâpuolvâ räi, ete nuuvt kočodum ”lappalâšcekki” ij kevttuuččii, já ete sämikieldâi iävtukkâsmeeri kiäppáničij. Stuárráámus uási iävtukkâsâin tuárjuh iävtuttâs. Nelji iävtukkâs iä máttám västidiđ, ete tuárjuh-uv sij sämitiggelaavâ iävtuttâs vâi láá-uv sij ton vuástá.

Sämitiggevaaljâi iävtukkâs Matti Aikio lii sämitiggelaavâ iävtuttâs vuástá. Suu mielâst jienâstemvuoigâdvuođâ já vaaljâtohálâšvuođâ kielâkriiteer ij kolgâččii vijđediđ niäljád suhâpuolvân, tastko tot uhkedičij sämikulttuur puátteevuođâ.

Sämitiggevaaljâi iävtukkâs Janne Hirvasvuopio mielâst kielâkriiteer vijđedem lii kompromis, mon lii lamaš vaigâd tuhhiittiđ. Hirvasvuopio tuárju laavâ iävtuttâs. Sun ij kuittâg mutáččii sämikieldâi iävtukkâsmere, pic sun lasettičij oovtâ saje sämikuávlu ulguubel.

Sämitiggevaaljâi iävtukkâs Maarit Kiprianoff tuárju kielâkriiteer. Suu mielâst ton vijđedem niäljád suhâpuolvân lasseet torjuu tagaráid sämmiláid, kiäh láá monâttâm kielâs. Kiprianoff lii nuuvt kočodum lappalâšceehi vuástá. Suu mielâst laahâ ij liččii kuássin kolgâm siskeldiđ tom. Meiddei Janne Hirvasvuopio mielâst lappalâšceehi meddâlistem lii puoh tergâdumos äšši eidu tääl.

”Sämmiliih kolgâččii vuáijuđ eres-uv tergâdis aššijd ko tuše sämitiggelaavâ uđâsmitmân”, iävtukkâs Inka Musta iätá. Musta tuárju sämitiggelaavâ uđâsmittem.

Sämitiggevaaljah uárnejuvvojeh uđđâsist 3.6.–1.7.2024.

Käldee:

– Enemmistö saamelaiskäräjävaalien ehdokkaista kannattaa saamelaiskäräjälakiehdotusta (yle.fi)

Kove: JIP (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....