Laapist savâstâlloo Pride-liiputmist

Majemui iivij maaŋgâin Laapi kieldâin lii savâstâllum Pride-liiputmist.

Kesimáánu 3. peeivi 2024 Aanaar kieldâhaldâttâs meridij, ete kieldâ ij ááigu liputtiđ Pride-liipu taan váldustivrâpaje. Aanaar nuorâistivrâ lâi ideistám alguu, mast iävtuttui, ete Aanaar kieldâ liputtičij Pride-liipu aalmugijkoskâsii Pride-peeivi 28.6. já Pride Inari -peeivi.

Aanaar kieldâ váldustiivrâ jesâneh Heli Palolahti, Jaana Seipiharju já Maire Puikko torjuu nuorâistiivrâ alguu. Seipiharju muštâl, ete sun já iäráseh, kiäh torjuu Pride-liipu liputtem, aneh nuorâistiivrâ alguu tergâdin, já sij tuáivuh, ete fáddá ličij kieđâvuššâmnáál meid čuávuváá váldustivrâpaje. Palolahti, Seipiharju já Puikko pivdii, ete pevdikiirján merkkejuuččij sii uáivil, ete Pride-liputtem lii tergâd oovtâviärdásâšvuođâ tááhust.

Aanaar kieldâhovdâ Tommi Kasurisii mield suijân lii ive 2022 kieldâhaldâttâs miärádâs, mii lii vala vyeimist. ”Vuoiŋâ lii tággáár, ete kieldâ puáhtá kale mudoi leđe fáárust Pride-tábáhtuumijn, nuuvtko mij lep-uv lamaš nuorâistiivrâ peht, mutâ liputtem lii vaigâdis fáddá”, Kasurinen iätá. Vädisvuottân lii tot, et kost rääji lii talle ko saahâ lii uđđâ liputtempeeivij tuhhitmist. ”Jis mottoom eres juávkku iävtuttičij liputtem, te tom-uv kolgâččij tuhhiittiđ.”

Ive 2023 meiddei Ucjuuvâ kieldâhaldâttâs meridij, ete kieldâ ij liiput Pride-liipu. Kesimáánu 10. peeivi 2024 kiinii kuittâg keesij Pride-liipu kieldâtoimâttuv lippustáágun. Ucjuuvâ kieldâ vaaldij liipu meddâl jo siämmáá peeivi. ”Tastko Pride-liputtem ij lah vala virgálávt tuhhiittum mii kieldâst, te lâi vijsásub väldiđ liipu meddâl kieldâtoimâttuv lippustáágust”, Ucjuuvâ kieldâhovdâ Päivi Kontio iätá.

Motomeh Laapi kieldah liputteh Pride-liipu. Ruávinjaargâst liputtem tábáhtuvá Pride- já Arctic Pride -peeivij. Ruávinjaargâ kaavpughaldâttâs meridij ääšist ive 2022. Siämmáá ive meiddei Kittâl kieldâhaldâttâs tuhhiittij Pride-liputtem. Muoniost Pride-liputtem aalgij ive 2023, já Pello váldustivrâ tuhhiittij tom njuhčâmáánust 2024. Iänáduvâst lâi Pride-liputtem Säämi Pride ääigi, mutâ kieldâ ij lah vala toohâm virgálii miärádâs ääšist.

”Jyehi kieldâ meerrid jieš liiputmist, mutâ muu mielâst ličij pyeri, ete maaŋgah kieldah uásálistáččii Pride-liiputmân”, Muonio kieldâhovdâ Laura Enbuska-Mäki iätá.

Käldee:

– Pride-lippu hilattiin salkoon salaa Utsjoella, Inarissa liputus torpattiin – moni Lapin kunta antaa lipun liehua (yle.fi)

Kove: FinnishGovernment (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...