Anarâškielâ servi lii tääl motomijd iivijd kuástidâm arânuorâi já nuorâi kiirjijd. Seervist álgá kirjetooimâ peht leđe pyeri kove tast, mii anarâškielâ almostitmân kulloo. Taat njunoščaalâ aalgât rááiđu, mii muštâl kuástidemtooimâst jieškote-uvlágán uáinuin. Taat vuosmuš čaalâ lii eenâb-uv keevâtlâš uáinu.
Anarâškielâ servi lii smavvâkuástideijee, ađai tot kuástid mottoom verd kiirjijd, maid tot meid vuábdá. Kuohtuid peelijd – sehe kuástidem já vyebdim – ferttee tiäduttiđ, tastko toid tarbâšuvvojeh pargonaavcah. Kirjeh kalgeh jotelávt vuobduđ. Mun tiäduttâm sääni jotelávt, tastko servi haalijd kuástidiđ eenâb kiirjijd: uđđâ kirjijd kalga ain leđe vuorkkimsaje, mii ij lah seervist ennuv. Ađai puáris kirjeh iä pyevti vyerdiđ vuárháin meendu kuhháá. Kirjeh kalgeh leđe kulâttemkálvu, já toh kalgeh kuullâđ lohhei kieđâin.
Sajettesvuotâ já meid uccâ kielâsiärvusâš láá kyehti suujâ toos, mondiet servi ij vääldi kiirjijn stuorrâ tiäddusijd, veik teddilemfirmai falâlduvâi mield stuárráábij merij teddilittem ličij-uv ”häälbib” ko verdid ucebáid teddilemmeerijd. Seervist taan ääigi táválâš já mudágis teddilemmeeri lii 100 pittád per kirje. Kirjij kuástidmân lii valdum taggaar uáinu, et teddilemmašineh tuáimih, veik mottoom kirjeest tiädus nuvâččij-uv. Uđđâ tiädus lii ain häälbib já älkkeb čuávdus ko stuárráábeh kirjemereh já toi tiet tivrâs kirjevuárhái laiguuttem. Ličij suotâs motomin kuullâđ, magarij kirjemerijgijn eres kuástideijeeh pargeldeh – jyehi kielâsárnoohân ij kuássin luuvâ jyehi teevstâ. Jis anarâškielâst láá 500 sárnod, te čyeđe kirje teddilem lii jo viehâ pyereest.
Ucessiähá kirjevuárkká Anarâškielâ seervist sátáččij muu mielâst várugávt sárnuđ ton peeleest, et motomin ličij ávhálâš kuástidiđ kiirjijd meid e-kirjen. Tágáreh kirjehhân iä vääldi fyysilii vuorkkimsaje, já teknisávt taat lii seervist jo pyereest máhđulâš. Anarâškielâ servihân lii jo almostittám motomijd kiirjijd e-kirjen, já toh láá kuástidem uáinust luhostum almostitmeh.
Meiddei jienâkirjeh láá koijâdum. Taah láá seervi uáinust mokkáábeh. Stuárráámus koččâmuš lii pargovyeimi. Piergâsijd puávtáččij jo mahtniigin orniđ. Seervist lii ohtâ pargee, kuástidemtoimâtteijee, kiän kieđah láá jo tievâ. Jis halijduvvoo uđđâ kuástidemsyergi, te taat tiätá uđđâ proojeekt jotonpieijâm, uđđâ ruđâi uuccâm, uđđâ pargovyeimi haahâm. Taas annojeh lase ulmuuh. Táálái navcâigijn mij eidu tääl te pastep paijeentoollâđ Anarâš aavis, luuhâđ puoh Anarâš-loostâ artikkâlijd já tivvoođ jurgâlum kirjij kielâ, ko liähtu ij lah meendu koorâs – já jis ruttâ kuástidmân peri kávnoo.
Jienâkiirjijn ličij stuorrâ árvu, mut toh iä kuittâg pyevti puáttiđ táválii kirjetooimâ sajan, tastko táválijn kirjetoimáin mij ferttip ovdediđ párnái já nuorâi luuhâm- já čäällimtááiđu. Sämitigge ij kuástid tuárvi luuhâm- já čäällimmáátu tuárjoo kirjálâšvuođâ, jis smiättá škoovlâ táárbuid. Suomâ Kulttuurruttârááju tovâttem Lukuklaani-tutkâmuš nannee, et párnái já nuorâi luuhâmmotivaatio ij lah mudoigin áhtánâs, já táiđu kuhebij tevstâi já ubâ kiirjij luhâmân ain huánnán. Anarâškielâ kiksen lii vala tot, et kirjeh iä lah valjeeht. Taan váádu pyereedmân mij luhhoost pastep porgâđ ennuv. Anarâškielâ servi lii majemui ivij pastam almostittiđ 5–7 uđđâ kirjed jyehi ive, mii pelestis iššeed toos, et luuhâmtáiđu ij mottoom ive keččin innig ooroost aainâskin kirjij vänivuotân. Seervi ulmen lii-uv finniđ čyeti kirjed párnái já nuorâi várás. Taat lii realistlâš love ive ulme.
Anarâškielâ seervist lii lamaš joođoost Čyeti čälled -proojeekt, mon ulmen lii lamaš noomâs mield finniđ eenâb čälleid anarâškielân. Taan ive mij jo uáinip, et Anarâš aavis lii finnim ennuv uđđâ čälleid, kiäh láá puohah hirmâd moovtâ. Njunoštoimâtteijee vädisvuottân ij lah innig finniđ minimaallijd kulmâ čalluu ohhoost čuákán, pic kiergâniđ almostittiđ muáddi čalluu jyehi peeivi. Njunoštoimâtteijee Fabrizio Brecciaroli muštâl, et čalluuh puátih ubâ ääigi siisâ. Taat tuođâšt tast, et čälleemere lasettem lii aainâs-uv mottoom muudon luhostum. Tääl ij meid lah väädis kavnâđ jurgâleijeid, tastko anarâškielâ maistereh láá škuávlejum jo tommit. Puohâin lii stuorrâ motivaatio hárjuttâllâđ já ovdediđ čäällim, mii lii pyeri äšši. Lostâtooimâ ohtâvuođâst mij lep meid huámmášâm, et toimâtteijee lii jieijâs roolist meid máttáátteijee, kote addel macâttâs tevstâi kielâlii häämist. Meiddei kirjeh, moh almostittojeh, tärhistuvvojeh kielâlávt. Mij halijdep visásmittiđ, et toi tääsi lii olluv.
Anarâškielâ seervi juurdân lii kuástidiđ särjikuuvijd aldemui aigij. Jispa taggaar luhâmuš kiäsuttičij meid tagarijd lohheid, kiäh iä táválávt luuvâ hirmâd ennuv. Teevstah iä liččii meendu kuheh, já koveh sárnuččii pelestis. Kiiba mist ij vuárdáččii anarâškielân almostuvvee Asterixijd teikâ Vuolli Vuonjâččijd. Tágáráin luhâmuššáin ličij älkkee algâttiđ já te kuuloold vijđediđ luhâmijdis váddásub tevstáid.
Lii tiäđust-uv tárbu čuávvuđ tom, magareh kirjeh lohhojeh. Mist lii jo uáinu tast, magareh kirjeh vuábdojeh. Pyeremustáá láá vuobdum tagareh kirjeh, moh láá moinnii naalijn pivnoheh, moh iä lah hirmâd kuheh iäge kielâlávt hirmâd vaigâdeh. Taat lii aaibâs vyerdittettee uáinu nuorâ kirjekielâ tááhust. Kuhebeh kirjeh pääcih käävpi ildei vyerdiđ luuhâmmoovtâ já luuhâmtááiđu puáránem.
Luuhâm- já čäällimtááiđu oovdedmân ij kavnuu njuolgâ kiäinu. Toos iššeed aktiivlub luuhâm já čäällim. Tondiet Anarâškielâ servi avžut-uv Tuu ain čäälliđ já luuhâđ. Sehe uánihâš já kuhes teevstah annojeh. Puoh čälleeh paijeentuálih kirjálii kulttuur já išedeh tast, et čallum kielâ iälláá já virkosmuvá.
Käldee:
– Lukuklaani-tutkimus: Yhteisöllinen lukeminen tukee lukumotivaatiota (blogs.helsinki.fi)
Kove: Fabrizio Brecciaroli