Unicef: maailmvijđosâš párnái jamâlâšvuotâ ij lah kuássin lamaš näävt vyeligâš

Ovdil viiđâd šoddâmpeeivis jáámmám párnái meeri ij lah kuássin lamaš näävt vyeligâš maailmist, muštâluvvoo Unicef ive 2022 raportist. Ive 2022 liijká jammii 4,9 miljovn vuálá viđâihásâš pärnid.

Unicef almostit jyehi ive raapoort maailmvijđosii párnái jamâlâšvuođâst. Uđđâsumos statistiik mield vuálá viđâihásij párnái jamâlâšvuotâ lii kiäppánâm 51 prosentid ivveest 2000.

Ovtâstittum aalmugij párnáivuoigâdvuotâornijdume mield kiäppánâm pärnijamâlâšvuotâ lii puáđus puáránâm tiervâsvuotâtipšoost. Taas rekinistojeh meid puáhuttâsah, šoddâdmeh já ovdâmerkkân malaria já kepiskumestâs tipšo.

”Taah lovoh čäittih, et maaŋgâi ivij investistmeh šiev tiervâsvuotâtiipšon já selgienij, tiervâsvuotâpargei já raavvâdpalvâlusâi anonväldim tuođâi išedeh olmoošjiegâi káijumist”, iätá Vuáládâhenâmij Unicef hovdâ Suzanne Laszlo.

Kambodža, Malawi, Mongolia já Ruanda láá kepidâm vuálá viđâihásij jamâlâšvuođâ paijeel 75 prosentid ivveest 2000, išeornijdume muštâl. Meiddei täin enâmijn tiervâsvuotâtiipšon láá pieijum naavcah.

Sahara máddáábeln Afrikist jamâlâšvuotâ lii ollâgumos. 57 % puoh vuáláahasij jämimijn almottuvvojii tääbbin. 30 % maailm šoddâmijn tábáhtui eidu taan kuávlust.

UNICEF mield láá kuittâg val ennuv porgâhánnáá pargoh. Ive 2022 ääigi jáámmám 4,9 miljovn vuálá viđâihásiist lijjii eskenšoddâm umogááh. Ton lasseen 2,1 miljovn 5–24-ihásii päärni já nuorâ jäämmim ličij lam máhđulâš velttiđ, jis sist liččii lamaš pyerebeh máhđulâšvuođah peessâđ ääigild tiipšon já jis toháliih tiervâsvuođâsyergi pargeeh liččii lamaš tuárvi. Táváliih jäämmimsuujah láá lamaš kepiskumestâs teikâ luččâtavdâ.

”Saje, kost pärni šadda, ij kolgâččii meridiđ tom, páácá-uv sun eelliđ vâi jáámá-uv sun”, eeđâi Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO njunoš Tedros Adhanom Ghebreyesus. ”Lii tehelâš pyerediđ tiervâsvuotâtipšo finnim jyehi nisonân já párnážân, meid etitiileest já tuárispel kuávluin.”

Käldee:

– Unicef: wereldwijde kindersterfte nog nooit zo laag (nos.nl)

Kove: Charles Nambasi (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Skábmagovat – algâaalmugij ellee­kove­festivaal puáhtá maaŋgâ­nálásii rähis­vuođâ vielgis­lovdui oolâ Anarist

Algâaalmugij elleekovefestivaal Skábmagovat uárnejuvvoo Anarist uđđivemáánu 22.–25. peeivi.  Skammâääigi festivaal teeman lii taaijuv maaŋgânálásâš rähisvuotâ, mon peht puáhtojeh oovdân rähisvuođâ merhâšumeh algâaalmugij feeriimijn: ohtâvuotâ...

Suomân stuorrâ miitaal­saalâs nuorâi Tave-enâmij miäštár­vuotâ­kištoin

Suomâ nuorâ luákkánjuškejeijeeh já ovtâstittum čuoigâm valastâlleeh piergejii mielâttes pyereest nuorâi Tave-enâmij miäštárvuotâkištoin, moh uárnejuvvojii Ruotâ Falunist uđđâivemáánu 16.–18. peeivi. Suomâ lâi kištoi pyeremus...

Uđđâ párnái­muusik kuulmâ sämi­kielân

Säämi aalmugpeivi juhloo párnáimuusikkonsertijguin Anarist já Ruávinjaargâst. Suõmmšuõn ~ Šuoŋâsuonjâreh ~ Šuokŋasuotnjarat ‑haahâ almostit muusikalbum já laavlâkirje, mast láá 30 uđđâ párnáilaavlâd sämikielân. Suõmmšuõn ~...

Artemis II ‑missio mánudâš­rakkeet lii sirdum pääččim­sajasis

Artemis II ‑missio mánudâšrakkeet lii sirdum pääččimsajasis pasepeiviiđeed NASA Kennedy komovuotâkuávdáást. Rakkeet sirdui 6,5 kilomeetter määđhi, já sirdemoperaatio piištij 12 tijmed. Megarakkeet paijaan 98 meetter...

Yungmiqu lávdástij lávurduv Oulu Rotuaarist

Sämmilâš ráppájeijee Yungmiqu adai Mihkku Heandarat Laiti makkuuttij oululijd ráp-konsertáin Oulu kulttuuruáivikaavpugive lekkâmjuuhlijn lávurduv. Tijmepele kukkosâš konsert tollui Oulu kuávdáást Rotuaari lyeve alne. Konsertist...