Ramses II páccá váiloo pajeuási kavnui Egyptist

Ive 1930 saksalâš arkeolog Günther Roeder kaavnâi stuorrâ Ramses II páccá jyelgiuási. Páccá pajeuási vááilui kuittâg masa čyeti ihheed. Tääl tot lii kavnum El Ashmuneinist Minya kaavpug máddáákeejist, muštâl Egypt tuuriism já tovlái tiiŋgâi ministeriö.

Kalkkâkeeđgist rahtum uási lii suullân 3,8 meetter olluv. Tot kovvee čokkájeijee Ramses II, kiäst lii uáivist Egypt tubleruvnâ. Tubleruuvnâ čiiŋât kunâgâslâš kobra, muštâl egyptlâš-ameriklâš tutkâmjuávhu jođetteijee Bassem Jihad tiäđáttâsâst. Páccá pajeuásist láá hieroglyfeh, moh muštâleh faarao maavtâst. Tain čiälgá meid páccá huksimäigi.

Paje- já jyelgiuásih heivejeh oohtân, já oovtâst tain šadda čiččâmmeettersâš pääcis.

Ramses II ađai Ramses Styeres lâi ohtâ Egypt tobdosumos faaraoin. Sun haldâšij joba 66 ihheed (1279−1213 oKr.) Egypt 19. dynastia ääigi.

Faarao Ramses lii tobdos suátimuhijnis. Suu haldâšemääigi Egyptist šoodâi ain kievrâb já jáválub staatâ. Tien ääigi huksejuvvojii maaŋgah merhâšittee rakânâsah já monumenteh, ovdâmerkkân pegâlmâs Abu Simbel temppâleh Assuanist. Ramses II kovvejeijee páccáh láá kavnum maŋgâ čyeđe.

Käldeeh:

– Puuttuva palanen löytyi Egyptissä: Ramses II:n patsas sai vihdoin päänsä takaisin (yle.fi)

– Archaeologists in Egypt unearth section of large Ramses II statue (www.reuters.com)

Kove: Nadine Doerlé (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...