Ive 1930 saksalâš arkeolog Günther Roeder kaavnâi stuorrâ Ramses II páccá jyelgiuási. Páccá pajeuási vááilui kuittâg masa čyeti ihheed. Tääl tot lii kavnum El Ashmuneinist, Minya kaavpug máddáákeejist, muštâl Egypt tuurism já tovlái tiiŋgâi ministeriö.
Kalkkâkeeđgist rahtum uási lii suullân 3,8 meetter olluv. Tot kovvee čokkájeijee Ramses II, kiäst lii uáivist Egypt tubleruvnâ. Tubleruuvnâ čiiŋât kunâgâslâš kobra, muštâl egyptlâš-ameriklâš tutkâmjuávhu jođetteijee Bassem Jihad tiäđáttâsâst. Páccá pajeuásist láá hieroglyfeh, moh muštâleh faarao maavtâst. Tain čiälgá meid páccá huksimäigi.
Paje- já jyelgiuásih heivejeh oohtân, já oovtâst tain šadda čiččâmmeettersâš pääcis.
Ramses II ađai Ramses Styeres lâi ohtâ Egypt tobdosumosijn faaraoin. Sun haldâšij joba 66 ihheed (1279−1213 oKr.) Egypt 19. dynastia ääigi.
Faarao Ramses lii tobdos suátimuhijnis. Suu haldâšemääigi Egyptist šoodâi ain kievrâb já jáválub staatâ. Tien ääigi huksejuvvojii ennuv merhâšittee rakânâsah já monumenteh, ovdâmerkkân pegâlmâs Abu Simbel temppâleh Assuanist. Ramses II kovvejeijee páccáh láá kavnum maŋgâ čyeđe.
Käldeeh:
– Puuttuva palanen löytyi Egyptissä: Ramses II:n patsas sai vihdoin päänsä takaisin (yle.fi)
– Archaeologists in Egypt unearth section of large Ramses II statue (www.reuters.com)
Kove: Nadine Doerlé (Pixabay)