Unicef: maailmvijđosâš párnái jamâlâšvuotâ ij lah kuássin lamaš návt vyeligâš

Ovdil viiđâd šoddâmpeeivis jáámmám párnái meeri ij lah kuássin lamaš návt vyeligâš maailmist, muštâluvvoo Unicef ive 2022 raportist. Ive 2022 liijká jammii 4,9 miljovn vuálá viiđâihásâžžâd pärnid.

Unicef almostit jyehi ive raapoort maailmvijđosii párnái jamâlâšvuođâst. Uđđâsumos statistiik mield vuálá viiđâihásij párnái jamâlâšvuotâ lii kiäppánâm 51 prosentid ivveest 2000.

Ovtâstum aalmugij párnáivuoigâdvuotâornijdume mield kiäppánâm pärnijamâlâšvuotâ lii puáđus puáránâm tiervâsvuođâtipšoost. Taas rekinistojeh meid puáhuttâsah, šoddâdmeh já ovdâmerkkân malaria já kepiskumestâs tipšo.

”Taah lovoh čäittih, et maaŋgâi ivij investistmeh šiev tiervâsvuođâtiipšon sehe selgienij, tiervâsvuotâpargei já raavâdpalvâlusâi anonväldim tuođâi išedeh olmoošjiegâi káijumist”, iätá Vuáládâhenâmij Unicef hovdâ Suzanne Laszlo.

Kambodža, Malawi, Mongolia já Ruanda láá kepidâm vuálá viiđâihásij jamâlâšvuođâ paijeel 75 prosentid ivveest 2000, išeornijdume muštâl. Meiddei täin enâmijn tiervâsvuođâtiipšon láá pieijum naavcah.

Sahara máddáábeln Afrikist jamâlâšvuotâ lii ollâgumos. 57 % puoh vuáláahasij jämimijn almottuvvojii tääbbin. 30 % maailm šoddâmijn tábáhtui eidu taan kuávlust.

Unicef mield láá kuittâg val ennuv porgâhánnáá pargoh. Ive 2022 ääigi jáámmám 4,9 miljovn vuálá viiđâihásiist lijjii eskenšoddâm umogááh. Ton lasseen 2,1 miljovn 5–24-ihásii päärni já nuorâ jäämmim ličij lam máhđulâš velttiđ, jis sist liččii lamaš pyerebeh máhđulâšvuođah peessâđ ääigild tiipšon já jis toháliih tiervâsvuotâsyergi pargeeh liččii lamaš tuárvi. Táváliih jäämmimsuujah láá lamaš kepiskumestâs já luččâtavdâ.

”Saje, kost pärni šadda, ij kolgâččii meridiđ tom, páácá-uv sun eelliđ vâi jáámá-uv sun”, eeđâi Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO njunoš Tedros Adhanom Ghebreyesus. ”Lii tehelâš pyerediđ tiervâsvuođâtipšo finnim jyehi nisonân já párnážân, meid etitiileest já tuárispele kuávluin.”

Käldee:

– Unicef: wereldwijde kindersterfte nog nooit zo laag (nos.nl)

Kove: Charles Nambasi (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...