Unicef: maailmvijđosâš párnái jamâlâšvuotâ ij lah kuássin lamaš näävt vyeligâš

Ovdil viiđâd šoddâmpeeivis jáámmám párnái meeri ij lah kuássin lamaš näävt vyeligâš maailmist, muštâluvvoo Unicef ive 2022 raportist. Ive 2022 liijká jammii 4,9 miljovn vuálá viđâihásâš pärnid.

Unicef almostit jyehi ive raapoort maailmvijđosii párnái jamâlâšvuođâst. Uđđâsumos statistiik mield vuálá viđâihásij párnái jamâlâšvuotâ lii kiäppánâm 51 prosentid ivveest 2000.

Ovtâstittum aalmugij párnáivuoigâdvuotâornijdume mield kiäppánâm pärnijamâlâšvuotâ lii puáđus puáránâm tiervâsvuotâtipšoost. Taas rekinistojeh meid puáhuttâsah, šoddâdmeh já ovdâmerkkân malaria já kepiskumestâs tipšo.

”Taah lovoh čäittih, et maaŋgâi ivij investistmeh šiev tiervâsvuotâtiipšon já selgienij, tiervâsvuotâpargei já raavvâdpalvâlusâi anonväldim tuođâi išedeh olmoošjiegâi káijumist”, iätá Vuáládâhenâmij Unicef hovdâ Suzanne Laszlo

Kambodža, Malawi, Mongolia já Ruanda láá kepidâm vuálá viđâihásij jamâlâšvuođâ paijeel 75 prosentid ivveest 2000, išeornijdume muštâl. Meiddei täin enâmijn tiervâsvuotâtiipšon láá pieijum naavcah.

Sahara máddáábeln Afrikist jamâlâšvuotâ lii ollâgumos. 57 % puoh vuáláahasij jämimijn almottuvvojii tääbbin. 30 % maailm šoddâmijn tábáhtui eidu taan kuávlust.

UNICEF mield láá kuittâg val ennuv porgâhánnáá pargoh. Ive 2022 ääigi jáámmám 4,9 miljovn vuálá viđâihásiist lijjii eskenšoddâm umogááh. Ton lasseen 2,1 miljovn 5–24-ihásii päärni já nuorâ jäämmim ličij lam máhđulâš velttiđ, jis sist liččii lamaš pyerebeh máhđulâšvuođah peessâđ ääigild tiipšon já jis toháliih tiervâsvuođâsyergi pargeeh liččii lamaš tuárvi. Táváliih jäämmimsuujah láá lamaš kepiskumestâs teikâ luččâtavdâ.

”Saje, kost pärni šadda, ij kolgâččii meridiđ tom, páácá-uv sun eelliđ vâi jáámá-uv sun”, eeđâi Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO njunoš Tedros Adhanom Ghebreyesus. ”Lii tehelâš pyerediđ tiervâsvuotâtipšo finnim jyehi nisonân já párnážân, meid etitiileest já tuárispel kuávluin.”

Käldee:

– Unicef: wereldwijde kindersterfte nog nooit zo laag (nos.nl)

Kove: Charles Nambasi (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist

Ive 2025 Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist St. Jakobshallest. Lávlumkišto selvâttuvvoo meiddei anarâš- já tavesämikielân tego kyevti ovdebáá-uv ive. Anarâškielân euroviisuid seelvât Heli...

Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh tiädutteh algâaalmugij sajattuv arktisii kuávlu aašijn

Arktisii rääđi saavâjođetteijeevuotâ sirdâšui Taažâst Taanskan vyesimáánu 12. peeivi. Tanska lasseen saavâjođetteijen láá meiddei Ruánááeennâm já Färsuolluuh. Saavâjođetteijeevuotâ pištá kyehti ive. Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh...

Puuŋkih ađai muorâtiheh lasaneh ain

Suomâst láá taan-uv keesi ennuv puuŋkih, árvuštâl Tuurku ollâopâttuv biodiversiteettutkâmuš professor Ilari Sääksjärvi. Suu mield puuŋkij näälih láá kiävrum majemui luuvij iivij já kiävruh...

Vielgis suovâ Vatikaan Sikstus kappelist: uđđâ paavi lii väljejum

Maailm katolilâš kirkko tollij vuoiŋâmis já vuordij tiäđu uđđâ paavist, ko tuorâstâheehid 8.5. Sikstus kappel poccest paijaanškuođij vielgis suovâ ton merkkân, et uđđâ paavi...

Sämmiliih kirhoost -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus uárnejuvvoo Tuurkust

Suomâ evaŋgellâš-luuteerlâš kirkko uárnee Sämmiliih kirhoost – Sä’mmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus Tuurku tuámukirhoost tuorâstuv vyesimáánu 8. peeivi tijme...