Unicef: maailmvijđosâš párnái jamâlâšvuotâ ij lah kuássin lamaš návt vyeligâš

Ovdil viiđâd šoddâmpeeivis jáámmám párnái meeri ij lah kuássin lamaš návt vyeligâš maailmist, muštâluvvoo Unicef ive 2022 raportist. Ive 2022 liijká jammii 4,9 miljovn vuálá viiđâihásâžžâd pärnid.

Unicef almostit jyehi ive raapoort maailmvijđosii párnái jamâlâšvuođâst. Uđđâsumos statistiik mield vuálá viiđâihásij párnái jamâlâšvuotâ lii kiäppánâm 51 prosentid ivveest 2000.

Ovtâstum aalmugij párnáivuoigâdvuotâornijdume mield kiäppánâm pärnijamâlâšvuotâ lii puáđus puáránâm tiervâsvuođâtipšoost. Taas rekinistojeh meid puáhuttâsah, šoddâdmeh já ovdâmerkkân malaria já kepiskumestâs tipšo.

”Taah lovoh čäittih, et maaŋgâi ivij investistmeh šiev tiervâsvuođâtiipšon sehe selgienij, tiervâsvuotâpargei já raavâdpalvâlusâi anonväldim tuođâi išedeh olmoošjiegâi káijumist”, iätá Vuáládâhenâmij Unicef hovdâ Suzanne Laszlo.

Kambodža, Malawi, Mongolia já Ruanda láá kepidâm vuálá viiđâihásij jamâlâšvuođâ paijeel 75 prosentid ivveest 2000, išeornijdume muštâl. Meiddei täin enâmijn tiervâsvuođâtiipšon láá pieijum naavcah.

Sahara máddáábeln Afrikist jamâlâšvuotâ lii ollâgumos. 57 % puoh vuáláahasij jämimijn almottuvvojii tääbbin. 30 % maailm šoddâmijn tábáhtui eidu taan kuávlust.

Unicef mield láá kuittâg val ennuv porgâhánnáá pargoh. Ive 2022 ääigi jáámmám 4,9 miljovn vuálá viiđâihásiist lijjii eskenšoddâm umogááh. Ton lasseen 2,1 miljovn 5–24-ihásii päärni já nuorâ jäämmim ličij lam máhđulâš velttiđ, jis sist liččii lamaš pyerebeh máhđulâšvuođah peessâđ ääigild tiipšon já jis toháliih tiervâsvuotâsyergi pargeeh liččii lamaš tuárvi. Táváliih jäämmimsuujah láá lamaš kepiskumestâs já luččâtavdâ.

”Saje, kost pärni šadda, ij kolgâččii meridiđ tom, páácá-uv sun eelliđ vâi jáámá-uv sun”, eeđâi Maailm tiervâsvuotâornijdume (WHO) njunoš Tedros Adhanom Ghebreyesus. ”Lii tehelâš pyerediđ tiervâsvuođâtipšo finnim jyehi nisonân já párnážân, meid etitiileest já tuárispele kuávluin.”

Käldee:

– Unicef: wereldwijde kindersterfte nog nooit zo laag (nos.nl)

Kove: Charles Nambasi (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kárbáin Lemmest

Čällee: Heidi Mattus Kesiluámuh já luámuvuáváámeh: Kuus, moin já mon kooskâst? Nabai mon kuhháá? Talle ko vala porgim tuuriistpargoin, must lâi kiđđuv cuáŋui- já vyesimáánu ääigi...

Maailm olmooš­loho lii juksâm 8,3 miljard rääji – Savâstâllâm lijge­aalmu­gistmist máccá

Maailm olmoošloho lii pajanâm 8,3 miljard ulmui. Ovtâstum aalmugij adai OA olmoošlohon vuáđuduvvee rekinistmeh ennusteh, et maailm ässeeloho lii kesimáánust 2026 váhá paijeel 8,29...

Vala ohtâ merâ­mätki Hailuoton

Merâmääđhih autotampâiguin Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst láá pááccám historján. Talle ko uuđâs autotaampâi jotoluv nuhâmist poođij, te šoodâi huáppu kolliđ suollust vala ohtii...

Tiervâpuáttim Liäibum­blogin!

Lieggâsávt tiervâpuáttim uđđâ blogin! Maailm lii tievâ puohmuđusijn reseptijn eenâblovokielân, mut ucceeblovokielân toh iä oro kavnuumin. Taat Liäibumblogi nubástit ääši. Blogi ulmen lii uápistiđ lohhee...

Ulloläigi maarsu­soksâmijn – luhostuvá-uv?

Taan kiiđâ mun halijdim keččâliđ maidnii uđđâsijd: mun aigum uápásmuđ snäldein panemân. Vâi tast ličij váhá lase hástu já hitruuvuotâ, te almottâttim taggaar kietâtyejikuursân,...