Unicef: maailmvijđosâš párnái jamâlâšvuotâ ij lah kuássin lamaš návt vyeligâš

Ovdil viiđâd šoddâmpeeivis jáámmám párnái meeri ij lah kuássin lamaš návt vyeligâš maailmist, muštâluvvoo Unicef ive 2022 raportist. Ive 2022 liijká jammii 4,9 miljovn vuálá viiđâihásâžžâd pärnid.

Unicef almostit jyehi ive raapoort maailmvijđosii párnái jamâlâšvuođâst. Uđđâsumos statistiik mield vuálá viiđâihásij párnái jamâlâšvuotâ lii kiäppánâm 51 prosentid ivveest 2000.

Ovtâstum aalmugij párnáivuoigâdvuotâornijdume mield kiäppánâm pärnijamâlâšvuotâ lii puáđus puáránâm tiervâsvuođâtipšoost. Taas rekinistojeh meid puáhuttâsah, šoddâdmeh já ovdâmerkkân malaria já kepiskumestâs tipšo.

”Taah lovoh čäittih, et maaŋgâi ivij investistmeh šiev tiervâsvuođâtiipšon sehe selgienij, tiervâsvuotâpargei já raavâdpalvâlusâi anonväldim tuođâi išedeh olmoošjiegâi káijumist”, iätá Vuáládâhenâmij Unicef hovdâ Suzanne Laszlo.

Kambodža, Malawi, Mongolia já Ruanda láá kepidâm vuálá viiđâihásij jamâlâšvuođâ paijeel 75 prosentid ivveest 2000, išeornijdume muštâl. Meiddei täin enâmijn tiervâsvuođâtiipšon láá pieijum naavcah.

Sahara máddáábeln Afrikist jamâlâšvuotâ lii ollâgumos. 57 % puoh vuáláahasij jämimijn almottuvvojii tääbbin. 30 % maailm šoddâmijn tábáhtui eidu taan kuávlust.

Unicef mield láá kuittâg val ennuv porgâhánnáá pargoh. Ive 2022 ääigi jáámmám 4,9 miljovn vuálá viiđâihásiist lijjii eskenšoddâm umogááh. Ton lasseen 2,1 miljovn 5–24-ihásii päärni já nuorâ jäämmim ličij lam máhđulâš velttiđ, jis sist liččii lamaš pyerebeh máhđulâšvuođah peessâđ ääigild tiipšon já jis toháliih tiervâsvuotâsyergi pargeeh liččii lamaš tuárvi. Táváliih jäämmimsuujah láá lamaš kepiskumestâs já luččâtavdâ.

”Saje, kost pärni šadda, ij kolgâččii meridiđ tom, páácá-uv sun eelliđ vâi jáámá-uv sun”, eeđâi Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO njunoš Tedros Adhanom Ghebreyesus. ”Lii tehelâš pyerediđ tiervâsvuođâtipšo finnim jyehi nisonân já párnážân, meid etitiileest já tuárispele kuávluin.”

Käldee:

– Unicef: wereldwijde kindersterfte nog nooit zo laag (nos.nl)

Kove: Charles Nambasi (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...