Kirjeárvuštâllâm: Čuovâuáivi peivikirje

”Čuovâuáivi peivikirje” lii Jeff Kinney čäällim siämmáánommâsii kirjerááiđu vuossâmuš uási. Kirje almostui eŋgâlâskielân ive 2007 já anarâškielân ive 2020. Anarâškielân kirje lii jurgâlâm Mikkâl Morottaja.

Tast lii hirmâd ennuv äigi ko mun luuhim taam kirje suomâkielân, nuuvt ete jiem muštám innig ennuv. Mun kal muštim vala tom, mon hävski tot vuossâmuš kerdi lâi lamaš. Puohlágáneh fiäráneh já tábáhtusah muštottii muu jieččân fiäránijn škovlâstân, ovdâmerkkân tast, ete mon tehálâš lâi talle leđe ”cool”.

Mun muštim vala tom-uv, maggaar kielâ Gregist lâi suu peivikirjeest suomâkielân. Sun čaalij siämmáánáál ko ulmuuh sárnuh-uv. Nuuvt lâi meiddei anarâškielâlii versiost. Mun oinim maŋgii tagarijd celkkuid, main ”tot” lâi sääni ”sun” saajeest, ovdâmerkkân ”Tot eeđâi munjin”, ”Tot naggij, ete juurdâ lâi lamaš tot” já nuuvt ain. Mun meiddei hoksájim sääni ”vuál”, mii lii eenâb sárnumkielâst kevttum vyehi.

Greg lii aaibâs táválâš kandâ, kote jotá škoovlâ. Sust lii ohtâ pyeremus skippáár, Rowley, sehe enni, eeči já kyehti viiljâ, Rodrick já Manny. Muu mielâst puoh persovneh láá hirmâd pyereest keksejum, já kenski motomin sulâstiteh tuođâlijd-uv ulmuid. Ovdâmerkkân mij puohah vissâ tiettip tom viiljâ, taan kirjeest Manny, kote haalijd ain puohlágánijd skeeŋkâid juovlâi ääigi, já sun finnee-uv taid. Já talle ko sun parga maidnii puástu aašijd, te mij lep toh, kiäh láá sujâttum.

Greg škovlâeellim lii tievâ omâs tábáhtusâin já aašijn, moh iä lah tuođâlii maailm ulmuid kuássin keevvâm, mutâ talle mun smietâm, ete puávtáččij-uv munjin-uv keevvâđ nuuvt ko Gregân? Ovdâmerkkân haijiis ”Vuástá”, mii lii kooripállukiedi roobdâst. Jis kiinii kuoskât toos, te sun finnee ”vuástákieđâ”. Ij lah máhđuttem kuvâttâllâđ, ete muu škoovlâst ličij keksejum siämmáálágán äšši.

Veikkâ Čuovâuáivi peivikirje lii muu mielâst čielgâsávt uáivildum párnáid já nuoráid, te ij lah mihheen suujâid, mondiet puárásub-uv olmooš ij maka tom puávtáččii luuhâđ. Já eromâšávt jis lii opâttâlmin anarâškielâ, te taat lii muu mielâst masa tievâslâš kirje luuhâđ: kielâ ij lah väädis, mutâ ij lah kuittâggin nk. ”párnáikielâ”, ađai mahten oovtâkiärdán.

Jis haalijd luuhâđ maidnii anarâškielân, teikkâ oppâđ eenâb uđđâ saanijd já váhá kielâoopâ, teikkâ tuše muássuđ hitruus kirjin, te mun avžuuttâm Jeff Kinney Čuovâuáivi peivikirje puohháid!

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...