Nunavut enâmij, čaasij já luánduriggoduvâi luovâttemsopâmuš (The Nunavut Lands and Resources Devolution Agreement) vuáláčallui Iqualitist, Nunavutist 18.1.2024. Vuáláčällen lijjii Kanada uáiviminister Justin Trudeau, taveaašij minister Dan Vandal, Nunavut hovdâ P. J. Akeeagok já NTI (Nunavut Tunngavik Incorporated) uáivihovdâ Aluki Kotierk.
Sopâmuššáin Kanada lii luovâttâm Nunavut territorio haldâšem inuitáid. inuiteh láá Kanada taveoosijn ässee algâaalmug. Luovâttem áánsust Nunavut kuávlulâš haldâttâh lii finnim vuoigâdvuođâ meridiđ puoh aašijd, moh kyeskih enâmân já luánduriggoduvváid, já siämmást meid vuoigâdvuođâ nuurrâđ kuávlu pyevtittem puáđuid. Sopâmuš puátá kuittâg vuáimán esken 1.4.2027 kuulmâ ive sirdumääigi maŋa.
– Inuiteh láá miäcástâm, kuálástâm já iällám Nunavutist maaŋgâi suhâpuolvâi ääigi, uási sist jo kuhháá ovdil historjáčäällim aalgâ. Tääl álgá uđđâ paje Nunavut historjást, eeđâi Kanada uáiviminister Justin Trudeau luovâttemtilálâšvuođâst.
Kanada haaldâtlijn kuávluin Nunavut vijđodâh lii stuárráámus. Tot lii paijeel kyehti miljovn neljihâškilomeetterid. Territorio lii tobdos luánduriggoduvâinis tegu timantijn, kolleest, kaasust já oljoost. Nunavutist ääsih 37 000 olmožid, kiäin 84 % láá inuiteh.
Kanada kuulmâ artkisii territoriost Nunavut lii majemuš, mii lii vuáláčáállám luovâttemsopâmuš. Siämmáálágán sopâmuš vuáláčallui 1.4.2003 Yukonist já 1.4.2014 Taveterritorioin. Nunavutist jiešhaldâšem lii lamaš ulmen ive 1999 rääjist, kuás tot šoodâi Kanada territorion.
NTI pahudij, ete Nunavut lii lamaš tego kolonialismeennâm. Eellimtääsi já pyereestvaijeem láá kulgâm máádás, já inuitij eellimtääsi lii joba huánánâm. Kielâ já kulttuur tuárjum lii lamaš vááijuvlâš, já tuođâlâš puáránâm ij lah tábáhtum.
Minna Hyypiö
Käldee:
– Nunavut to take control of Crown land within territory following devolution agreement with Canada (www.osler.com)
Kove: alexthebear (Pixabay)