Kanada lii luovâttâm Nunavut territorio haldâšem inuitáid

Nunavut enâmij, čaasij já luánduriggoduvâi luovâttemsopâmuš (The Nunavut Lands and Resources Devolution Agreement) vuáláčallui Iqualitist, Nunavutist 18.1.2024. Vuáláčällen lijjii Kanada uáiviminister Justin Trudeau, taveaašij minister Dan Vandal, Nunavut hovdâ P. J. Akeeagok já NTI (Nunavut Tunngavik Incorporated) uáivihovdâ Aluki Kotierk.

Sopâmuššáin Kanada lii luovâttâm Nunavut territorio haldâšem inuitáid. inuiteh láá Kanada taveoosijn ässee algâaalmug. Luovâttem áánsust Nunavut kuávlulâš haldâttâh lii finnim vuoigâdvuođâ meridiđ puoh aašijd, moh kyeskih enâmân já luánduriggoduvváid, já siämmást meid vuoigâdvuođâ nuurrâđ kuávlu pyevtittem puáđuid. Sopâmuš puátá kuittâg vuáimán esken 1.4.2027 kuulmâ ive sirdumääigi maŋa.

– Inuiteh láá miäcástâm, kuálástâm já iällám Nunavutist maaŋgâi suhâpuolvâi ääigi, uási sist jo kuhháá ovdil historjáčäällim aalgâ. Tääl álgá uđđâ paje Nunavut historjást, eeđâi Kanada uáiviminister Justin Trudeau luovâttemtilálâšvuođâst.

Kanada haaldâtlijn kuávluin Nunavut vijđodâh lii stuárráámus. Tot lii paijeel kyehti miljovn neljihâškilomeetterid. Territorio lii tobdos luánduriggoduvâinis tegu timantijn, kolleest, kaasust já oljoost. Nunavutist ääsih 37 000 olmožid, kiäin 84 % láá inuiteh.

Kanada kuulmâ artkisii territoriost Nunavut lii majemuš, mii lii vuáláčáállám luovâttemsopâmuš. Siämmáálágán sopâmuš vuáláčallui 1.4.2003 Yukonist já 1.4.2014 Taveterritorioin. Nunavutist jiešhaldâšem lii lamaš ulmen ive 1999 rääjist, kuás tot šoodâi Kanada territorion.

NTI pahudij, ete Nunavut lii lamaš tego kolonialismeennâm. Eellimtääsi já pyereestvaijeem láá kulgâm máádás, já inuitij eellimtääsi lii joba huánánâm. Kielâ já kulttuur tuárjum lii lamaš vááijuvlâš, já tuođâlâš puáránâm ij lah tábáhtum.

Minna Hyypiö

Käldee:

– Nunavut to take control of Crown land within territory following devolution agreement with Canada (www.osler.com)

Kove: alexthebear (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ovtâstum staatâi senatist láá tollum sosiaallii media jođetteijei koijâdâlmeh sosiaallii media vaikuttâsâin nuorâi torvolâšvuotân

Uđđâivemáánu 31. peeivi Ovtâstum staatâi seenaat ađai pajemuu ovdâskode lahâváljukodde koijâdâlâi sosiaallii media vuáháduvâi toimâjođetteijeid. Fáddán lâi vyeliahasij seksuaallâš puástukevttim já ávhástâllâm, mii sosiaallii...

Måneskin puátá vuosmuu tove Suomân

Italialaš rock-muusikjuávkku Måneskin puátá vuosmuu tove Suomân puáttee keesi. Muusikjuávkku láávdást Seinäjokist Provinssi-festivaalist kesimáánu 27. peeivi. Muusikjuávkku lii makkuuttâm keččeid pirrâ maailm, já sii...

Áávus ry viggá orniđ tuárispeln perruid astoäigitooimâ

Ive 2022 keessiv vittâ eeni čokkânii Anarist. Sist puohâin lijjii sämikielâliih párnááh já sij suogârdii vuovijd faallâđ párnáidis astoäigitooimâid sämikielân. Sij meridii vuáđudiđ tađe...

Sambialii irâttâsâst, mii uážui ovdedemiše Suomâst, kavnui pärnipargovyeimi

Sambialii irâttâsâst, mii uážui ovdedemiše Suomâst, kavnui pärnipargovyeimi. Irâttâs omâsteijee Lwenga Mulela mieldi koččâmâš ij lah pärnipargovyeimist tondiet ko párnáid ij lah maksum pälkki....

WWF lii kulluuttâm saimaanuárjoid pessimráávhu lasanem várás

Saimaanuárju lii nuárjušlaajâ, mii iälá tuše Suomâst. Tot lii uáli uhkevuálásâš. Saimaanuárjuh lasaneh kuovâ- teikâ njuhčâmáánust. Nuárjučiivgah šaddeh muotâpiäjust, mon niŋálâs lii kuáivum. Lii...