Eromâš kyessi Anarist

Uđđâivemáánu pelimuddoost eromâš kyessi vietij muáddi oho Anarist. Sun poođij Maadâ-Euroopist, mut sun ij kirdám ige vuáijám autoin tavas. Anarâš aavis lii sahhiittâllâm suu.

– Kii tun lah já maid tun poorgah?

Muu nommâ lii Alberto Murgia. Mun aasâm Villacidrost, mii lii uccâ kaavpugâš Sardinia-suolluu maadâuásist Italiast. Mun lam 19-ihásâš, já mun valmâštuvvim luvâttuvâst moonnâm keesi. Moonnâm ive mun eellim vaandârdmin Taažâst, já nuuvt valmâštum maŋa mun meridim vyelgiđ oppeet tavas – taan tove tuolmâmpyeráin. Mun halijdim uáiniđ Tave-Euroop já Laapi tälviv, talle ko tobbeen láá kuovskâseh, muotâ já nuuvt ain. Ulmen lâi vyeijiđ pyeráin Sardiniast Tavenjaargân já maasâd. Mun vuolgim pääihist roovvâdmáánu 2. peeivi. Mun vuoijim pyeráin Euroop čoođâ Tavenjaargâ räi. Mun lam kuuloold monâmin maasâd máádás, já eidu tääl mun lam Anarist.

– Lah-uv tun iällám Suomâst tuše maccâmmääđhi ääigi vâi meiddei Tavenjaargân vyejedijnâd?

Meiddei Tavenjaargân vyejedijnân, mut tuše uánihávt. Mun moonnim Käresavonân Ruotâst, já tobbeen mun jotkim Kilbisjáávrán já talle Troomsan. Mun uurrum Suomâst ohtsis kyehti peeivi. Tääl mun lam lamaš Suomâst oho verd.

– Maid tun poorgah tääl Anarist?

Anarist mun lam uápásmum kyevti nuorâ almai, kiäh lává vuálgus Italiast. Suoi lává pargoost hotellist, mut sunnuu pargon lii tipšođ huskyfaarmi, mii lii suulân 8 km keččin Anarist. Mun teivim sunnuu talle ko mun lijjim Anarist, já suoi táttoin muu pääcciđ Anarân já išediđ sunnuu faarmist.

– Mon kuhháá tun lah pargoost huskyfaarmist?

Jiešalnees mun jiem lah tobbeen pargoost. Mun lam tuše išedeijee. Mun orom faarmist oho verd teikâ váhá kuhebiššáá, já tastmaŋa mun vuálgám pyeráin máádás. Mun jiem lah aaibâs vises. Koččâmâšâst láá kuittâg enâmustáá muáddi oho iäge muáddi mánuppaje.

– Magareh vuáváámeh tust láá puátteevuotân?

Tot lii pyeri koččâmuš. Mun jiem vala tieđe, maid mun ááigum porgâđ. Luvâttuv maŋa mun jiem moonnâm tállán ollâopâttâhân, tastko mun halijdim mađhâšiđ tuolmâmpyeráin. Maccâmmääđhi ääigi must lii ennuv äigi smiettâđ puátteevuođâ já tom, maid mun halijdâm porgâđ. Must láá muáddi jurduu, mut mun jiem tieđe tađe tärhibeht.

– Maggaar lâi tuu mätki Sardiniast Tavenjaargân?

Mun vuolgim Villacidrost já moonnim Porto Torresân, mii lii Tave-Sardiniast. Tobbeen mun juuttim taampâ sáátust Genovan. Tastmaŋa mun vuoijim pyeráin Tave-Italiast, Nuorttâriijkâst, Saksaast, Tšeekist, oppeet Saksaast já Tanskaast. Talle mun mađhâšim tamppáin Taažân. Mun viettim muáddi peeivi Maadâ-Taažâ vaarijn, já tastmaŋa mun rastaldittim Taažâ já Ruotâ rääji Särna aldasijn. Ruotâst mun vuoijim pyeráin tavas Käresavvoon räi. Tobbeen mun sirdâšuvvim Suomâ pel Kilbisjäävri räi. Loppâmätki lâi oppeet Taažâst: Tromssa, Alta já Tavenjargâ.

– Nabai maccâmmätki?

Tavenjaargâst mun moonnim vistig Leevnjân já talle Kárášjuuhân. Mun rastaldittim Taažâ já Suomâ rääji Kärigâsnjaargâst, já tääl mun lam Anarist. Aanaar maŋa mun iälám vistig Ruávinjaargâst, já tobbeen mun juáđhám máádás. Mun jiem kuássin vuáváá kiäinu hirmâd täärhiht. Mun kuittâg jo tiäđám, et Suomâ maŋa mun moonâm Eestienâmân, Liettuan, Latvian, Puolan, Slovakian jna.

– Kost tun ijâstâlah?

Táválávt mun uáđám telttaast. Maŋgii lii kuittâg keevvâm nuuvt, et ulmuuh láá povdim muu luusâs, já talle mun lam uáđđám seeŋgâst. Mut mudoi ain telttaast.

Teltta já tuolmâmpyerá

– Kost tun iäláh riššoost? Nabai posâlâddâmmaašin?

Talle ko kiinii puávdee muu jieijâs kuuvl, te mun meiddei iälám riššoost já piejâm pihtâsijd posâlâddâmmašinân. Mut lii meiddei keevvâm nuuvt, et mun jiem lah poossâm pihtâsijd kyevti ookon. Puáhtá ettâđ, et pihtâsij poossâm ij lah lamaš muu prioriteet.

– Láá-uv tust lamaš vädisvuođah määđhi ääigi?

Vädisvuođah must láá lamaš eromâšávt šooŋâ tiet. Ovdâmerkkân talle ko lâi korrâ pieggâ já puurgâi. Meiddei sälttipuolâšeh láá lamaš čuolmâ. Lii vaigâd leđe ubâ peeivi olgon já ijâstâllâđ telttaast, jis lii -20 teikâ -25 cekkid. Must lii kuittâg fáárust puoh, maid mun tarbâšâm: uáđđimsekkâ, lieggâ pihtâseh jna. Mudoi must iä lamaš magarehkin vädisvuođah. Enâmeh, moi čoođâ mun lam vuáijám pyeráin láá uáli jo torvoliih. Já ulmuuh, kiäid mun lam teivâm, láá ain išedâm muu. Maŋgii lii keevvâm nuuvt, et kiinii lii orosistám maađij piällás já lii koijâdâm, maht mun vooijim já tarbâšim-uv mun maidnii.

– Moos tun lah lijkkum enâmustáá taan feeriimist?

Lii lamaš hirmâd suotâs teivâđ jieškote-uvlágánij ulmuiguin. Tot lii lamaš olâttâs, et maŋgâseh láá išedâm muu já láá povdim muu jieijâs kuuvl. Tot lii lamaš uáli jo pyeri meiddei ton tááhust, et páihálij ulmui peht mun lam peessâm uápásmuđ tagaráid aššijd, maid mudoi mun jiem liččii kuássin šoddâm tiettiđ. Ton lasseen Säämi enâduvah láá muu mielâst hirmâd muččâdeh, já munjin meiddei uđđâseh tondiet ko mun jiem lamaš kuássin iällám Tave-Euroopist. Ovdâmerkkân kuovskâseh já kuávluh, main ij lah muide ko luándu. Toh láá uđđâ ääših munjin. Já tastko mun lam meddâl Sardiniast, mun jiem lamaš kuássin uáinám olmâ täälvi.

– Halijdiččih-uv tun puáttiđ maasâd tavas puátteevuođâst veik pargo tiet?

Vissásávt-uv. Jis mun kolgâččim valjiđ mottoom saje Euroopist, te mun valjiiččim Taažâ, Ruotâ teikâ Suomâ – já kiitiätá… kenski eidu Aanaar.

Koveh: Alberto Murgia

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ovtâstum staatâi senatist láá tollum sosiaallii media jođetteijei koijâdâlmeh sosiaallii media vaikuttâsâin nuorâi torvolâšvuotân

Uđđâivemáánu 31. peeivi Ovtâstum staatâi seenaat ađai pajemuu ovdâskode lahâváljukodde koijâdâlâi sosiaallii media vuáháduvâi toimâjođetteijeid. Fáddán lâi vyeliahasij seksuaallâš puástukevttim já ávhástâllâm, mii sosiaallii...

Måneskin puátá vuosmuu tove Suomân

Italialaš rock-muusikjuávkku Måneskin puátá vuosmuu tove Suomân puáttee keesi. Muusikjuávkku láávdást Seinäjokist Provinssi-festivaalist kesimáánu 27. peeivi. Muusikjuávkku lii makkuuttâm keččeid pirrâ maailm, já sii...

Áávus ry viggá orniđ tuárispeln perruid astoäigitooimâ

Ive 2022 keessiv vittâ eeni čokkânii Anarist. Sist puohâin lijjii sämikielâliih párnááh já sij suogârdii vuovijd faallâđ párnáidis astoäigitooimâid sämikielân. Sij meridii vuáđudiđ tađe...

Sambialii irâttâsâst, mii uážui ovdedemiše Suomâst, kavnui pärnipargovyeimi

Sambialii irâttâsâst, mii uážui ovdedemiše Suomâst, kavnui pärnipargovyeimi. Irâttâs omâsteijee Lwenga Mulela mieldi koččâmâš ij lah pärnipargovyeimist tondiet ko párnáid ij lah maksum pälkki....

WWF lii kulluuttâm saimaanuárjoid pessimráávhu lasanem várás

Saimaanuárju lii nuárjušlaajâ, mii iälá tuše Suomâst. Tot lii uáli uhkevuálásâš. Saimaanuárjuh lasaneh kuovâ- teikâ njuhčâmáánust. Nuárjučiivgah šaddeh muotâpiäjust, mon niŋálâs lii kuáivum. Lii...