Tievvâm nuurrâmliteh já luándun levânâm roskeh kiksen Väävlist

Kaamâsist Väävli ässee Laila Aikio lii tulkkâm Väävliluodâ nuurrâmlite jotelis tievâmân já luándun já maađij oolâ levânâm ruskijd. Sun lii Väävli áinoo fastâ ässee, já sun iätá, et tievvâm nuurrâmliteh já luándun levânâm roskeh láá ain jyehi-ihásâš čuolmâ keessiv. Sun lii váldám ohtâvuođâ Lapecon taan kivse keežild já tuáivu toos jotelis čuávdus. Suu väldim kove čáittá, maht lappâdjotteeh láá kuáđđám lyenisehâidis nuurrâmlite paaldân, ko toh iä lah innig čaahâm toos. Riämnjáh já haškâlodeh láá kiškom seehâid áávus, já roskeh levâneh pirrâsân já luándun.

”Mun ferttiim távjá tuálvuđ jieččân luonijd Jolniiluodâ teikâ Jievjâvääri nuurrâmliitán tondiet ko aldemuu litteest ij lah saje, jiemge mun haalijd kyeđđiđ ruskijdân nuurrâmlite paaldân”, Laila čielgee.

Laila muštâl, et sun lii sárnum Väävli siijdâst roskeääšist. Puohah láá ton mielâ, et áášán ferttee tääl porgâđ maidnii. Ij lah tuárvi tuše lasettiđ kuorrimkeerdijd. Kesimáánust nuurrâmliteh kyerrejuvvojeh ohtii máánust já syeini-porgemáánust kuohtii máánust.

”Ohtâ-uv parâkodde lâi kesituvestis oho. Ko suoi poođijn, te nuurrâmlitte lâi kuárus, tuše muáddi roskesehhii ton ponneest. Mut kuuđâ peeivi keččin vyelgidijn litte lâi tievâ, já suoi láin kolgâm tedâččiđ ruuskijd, vâi suoi finnijn jieijâs roskeseehâid tohon siisâ.”

”Taan tove luándun láá levânâm vuolâpuurkih já lastikputtâleh, moh tuhhiiččii káávpán já main finniiččij ruttâpitá-uv. Ovdebáá tove luoddâpellâs lijjii kuođđum kuolij čollimpasâttâsah, maid haškâlodeh já riämnjáh levâttii pirrâsân. Ruskij esteetlâš kikse lii tiäđust-uv väivi uáiniđ, mut roskeh meiddei háisuh”, Laila čielgee.

Roskeh puáhtojeh olgoláá-uv

Laila lii uáinám, et Väävli nuurrâmliitán puáhtojeh roskeh meiddei eres soojijn ko Väävli kiddoduvâin, já suu mielâst suijân lii tot, et litte lii meendu alda maađij. Jolniiluodâ nuurrâmlitte lii kukkeláá Čevetjäävri luodâst, te tondiet tot siäilu kuhebiššáá kuárusin. Laila lii meid huámmášâm, et Jievjâvääri nuurrâmlitte ij tievâ siämmáá jotelávt ko Väävliluodâ litte.

Čuávduseh annojeh

Laila iävtut motomijd čuávdusijd taan vädisvuođâ čuávdimân já tuáivu, et sun finniiččij Lapecost vástádâs. Suu vuosmuš iävtuttâs lii sirdeđ nuurrâmlite Vävli-keeđgi tuáhá, kost lii kuorrimautost tuárvi saje jorgettiđ. Talle litte ij liččii aaibâs luoddâpellâst já puohâi uáinusist. Nubben sun iävtut, et Lapeco puávtáččij nube-uv lite Väävliluodâ sajan teikâ muulsâiähtun ličij suu mielâst Jolniiluodâ nuurrâmlite sirdem Väävliluodâ lite paaldân. Kuálmádin sun iävtut, et Vävlijuuvâ parkkisajan-uv lasettuuččij nuurrâmlitte tondiet ko Väävlist láá loveh luámuvisteh. Ohtâ nuurrâmlitte ij lah tuárvi keessiv. Niäljádin sun iävtut, et Pärttih já Väävliluodâ kooskân lasettuuččii eenâb-uv nuurrâmliteh.

Laila Aikio iävtut meiddei, et ličij pyeri pyehtiđ paahvi já pááppárnuurrâmliitijd Váávlán-uv. Sun muštâl, et sun jieš tuálvu lastikluonijd, paahvijd já pápárijd Avelân K-market nuurrâmsajan, kuus suu pääihist láá 80 kilomeetterid. Sun iätá, et Aanaar kirkkosiijdâ nuurrâmsajeh mätkimuštokäävpi tyehin láá távjá tievâ, já tohon-uv suu pääihist láá 40 kilomeetterid.

Lapeco vástádâs Anarâš aavisân

Meiddei Anarâš aavis vaaldij ohtâvuođâ Väävli roskečuolmâ keežild Lapecon já finnij vástádâs tieđetteijee Aila Kauppilast. Taan vástádâsâst láá keevâtliih ravvuuh, maht toimâđ.

”Mij šalligâššâp nuurrâmsoojijn oinum turgáávuođâ. Lapeco vyeijimsysteem mield urkoväldest ij lah puáttám maggaargin mainâšume nuurrâmsojij háástuin. Taid soojijd uárnejuvvoo kuittâg merikoskâsâš čurgim.”

”Lapeco seelvât Čevetjäävri luodâ piällást Väävlist leijee kuávlunuurrâmliitán muulsâiävtuid ton kevttim pyereedmân. Siämmást kieldâovtâstume haalijd muštottiđ, et kuávlu nuurrâmsojij čurgâdvuotâ lii kieldâovtâstume lasseen meiddei puohâi kevttei ovdâsvástádâs. Jis miinii liitijd lii tievâ, te kalga ruuskijd toimâttiđ čuávuváá aldaorroo sajan. Puohlágán tävirij já luonij kyeđđim nuurrâmsojij ulguubel lii kieldum.”

Lapeco čáálá aavisân: mii lii kuávlunuurrâmlitte já maht tot kiävttoo

”Kuávlunuurrâmliteh láá Lapeco paijeentoollâm nuurrâmsajeh pääihist puohtum puáldimân tohhejeijee pasâttâssáid. Liteh láá uáivildum tuše kuávlunuurrâmmáávsu máksám äššigâššáid. Äššigâš jieš tuálvu puáldimân mannee pasâttâsâid nuurrâmliitán.”

”Pasâttâsâid kalga pyehtiđ ucessiähá meerijd. Stuorrâ pasâttâsmerij tuálvum nuurrâmliitán sáttá tovâttiđ kuávlunuurrâmlite paijeeltievvâm, já talle eres kevtteid ij pääsi saje. Hiäivulâš oovtâ keerdi roskemeeri lii maksimaallávt kyehti pasâttâsseehâ.”

”Puoh nuurrâmsoojijn vuáttojeijee čuolmâin puáhtá almottiđ Lapeco äššigâšpalvâlmân, puh. 040 3511 771 teikâ šleđgâpostáin asiakaspalvelu@lapeco.fi. Tuše Lapecon čujottum macâttâs kávná olmâ čujottâsân já toos puáhtá reagistiđ.”

”Puáldimân tohálij pasâttâsâi kuávlunuurrâmliteh láá merkkejum Lapeco paijeentoollâm Infogis-káártán. Kárttá kávnoo čujottâsâst. Siijđo čižetroobdâ valjiittâsâst kalga valjiđ Aluekeräyspisteet.”

”Kuávlunuurrâmmáksu meriduvvoo fastâ aassâmsoojijn olmoošlovo mield. Luámuvistij kuávlunuurrâmmáksu meriduvvoo kevttimulme mield, já taat rekinistoo ohtii ivveest.”

”Puáldimân heivejeijee pasâttâs lii nube noomâs mield siähálâspasâttâs.”

Käldee:

– Infogis-kartta (www.infogis.fi)

Kove: Laila Aikio

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Säämi parlament 50 ive vuáđđudmeh ávuduvvojii Sajosist

Säämi parlament 50 ive vuáđudem juhlui Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist majebaargâ skammâmáánu 28. peeivi. Juuhlán lijjii puávdejum Säämi parlament já Sämitige jesâneh sierâ valjâpoojijn, sämisiärváduv...

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio toolâi tieđettemtilálâšvuođâ Anarist 27.11.2023

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio toolâi tieđettemtilálâšvuođâ páihálii median Wilderness Hotel Inarist vuossaargâ 27.11.2023 tme 18 rääjist. Anarâš aavis toimâtteijeekyevtis Fabrizio Brecciaroli já Márjá-Liisá Olthuis...

Suomâ já Ruošâ koskâsâš eennâmrääji kiddejuvvoo kyevti ookon

Majemuš-uv áávus leijee Suomâ já Ruošâ koskâsâš eennâmräjisajattâh, Räji-Joovsep, kiddejuvvoo koskoho já tuorâstuv koskâsii iijâ tijme 00:00. Ton maŋa maggaargin persovnjotolâh ij lah máhđulâš...

Ann-Helén Laestadius nuorâiroomaan Ij lah ko vyelgiđ lii almostum anarâškielân

Anarâškielân lii almostum uđđâ nuorâiroomaan: Ann-Helén Laestadius roomaan Ij lah ko vyelgiđ. Taat kirje lii älkkeht luvâttettee kirje, mon lii jurgâlâm Neeta Jääskö. Kirje...

Räji-Joovsep: áinoo áávus leijee rääjirastaldittemsaje Suomâ já Ruošâ rääji alne

Puolâšmittár čáittá -19 cekkid ko vuálgám Avelist Räji-Joovsepân rähtiđ reportaas Suomâ nuorttârääji patâreijeekriisâst. Jiem lah kuássin iällám Ruošâ rääji alne, nuuvt et taat äšši...