THL munearvâlus: lasekorona­puáhuttâs puátimin aheulmuid já riskâ­juávhoid čohčuv

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL (Terveyden ja hyvinvoinnin laitos) arvâlus mield aheulmuid já tiätu riskâjuávhoid avžuuttuvvoo tievâsmittee koronapuáhuttâs máhđulávt jo čohčuv. Jis tot fálloo, te tot adeluvvoo siämmáá-áigásávt influenssapuáhuttâssáin skammâ-juovlâmáánust.

THL täärhist munearvâlusâs forgâpalij kesimáánust, kuás oroh lemin eenâb tiäđuh eereeb iärrás puáhuttâsâst, mii lii aanoost čohčuv, já ton toimâmist tagarij virusvariantij vuástá, moh láá eidu talle joođoost. Talle láá tärhibeh tiäđuh meid Suomân puáttee uđđâ puáhuttâsâi meereest já puáhuttâs siskáldâsâst, mon talhâsvirgeomâhááh láá tuhhiittâm.

”Taat lii munetiätu máhđulávt vuáimán puáttee avžuuttâsâst. Lii tehelâš, et áámmátliih kiedist pyehtih vuáváđ já rahttâttâđ puáhuttâssáid puorijn aigijn. Mij liijká čuávvup uđđâ tutkâmtiäđuid puáhuttâsâin já toi arvâlum vaiguttâsâin sierâ ahejuávhoid, vâi mij pyehtip tärhistiđ munearvâlus já avžuuttâs”, muštâl THL njunoštuáhtár Hanna Nohynek.

Pyereestvaijeemkuávluh västideh puáhuttâsâi orniimist já muštâleh, kost já kuás puáhuttâs puáhtá finniđ.

Avžuuttâsah koronapuáhuttâsâin vuáđuduveh Aalmuglii puáhuttâsäššitobdeejuávhu já THL ohtsâš arvâlmáid.

Táálááh avžuuttâsah láá ain vyeimist

Čoohčân suunâttâllum máhđulâš tievâsmittee puáhuttâs kuáská jo 65 ihheed tiävdám ulmuid já talhâstieđâlávt riskâjuávkun kulleid. Taan tiäđu mield tiervâs ulmuuh, kiäh láá vuálá 65-ihásiih, iä taarbâš tievâsmittee koronapuáhuttâs. Taan juávkun kuleh meid soti-syergi pargeeh já párnááh. Čoovčâ puáhuttâsavžuuttâs visásmittoo, jis ton addelmân láá talhâstieđâliih já epidemiologisiih suujah.

Tááláá arvâlus mield korona já influenssa talhâstieđâlijd riskâjuávhuid lii pyeri oovtnálásittiđ nuuvt ennuv ko máhđulâš.

THL ovdil adelem avžuumeh koronapuáhuttâsâi vuáđusarjaast já tievâsmittee puáhuttâsâin láá ain vyeimist.

Tiäđuh čoovčâ puáhuttâsâin šaddeh forgâpalij tärhibin

Táálái tiäđui mield čoovčâ puáhuttâsâin kevttuuččii mielâstubbooht-uv variantij várás heiviittum puáhuttâsah ko tagareh BA.1- já BA.4-5-variantij várás heiviittum puáhuttâsah, moh láá tääl ráájust. Táálái BA.1- já BA.4-5-puáhuttâsâi adelem syeji tääl joođoost leijee variantij tovâttem njuámumij já pyecceiviäsutipšo vättee taavdâ vuástá oro lemin ucce hiäjumui ulmui juávhust.

”Puoh koronapuáhuttâsah, moh láá tääl kiävtust Suomâst, syeijejeh pyereest viärráás taavdâ vuástá”, Hanna Nohynek muštâl.

THL tieđeet maŋeláá, magareh puáhuttâsah váldojeh anon čoovčâ tievâsmittee puáhuttâssân já kuás Suomân puátih uđđâ puáhuttâstoimâttâsah.

THL čuávu uđđâ tutkâmtiäđuid já epidemia ovdánem nuuvt Suomâst ko eres-uv soojijn maailmist já muttá avžuuttâsâid táárbu mield talhâstieđâlij vuáđustâsâi vuáđuld.

Käldee:

– THL:n ennakkoarvio: koronarokotteen tehosteannos iäkkäille ja tietyille riskiryhmille syksyllä (thl.fi)

Kove: MasterTux (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...