Puáhuttâs loddeinfluenssa vuástá Ranskaast: 60 miljovn vuonjâččid puáhuttuvvojeh

Ranska lii algâttâm vuonjâččij puáhuttem loddeinfluenssa vuástá. Elleituáhtáreh arvâleh, et puáhuttuđ kalgeh suullân 60 miljovn lodded. Puáhutmáin Ranska esiväldi iirât estiđ tom, et suájákärji-irâttâsah iä tarbâšiččii hevâttiđ luudijd tallegin, jis saajeest vuáttoo älkkeht njuámmoo virus uđđâsist.

Puáhuttâsohjelmân kalgeh uásálistiđ puoh suájákärjituálleeh, kiäin láá eenâb ko 250 vuonjâččid. Puáhuttâs kalga adeluđ kuohtii. Ranska lii tiilám vuosmuid 80 miljovn puáhuttâssâd Boehringer Ingelheim -nommâsii farmaseutirâttâsâst.

NOS-uđđâsij tiäđui mield Ranska lii vuosmuš eurooplâš staatâ, mii puáhut vuonjâččijd návt vijđáht. Puohah iä kuittâg lah moovtâ puáhuttemohjelmist. Mottoom nomâtteemmin pisottâllee suájákäärji šoddâdeijee paahud, et suu äššigâšah láá almottâm, et sij iä haalijd uástiđ piärgu, jis vuonjâččeh láá puáhuttum.

Vuáládâhenâmijn vist lii eidu álgám iskâstem kanij puáhutmist. Kyevti känišoddâdeijee käneh láá puáhuttum tääl loddeinfluenssa vuástá. Taan vuosmuu kieddi-iskosist láá puáhuttum ohtsis 1 800 käännid, já tooimânpieijen lii toimâm eennâmtuálu-, pirâs- já piämmukvaliteetministeriö.
Käniuđâgááh puáhuttuvvojeh jo tállân šoddâm maŋa vuosmuu eellimpeeivis ääigi. Taah uđâgááh čuávvojeh ubâ toi eellim ääigi. Uásán kaanijn adeluvvoo 12-okkosâžžân val nubbe puáhuttâs. Vorrâiskosijgijn tastoo selvâttuvvoo, šadda-uv kaanijd immuniteet loddeinfluenssavirus vuástá. Njuhčâmáánust tahhojii puáhuttâsiskoseh laboratoriost, já neelji puáhuttâsâst kyehti luhostuvvii pyereest. Tääl iskosist luhostum puáhuttâsâigijn tahhojeh kieddi-iiskâstmeh kanij puáhutmist känipuuvrijn. Taan iskos ääigi čiälgá tot, tuáimih-uv puáhuttâsah tego kalgeh. Iskâstem pištá ive 2025 loopâ räi. Puáttee ive pelimuddoost vuárdojeh vuosmuuh puátuseh.

Käldee:

– Vaccin tegen vogelgriep in Frankrijk: 60 miljoen eenden gevaccineerd (nos.nl)

Kove: 2554813 (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...