THL munearvâlus: lasekorona­puáhuttâs puátimin aheulmuid já riskâ­juávhoid čohčuv

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL (Terveyden ja hyvinvoinnin laitos) arvâlus mield aheulmuid já tiätu riskâjuávhoid avžuuttuvvoo tievâsmittee koronapuáhuttâs máhđulávt jo čohčuv. Jis tot fálloo, te tot adeluvvoo siämmáá-áigásávt influenssapuáhuttâssáin skammâ-juovlâmáánust.

THL täärhist munearvâlusâs forgâpalij kesimáánust, kuás oroh lemin eenâb tiäđuh eereeb iärrás puáhuttâsâst, mii lii aanoost čohčuv, já ton toimâmist tagarij virusvariantij vuástá, moh láá eidu talle joođoost. Talle láá tärhibeh tiäđuh meid Suomân puáttee uđđâ puáhuttâsâi meereest já puáhuttâs siskáldâsâst, mon talhâsvirgeomâhááh láá tuhhiittâm.

”Taat lii munetiätu máhđulávt vuáimán puáttee avžuuttâsâst. Lii tehelâš, et áámmátliih kiedist pyehtih vuáváđ já rahttâttâđ puáhuttâssáid puorijn aigijn. Mij liijká čuávvup uđđâ tutkâmtiäđuid puáhuttâsâin já toi arvâlum vaiguttâsâin sierâ ahejuávhoid, vâi mij pyehtip tärhistiđ munearvâlus já avžuuttâs”, muštâl THL njunoštuáhtár Hanna Nohynek.

Pyereestvaijeemkuávluh västideh puáhuttâsâi orniimist já muštâleh, kost já kuás puáhuttâs puáhtá finniđ.

Avžuuttâsah koronapuáhuttâsâin vuáđuduveh Aalmuglii puáhuttâsäššitobdeejuávhu já THL ohtsâš arvâlmáid.

Táálááh avžuuttâsah láá ain vyeimist

Čoohčân suunâttâllum máhđulâš tievâsmittee puáhuttâs kuáská jo 65 ihheed tiävdám ulmuid já talhâstieđâlávt riskâjuávkun kulleid. Taan tiäđu mield tiervâs ulmuuh, kiäh láá vuálá 65-ihásiih, iä taarbâš tievâsmittee koronapuáhuttâs. Taan juávkun kuleh meid soti-syergi pargeeh já párnááh. Čoovčâ puáhuttâsavžuuttâs visásmittoo, jis ton addelmân láá talhâstieđâliih já epidemiologisiih suujah.

Tááláá arvâlus mield korona já influenssa talhâstieđâlijd riskâjuávhuid lii pyeri oovtnálásittiđ nuuvt ennuv ko máhđulâš.

THL ovdil adelem avžuumeh koronapuáhuttâsâi vuáđusarjaast já tievâsmittee puáhuttâsâin láá ain vyeimist.

Tiäđuh čoovčâ puáhuttâsâin šaddeh forgâpalij tärhibin

Táálái tiäđui mield čoovčâ puáhuttâsâin kevttuuččii mielâstubbooht-uv variantij várás heiviittum puáhuttâsah ko tagareh BA.1- já BA.4-5-variantij várás heiviittum puáhuttâsah, moh láá tääl ráájust. Táálái BA.1- já BA.4-5-puáhuttâsâi adelem syeji tääl joođoost leijee variantij tovâttem njuámumij já pyecceiviäsutipšo vättee taavdâ vuástá oro lemin ucce hiäjumui ulmui juávhust.

”Puoh koronapuáhuttâsah, moh láá tääl kiävtust Suomâst, syeijejeh pyereest viärráás taavdâ vuástá”, Hanna Nohynek muštâl.

THL tieđeet maŋeláá, magareh puáhuttâsah váldojeh anon čoovčâ tievâsmittee puáhuttâssân já kuás Suomân puátih uđđâ puáhuttâstoimâttâsah.

THL čuávu uđđâ tutkâmtiäđuid já epidemia ovdánem nuuvt Suomâst ko eres-uv soojijn maailmist já muttá avžuuttâsâid táárbu mield talhâstieđâlij vuáđustâsâi vuáđuld.

Käldee:

– THL:n ennakkoarvio: koronarokotteen tehosteannos iäkkäille ja tietyille riskiryhmille syksyllä (thl.fi)

Kove: MasterTux (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...