Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeemlágádâs THL (Terveyden ja hyvinvoinnin laitos) arvâlus mield aheulmuid já tiätu riskâjuávhoid avžuuttuvvoo tievâsmittee koronapuáhuttâs máhđulávt jo čohčuv. Jis tot fálloo, te tot adeluvvoo siämmáá-áigásávt influensapuáhuttâssáin skammâ-juovlâmáánust.
THL täärhist munearvâlusâs forgâpalij kesimáánust, kuás oro lemin eenâb tiätu eereeb iärrás čohčuv aanoost leijee puáhuttâsâst já ton toimâmist eidu talle joođoost leijee virusvariantij vuástá. Talle puátá meid täärhib tiätu Suomân puáttee uđđâ puáhuttâsâi meereest já puáhuttâs siskáldâsâst, mon talhâsvirgeomâhááh láá tuhhiittâm.
”Taat lii munetiätu máhđulávt vuáimán puáttee avžuuttâsâst. Lii tehelâš, et tuáimeeh kiedist pyehtih vuáváđ já rahttâttâđ puáhuttâssáid puorijn aigijn. Mij liijká čuávvup uđđâ tutkâmtiäđu puáhuttâsâin já toi arvâlum vaiguttâsâin sierâ ahejuávhoid, vâi mij pyehtip tärhistiđ munearvâlus já avžuuttâs”, muštâl THL njunoštuáhtár Hanna Nohynek.
Pyereestvaijeemkuávluh västideh puáhuttâsâi orniimist já muštâleh, kost já kuás puáhuttâs puáhtá finniđ.
Avžuuttâsah koronapuáhuttâsâin vuáđuduveh Aalmuglii puáhuttâsäššitobdeejuávhu já THL ohtsâš arvâlmáid.
Táálááh avžuuttâsah láá ain vyeimist
Čoohčân suunâttâllum máhđulâš tievâsmittee puáhuttâs kuáská jo 65 ihheed tiävdám ulmuid já talhâstieđâlávt riskâjuávkun kulleid. Taan tiäđu mield tievâs ulmuuh, kiäh láá vuálá 65-ihásiih iä taarbâš tievâsmittee koronapuáhuttâs. Taan juávkun kuleh meid soti-syergi pargeeh já párnááh. Čoovčâ puáhuttâsavžuuttâs visásmittoo, jis ton addelmân láá talhâstieđâliih já epidemiologliih suujah.
Tááláá arvâlus mield korona já influensa talhâstieđâlijd riskâjuávhuid lii pyeri ovtnálástistiđ nuuvt ennuv ko máhđulâš.
THL ovdil adelem avžuumeh koronapuáhuttâsâi vuáđusarjaast já tievâsmittee puáhuttâsâin láá ain vyeimist.
Tiätu čoovčâ puáhuttâsâin šadda forgâpalij tärhibin
Táálái tiäđui mield čoovčâ puáhuttâsâin kevttuuččii mielâstubbooht-uv variantij várás heiviittum puáhuttâsah ko tääl ráájust leijee BA.1- já BA.4-5-variantij várás heiviittum puáhuttâsah. Táálái BA.1- já BA.4-5- puáhuttâsâi adelem syeji tääl joođoost leijee variantij tovâttem njuámumij já pyecceiviäsutipšo vättee taavdâ já jäämmim vuástá oro lemin ucce hiäjumui ulmui juávhust. THL lii almostittám tain kaavnâdmijn viärdásâšárvuštâlmist leijee registervuáđusii tutkâmuš.
”Puoh tääl Suomâst kiävtust leijee koronapuáhuttâsah syeijejeh pyereest viärráás taavdâ vuástá”, Hanna Nohynek muštâl.
THL tieđeet maŋeláá, magareh puáhuttâsah váldojeh anon čoovčâ tievâsmittee puáhuttâssân já kuás Suomân puátih uđđâ puáhuttâstoimâttâsah.
THL čuávu uđđâ tutkâmtiäđuid já epidemia ovdánem nuuvt Suomâst ko eres-uv soojijn maailmist já muttá avžuuttâsâid táárbu mield taalhâstieđâlij vuáđuštusâi vuáđuld.
Käldee:
– THL:n ennakkoarvio: koronarokotteen tehosteannos iäkkäille ja tietyille riskiryhmille syksyllä (thl.fi)
Kove: MasterTux (Pixabay)