Jukka Mettovaara muštâl Mehis Heinsaar ”Hiärrá Paavvâl äigikirjeh” -roomaan jurgâlmist.
Anarâškielâ seervist lii eidu almostum Mehis Heinsaar roomaan ”Hiärrá Paavvâl äigikirjeh”, mon Jukka Mettovaara lii jurgâlâm anarâškielân. Mehis Heinsaar lii eestilâš kirječällee, kote oovdâst absurdlii huumor, surrealism já maagisii realism. Suu kiirjijn ij veltihánnáá lah rationaallâš loogiik, pic toh čuávuh immâšij loogiik. Lii ovdâmerkkân uáli jo iimâš viggâđ kolliistâllâđ jieijâs kulen:
Hiärrá Paavvâl ruvvij tuđâvâžžân kieđâidis já jorgettij tohokulij. Almai, kiän kulen sun ááigui kolliđ, aasâi tárkká kulmâčyeđekuttlov cekkid čižetkieđâ kuuvl hiärrá Paavvâl eres uáppásijn. Sun vaazij kilomeetterpele kaavpug robdâoosij käržis kuujijd já skuálkuttij hiärrá Paavvâl uuksân. Mut onne sungin ij lamaš pääihist.
”Hiärrá Paavvâl äigikirjeh” almostui virokielân ive 2001 Heinsaar nubben kirjen. Tain kirjijn sun vuoitij Eestieennâm kulttuurruttârááju proosapalhâšume ive 2001.
Anarâš aavis koijâdij jurgâleijee Jukka Mettovaarast, mondiet sun valjij eidu taam kirje já maggaar lâi jurgâlemproosees.
Mondiet tun väljejih eidu taam kirje?
Mun luuhim kirje vuosmuu tove suullân love ihheed tassaaš eestilii kirjálâšvuođâ kuursâst ollâopâttuvâst. Mun lam ain lamaš absurdlii huumor ustev, te lijkkuustuvvim kiirján jo vuosmuin sijđoin. Tot paasij talle mielân. Ko Anarâškielâ servi algâttij kirjejurgâlemprojektis, te mun smiettim, et puávtáččim jurgâliđ Hiärrá Paavvâl äigikiirjijd anarâškielân, jis tot tuhhiš.
Mii lii tuu koskâvuotâ eestikielân já eestikielâlii kirjálâšvuotân?
Mun perustuuškuottim suomâkielâ hyelkkikielâin jo nuorrân. Luvâttuv ääigi mun luoihâttim kirjeráájust eestikielâ Keelesild-oppâkirje já riemmim toin naalijn jiešráđálávt máttááttâllâđ kielâ. Ko mun lijjim peessâm Oulu ollâopâttâhân suomâkielâ luuhâđ, te algâttim siämmást eestikielâ uálgiamnâsuápuid. Luuhâmive 2013–2014 mun lijjim muulsâuáppen Tarto ollâopâttuvâst já luuhim lase eestikielâ, já ive 2017 kiđđuv porgim tobbeen vala suomâkielâ máttááttâshárjuttellen. Ton rääjist mun lam kal masa jyehi ive máttááttâm eestikielâ kuursâid aalmugopâttuvâst já ávus ollâopâttuvâst, nuuvt et ij tot lah aaibâs ollásávt pááccám eellimstân meddâl. Ton lasseen mun lam ive 2016 rääjist lamaš mieldi Oulu Tuglas-seervi stiivrâst. Tot lii eestikielâ já eestilii kulttuur servi, mii ovdâmerkkân orniistâl Oulust jieškote-uvlágánijd Eestienâmân lohtâseijee tábáhtusâid. Eestilii já eestikielâlii kirjálâšvuođâ mun viigâm ain luuhâđ ko oostâm.
Mon kuhháá moonâi kirje jurgâlmân?
Mun jurgâlškuottim kirje ive 2019, mut talle kiergânim porgâđ toin váhá sätiääigi ige hommá ennustkin ovdánâm. Iänááš uási kirjeest mun jurgâlim ive 2020 peln oovtâ mánuppaje ääigi, já tastmaŋa vala kyevti ive ääigi mun tivodim já sessiistâllim tom ain tyellittälli.
Magareh vädisvuođah tust lijjii?
Kirje tábáhtuvá sehe Eestienâmist já jieškote-uvlágánijn navermaailmijn, te tondiet säniráájoin lijjii kale háástuh. Luhhoost kirjeest lâi kuittâg jo suomâkiel jurgâlus, te mun puohtim kevttiđ tom-uv ävkkin ain táárbu mield. Kirje juonâ lii meid uáli jo absurdlâš já tast tábáhtuveh veik magareh omâs ääših, te mun ferttejim jieš-uv luuhâđ motomijd soojijd hirmâd tárkká, et mun tuođâi iberdâm, mast lii saahâ já kiäh kuás-uv láá ain fiäránistmin. Távjá lâi pággu meid mutteđ muálkkáámuid ceelhâráhtusijd váhá hiälpubin, ko taid ij liččii vaarâ mudoi kihheen iberdâm. Tast-uv koolgâi leđe vises, et fiettee algâalgâlii celkkuu ovdil ko tom puovtij jurgâliđ.
Maggaar vaikuttâs lii uđđâ anarâškielâlijn kiirjijn kielâ iäláskittemtooimân tuu mielâst?
Mun oskom, et tot iššeed já tuálvu kielâ tile ain pyereeb suundán, ko puátá lase luhâmuš: kielâ tiättoo ain eenâb meiddei čallum häämist. Já taan proojeekt ooleesthân lii almostuuškuáttám meid nuorâi kirjálâšvuotâ anarâškielân. Lii pyeri, et ulmuu eellimpálgá jieškođe-uv muddoost lii miinii, maid ličij mielâ luuhâđ.
Ááiguh-uv tun jurgâliđ lase kiirjijd anarâškielân puátteevuođâst?
Kale mun lam jurdâččâm, et tot ličij hitruu ko peri kavnuuččij asto, hinná já kiäsutteijee kirje jurgâlem várás. Veik mottoom scifikirje puávtáččij leđe mielâkiddiivâš urkko.
Kirje puáhtá tiiláđ seervi mediapargest (fabrizio.brecciaroli@gmail.com). Tom puáhtá meiddei uástiđ Duodji Shopist Sajosist já Sämimuseo Siidast. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijn!
Kove: Minna Rasmus