”Hiärrá Paavvâl äigikirjeh” lii almostum

Anarâškielâ seervist lii eidu almostum Mehis Heinsaar roomaan ”Hiärrá Paavvâl äigikirjeh”, mon Jukka Mettovaara lii jurgâlâm anarâškielân. Taat roomaan kulá Anarâškielâ seervi Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ ‑proojeekt jurgâlussáid. Proojeekt ulmen lii lamaš noomâs mield almostittiđ kirjálâšvuođâ nuoráid, tastko nuoráid ij ovddiist lah lamaš fáállun ennustkin luhâmuš.

Mehis Heinsaar lii eestilâš kirječällee, kote oovdâst absurdlii huumor, surrealism já maagisii realism. Suu kiirjijn ij veltihánnáá lah rationaallâš loogiik, pic toh čuávuh immâšij loogiik. ”Hiärrá Paavvâl äigikirjeh” almostui virokielân ive 2001 Heinsaar nubben kirjen. Tain kirjijn sun vuoitij Eestieennâm kulttuurruttârááju proosapalhâšume ive 2001. Čuávuvâžžân lii uánihis tekstâčááitus kirjeest:

Jis mun liččim Kristoffer Kolumbus, te mun liäduččim tuše ubâ paje kieđâidân. Meerah láá jo purjâstum já nanameh kavnum, ij must liččii innig mihheen viirgijd. Vissâ eidu tondiet kihheen eres ij liäduččii kieđâidis nuuvt čeepiht ko mun. Mun liččim viehâlágán miäštár jurâttiđ čolmijdân já hammiđ jyelgilapijdânguin kovosijd já ušom mun čáitáččim kuhemuu njuohčâm-uv. Tyellittälli kiinii orostičij muu paaldân, mulgoččij muu já imâštâlâččij, vissâ váhá suttoost-uv ličij. Mut mun tohâludâččim tego jiem uáináččiigin suu. Nuuvt tot lii.

Kirje tábáhtumeh láá vyerdimettumeh, motomin mielâttes hiärvááh, ige tain oro lemin mihheen jiermijd. Absurd juurdâ lii tot-uv, et taam kirje kalga vistig luuhâđ ovdilgo tom äddee.

Kirje puáhtá tiiláđ seervi mediapargest (fabrizio.brecciaroli@gmail.com). Tom puáhtá meiddei uástiđ Duodji Shopist Sajosist já Sämimuseo Siidast. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijn!

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....