”Hiärrá Paavvâl äigikirjeh” lii almostum

Anarâškielâ seervist lii eidu almostum Mehis Heinsaar roomaan ”Hiärrá Paavvâl äigikirjeh”, mon Jukka Mettovaara lii jurgâlâm anarâškielân. Taat roomaan kulá Anarâškielâ seervi Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ ‑proojeekt jurgâlussáid. Proojeekt ulmen lii lamaš noomâs mield almostittiđ kirjálâšvuođâ nuoráid, tastko nuoráid ij ovddiist lah lamaš fáállun ennustkin luhâmuš.

Mehis Heinsaar lii eestilâš kirječällee, kote oovdâst absurdlii huumor, surrealism já maagisii realism. Suu kiirjijn ij veltihánnáá lah rationaallâš loogiik, pic toh čuávuh immâšij loogiik. ”Hiärrá Paavvâl äigikirjeh” almostui virokielân ive 2001 Heinsaar nubben kirjen. Tain kirjijn sun vuoitij Eestieennâm kulttuurruttârááju proosapalhâšume ive 2001. Čuávuvâžžân lii uánihis tekstâčááitus kirjeest:

Jis mun liččim Kristoffer Kolumbus, te mun liäduččim tuše ubâ paje kieđâidân. Meerah láá jo purjâstum já nanameh kavnum, ij must liččii innig mihheen viirgijd. Vissâ eidu tondiet kihheen eres ij liäduččii kieđâidis nuuvt čeepiht ko mun. Mun liččim viehâlágán miäštár jurâttiđ čolmijdân já hammiđ jyelgilapijdânguin kovosijd já ušom mun čáitáččim kuhemuu njuohčâm-uv. Tyellittälli kiinii orostičij muu paaldân, mulgoččij muu já imâštâlâččij, vissâ váhá suttoost-uv ličij. Mut mun tohâludâččim tego jiem uáináččiigin suu. Nuuvt tot lii.

Kirje tábáhtumeh láá vyerdimettumeh, motomin mielâttes hiärvááh, ige tain oro lemin mihheen jiermijd. Absurd juurdâ lii tot-uv, et taam kirje kalga vistig luuhâđ ovdilgo tom äddee.

Kirje puáhtá tiiláđ seervi mediapargest (fabrizio.brecciaroli@gmail.com). Tom puáhtá meiddei uástiđ Duodji Shopist Sajosist já Sämimuseo Siidast. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijn!

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...