Cuáŋuimáánu 3. peeivi lii historjálâš peivi Mánudâžân maađhâšmist: talle NASA já Kanada komovuotâornijdume CSA (Canadian Space Agency) almotteh tijme 18 Suomâ ääigi, kiäh nelji astronaut väljejuvvojeh kirdeđ Artemis II ‑rakettáin Mánudáá pirrâ já maassâd Enâmân. Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ NASA televisiost, aapist já nettisiijđoin.
Artemis II lii vuosmuš almaidittum testamkirdem NASA-komovuotâornijdume komovuotâmaađhijn, moi ulmen lii finniđ ulmuu orroođ kuhheeb ääigi Mánudáá asseest tieđâlij iskosij várás. Artemis II vuáđuduvá luhostum Artemis I ‑kirdemteestân, mii kiirdij 1,4 miljovn mailid (nyevt 2,25 miljovn kilomeetterid) Mánudáá tuáhá testađ systeemijd ovdil astronautij vuolgâttem siämmáá máátkán. Olmooš ij lah iällám Mánudáást Apollo 17 -määđhi maŋa, mii kiirdij juovlâmáánust 1972. Esken Artemis III ‑kirdem siäivu Mánudáá asan. Juurdân lii siäivuđ Mánudáá maadânäävi kuávlun tobbeen leijee čääsi keežild. Artemis III ‑kirdem lii tääl vuávájum ihán 2025. NASA lii ovdil almottâm, et talle Mánudáá asan lavkkiv nissoonolmooš já taggaar olmooš, kiäst lii ivnáás liške.
Artemis II ‑kirdemân kiävttoo Euroopist ESAst (European Space Agency) valmâštum rakkeet palvâlemmooduul, mon nommâ lii ESM–2, European Service Module 2. Taat lahtoo uássin NASA Orion ‑rakkeet. Suullân 10 peivid pištee kirdemmääđhi ääigi juurdân lii testađ Orion-komovuotâskiijpâ ulmuu jiegâstpissoom huolâtteijee systeemijn já tuođâštiđ tekniik toimâm toos, et olmooš puáhtá aassâđ já porgâđ kieŋâlâsâst komovuođâst.
Media lii meid puávdejum cuáŋuimáánu 3. já 4. peeivij tilálâšvuotân savâstâllâđ Artemis II astronautijgijn. Meiddei eres äššitobdeeh, kiäh pargeh Artemis-missioin, láá fáárust.
Käldeeh:
– NASA, Canadian Space Agency to Assign Artemis II Moon Astronauts (www.nasa.gov)
– Artemis (www.nasa.gov)
– Artemis III: NASA’s First Human Mission to the Lunar South Pole (www.nasa.gov)
Kove: JB (Pixabay)