Ulmuuh kirdeh oppeet Mánudâžân paijeel 50 ive kooskâ maŋa

Cuáŋuimáánu 3. peeivi lii historjálâš peivi Mánudâžân maađhâšmist: talle NASA já Kanada komovuotâornijdume CSA (Canadian Space Agency) almottává tijme 18 Suomâ ääigi, kiäh nelji astronaut väljejuvvojeh kirdeđ Artemis II -rakettáin Mánudáá pirrâ já maassâd Enâmân. Tilálâšvuođâ puáhtá čuávvuđ NASA televisiost NASA aapistnettisiijđoin.

Artemis II lii vuosmuš almaidittum testamkirdem NASA-komovuotâornijdume komovuotâmaađhijn, moi ulmen lii finniđ ulmuu orroođ kuhheeb ääigi Mánudáá aaseest tieđâlij iskosij várás. Artemis II vuáđuduvá luhostum Artemis I -kirdemteestân, mii kiirdij 1,4 miljovn mailid (nyevt 2,25 miljovn kilomeetterid) Mánudáá tuáhá testađ systeemijd ovdil astronautij vuolgâttem siämmáá máátkán. Olmooš ij lah iällám Mánudáást Apollo 17 -määđhi maŋa, mii kiirdij juovlâmáánust 1972. Esken Artemis III -kirdem siäivu Mánudáá asan. Juurdân lii siäivuđ Mánudáá maadânäävi kuávlun tobbeen leijee čääsi keežild. Artemis III -kirdem lii tääl vuávájum ihán 2025. NASA lii ovdil almottâm, et talle Mánudáá asan lavkkiv nissoonolmooš já taggaar olmooš, kiäst lii ivnáás liške.

Artemis II -kirdemân kiävttoo Euroopist ESAst (European Space Agency) valmâštum rakkeet palvâlemmooduul, mon nommâ lii ESM–2, European Service Module 2. Taat lahtoo uássin NASA Orion -rakkeet. Suullân 10 peivid pištee kirdemmääđhi ääigi juurdân lii testađ Orion-komovuotâskiijpâ ulmuu jiegâstpissoom huolâtteijee systeemijn já tuođâštiđ tekniik toimâm toos, et olmooš puáhtá aassâđ já porgâđ kieŋâlâsâst komovuođâst.

Media lii meid puávdejum cuáŋuimáánu 3. já 4. peeivij tilálâšvuotân savâstâllâđ Artemis II astronautijgijn. Meiddei eres äššitobdeeh, kiäh pargeh Artemis-missioin, láá fáárust.

Käldeeh:

NASA, Canadian Space Agency to Assign Artemis II Moon Astronauts (www.nasa.gov)

Artemis (www.nasa.gov)

Artemis III: NASA’s First Human Mission to the Lunar South Pole (www.nasa.gov)

Kove: JB (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Namibia finnee vuosmuu tove nissoonpresident

Netumbo Nandi-Ndaitwah lii vuáittám Namibia presidentvaaljâid. Sun lii 72-ihásâš politikkár, kote vuoitij 57 prosentid jienâin, nuuvt et nubbe jienâstemkerdi ij tarbâšum. Sun tuáimá tääl...

Suomâ nisonij jyelgipállujuávkku peesâi EM-kištoid 2025

Suomâ nisonij jyelgipállujuávkku piäsá uásálistiđ EM-kištoid 2025 Sveeicist. Taat čielgâi majebaargâ eehid speelâst Suomâ já Skotland kooskâst Helsigist. Suomâ já Skotland spellii vuossâmuu speelâ Skotlandist...

Suomâ puárásumos olmooš lii jáámmám 110-ihásâžžân

Gunnel Stenbäck, kii lâi tuođânálásávt Suomâ puárásumos olmooš, jaamij lávurduv skammâmáánu 30. peeivi Diakonissalágádâs tipšopääihist Helsigist. Ääšist muštâlii suu aldaulmuuh STT-uđâstoimâttâhân. Stenbäck eelij 110-ihásâžžân. Elimis...

Olympiavyeitteeh Sifan Hassan já Letsile Tebogo nomâttum Ive almosvalastâllen

Vuáládâheennâmlâš kuhes mađhij käččee Sifan Hassan já botswanalâš sprintter Letsile Tebogo, kiäh kuohtuuh vuoittijn kole Paris olympialijn, lává nomâttum ive almosvalastâllen Monacost pasepeeivi. Hassanân keigejui...

Aanaar kieldâ kolgâččij vuáđudiđ sierâ kielâpiervâljuávhuid suomâkielâláid párnáid já párnáid, kiäi päikkikiellân lii anarâškielâ

Aanaar kieldâst kielâpiervâleh láá lamaš kuávdáš roolist anarâškielâ iäláskitmist. Kielâpiervâleh fäälih maŋgáid párnáid máhđulâšvuođâ oppâđ já kevttiđ anarâškielâ torvolii pirrâsist. Kielâ iällám já jotkuuvâšvuotâ...