Šoŋŋâ lii hettim kirdemjotoluv ubâ algâive

Algâihe lii lamaš vaigâd kirdemjotolâhân sehe Suomâst já ubâ Koskâ-Euroopist.

Moonnâm oholoopâ já vala algâohhoost-uv Kittâl kirdemkiedist láá lamaš stuorrâ vädisvuođah: kirdemvuáruh láá macâttum korrâ puolâšij keežild. Finnair ij lah puáhtám siäivuđ Kittâlân tondiet ko puolâš lii lamaš čovgâdub ko -35 cekkid. Ton vuoluubeln glyykool, mii kiävttoo kirdemmašinij putteestmân, ij tooimâ tego kolgâččij. Mađhâšeijeeh láá jo-uv vuárdám Kittâlist kirdemmaašin vuolguu teikâ motomeh láá jottáám eres kirdemkieddijd já kirdám tobbeen.

Juovlâi maŋa Ruávinjaargâ kirdemkieddi siähánij korrâ puurgâ keežild, mii väividij sehe Suomâst já Euroopist. Ruávinjaargâ kieddi lâi pakkâtievâ vyerdee mađhâšeijein, ko paijeel kyehtlov Euroopist puáttee kirdemvuárrud macâttuvvojii muottui keežild, ađai mađhâšeijeeh iä peessâm päikkimáátkán. Taat epioornig piištij kulmâ pirrâmpeeivi, já motomeh ulmuuh karttii uáđđiđ kirdemkiedist, ko puoh ijjâsajeh lijjii tievâ kaavpugist. Tääl Ruávinjaargâ kiedist puoh mana vuod tego kalga-uv. Purgâ hettij koskâpuddâsávt meid Suomâ siskáldâs kirdemvuáruid, moh maŋanuvvii já macâttuvvojii.

Meid Amsterdam kirdemkieddi, mii lii mašinij kuávdáš molsomkieddi Vuáládâhenâmijn, siähánij juovlâi maŋa viiđâ piäiván korrâ myettim keežild já tievâi vyerdee mađhâšeijein. Motomeh ulmuuh karttii vyerdiđ joba nelji peeivi jieijâs kirdemvuáru vuolguu merisajasis. Toh mađhâšeijeeh, kiäin ij lamaš viisum enâmân, iä puáhtám vyelgiđ olgos kirdemhaali olgoeennâmuásist, já sij karttii ijâstâllâđ kirdemkiedist. Ruopsis ristâ toimâttij kieddiseeŋgâid vyelgimhaalin. Tääl Koskâ-Euroopist lii pivâldâm já muottuuh láá suddám. Amsterdam kirdemkieddi lii eidu tääl čuuvtij rávhálub ko táválávt. Taan uđđâs čällee mađhâšij uđđivemáánu nube ohhoost, já mađhâšeijeid koolgâi ucâmáin uuccâđ Amsterdam kirdemkiedist.

Käldeeh:

– Kittilän lentokaaoksen takana ilmiö, jota ei ole nähty 30 vuoteen – turistit pääsevät vihdoin koteihinsa (yle.fi)

– Talvâsâš hettee eellim já jotoluv eromâšávt Vuáládâh­enâmijn (www.anarasaavis.fi)

– Veldbedjes en rijen op Schiphol: ’Hoe vervelend ook, keuzes zijn verdedigbaar’ (nos.nl)

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...