Šoŋŋâ lii hettim kirdemjotoluv ubâ algâive

Algâihe lii lamaš vaigâd kirdemjotolâhân sehe Suomâst et ubâ Koskâ-Euroopist.

Moonnâm oholoopâ já vala algâohhoost-uv Kittâl kirdemkiedist láá lamaš stuorrâ vädisvuođah: kirdemvuáruh láá macâttum korrâ puolâšij keežild. Finnair ij lah puáhtám siäivuđ Kittâlân tondiet ko puolâš lii lamaš čovgâdub ko -35 cekkid. Ton vuoluubeln glyykool, mii kiävttoo kirdemmašinij putteestmân, ij tooimâ tego kolgâččij. Mađhâšeijeeh láá jo-uv vuárdám Kittâlist kirdemmaašin vuolguu teikâ motomeh láá jottáám eres kirdemkieddijd já kirdám tobbeen.

Juovlâi maŋa Ruávinjaargâ kirdemkieddi siähánij korrâ puurgâ keežild, mii väividij sehe Suomâst já Euroopist. Ruávinjaargâ kieddi lâi pakkâtievâ vyerdee mađhâšeijein, ko paijeel kyehtlov Euroopist puáttee kirdemvuárrud macâttuvvojii muottui keežild, adai mađhâšeijeeh iä peessâm päikkimáátkán. Taat epioornig piištij kulmâ pirrâmpeeivi, já motomeh ulmuuh karttii uáđđiđ kirdemkiedist, ko puoh ijjâsajeh lijjii tievâ kaavpugist. Tääl Ruávinjaargâ kiedist puoh mana vuod tego kalga-uv. Purgâ hettij koskâpuddâsávt meid Suomâ siskáldâs kirdemvuáruid, moh maŋanuvvii já macâttuvvojii.

Meid mašinij kuávdáš molsomkieddi Amsterdam Vuáládâhenâmijn siähánij juovlâi maŋa viiđâ piäiván korrâ myettim keežild já tievâi vyerdee mađhâšeijein. Motomeh ulmuuh karttii vyerdiđ joba nelji peeivi jieijâs kirdemvuáru vuolguu merisajasis. Toh mađhâšeijeeh, kiäin ij lamaš viisum enâmân, iä puáhtám vyelgiđ olgos kirdemhaali olgoeennâmuásist, já sij karttii ijâstâllâđ kirdemkiedist. Ruopsis ristâ toimâttij kieddiseeŋgâid vyelgimhaalin. Tääl Koskâ-Euroopist lii pivâldâm já muottuuh láá suddám. Amsterdam kirdemkieddi lii eidu tääl čuuvtij rávhálub ko táválávt. Taan uđđâs čällee mađhâšij uđđivemáánu nube ohhoost, já mađhâšeijeid koolgâi ucâmáin uuccâđ Amsterdam kirdemkiedist.

Käldeeh:

Kittilän lentokaaoksen takana ilmiö, jota ei ole nähty 30 vuoteen – turistit pääsevät vihdoin koteihinsa (yle.fi)

Talvâsâš hettee eellim já jotoluv eromâšávt Vuáládâh­enâmijn (www.anarasaavis.fi)

Veldbedjes en rijen op Schiphol: ’Hoe vervelend ook, keuzes zijn verdedigbaar’ (nos.nl)

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Pekka Sammallahti lii finnim Kotus-palhâšume pargostis sämi­kielâi pyerrin

Oulu ollâopâttuv emeritusprofessor Pekka Sammallahti lii palhâšum Päikkieennâm kielâi kuávdáá (Kotus) palhâšuumijn. Taat ohtii jyehimnáál leijee palhâšume juohhui Kotus 50‑ivváášjuhleive kunnen taggaar ulmui, kote...

Čuákkimalmottâs: Anarâškielâ seervi ihečuákkim tuálloo 26.3.2026

Anarâškielâ seervi stivrâ lii meridâm toollâđ seervi ihečuákkim njuhčâmáánu 26. peeivi 2026 tijme 17. Čuákkim tuálloo Sajosist Silbanásti-visteest. Servi fáálá käähvi / teejâ já njälmipitá. Äššilistoost...

Wikipedia-pargopáájá Oulust njuhčâ­máánu 12.–13. peeivi

Anarâškielâ servi uárnee njuhčâmáánust Wikipedia-páájá Oulust. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Valtteri...

Monnjâjurduuh Milano–Cortina olympialijn

Olympialiih nuhhii okko tassaaš Milano–Cortinast. Näävt smavvâ lostâžân ko Anarâš aavisân lii kunnee muštâliđ suullân äigikyevdilávt maailm merhâšitteemuu valastâllâmtábáhtuumeest. Ohtâ uuđâs jyehi argâpeeivi addel...

Suomâ ovdâs­teijee ive 2026 Euro­viisuid lii väljejum

Tampere Nokia-areena láávgui muusikist lávvárdâheehid, ko tobbeen olášittui UMK adai Uđđâ muusik kišto fiinaal. Suomâ ovdâsteijen Euroviisuid 2026 väljejuin Linda Lampenius já Pete Parkkonen...