Kiärun 113-ihásâš kirkko lii varriimin – uđđâ sajan lii 5 km

Kiärun kirkko lii varriimin uđđâ sajan. Mätki aalgij jieht vuossargâiiđeed, já tot nohá onne koskokkoeehid. Kirho sirdem lii uási stuárráb projektist, mast ubâ Kiärun kaavpug ferttee sirduđ ryevdiruuki oovdâst.

Vuossaargâ kirho määđhi čuovvuu tuhátteh ulmuuh. Koskoho pääihi alne lii meid Ruotâ kunâgâs Carl XVI Gustaf. Haavâ puáhtá čuávvuđ neetist-uv, tastko ubâ tábáhtus uáinoo njuolgâ vuolgâttâssân.

Kirho sirdem lii eromâš stuorrâ já vátávâš haahâ, mii vuávájui käävci ihheed. Ruopsis kirho alodâh lii 35 m já kobdodâh 40 m, já tot tiäddá 672 000 kiilud. Uđđâ sajan lii 5 km, já kirkko liihâd suullân 500 meetterid oovtâ tiijmest. Ain koskâttuvâi kirkko orosist ton ääigi, ete visásmittoo, mon oornigist láá uásih, moh iä puáhtám meddâlistuđ. Tágáreh uásih láá ovdâmerkkân uurguh já alttartavlu.

Meid kirho kiäinu valmâštâllâm lâi stuorrâ pargo. Luoddâ koolgâi vijđániđ 24 meetterân, já ton mieldi meddâlistojii muorah, kátulaampuh, jotolâhčuovah já meid šalde, mii ličij pävkittum jyehi tááhust.

Joođeetmist västid vuáládâheennâmlâš Mammoet, mii lii spesiaališum stuorrâ já lusis aašij lihâttâlmân.

Kiärun kirho sundáttâlâi Gustaf Wickman. Tot valmâštui ive 1912. Kirkko lii ruátáláid tehálâš huksiittâs. Áárvu mield tot lekkâs uđđâsist ive 2026 loopâst.

Ubâ kaavpug sirdoo ruuki oovdâst

Kirkko ij lah áinoo huksiittâs, mii ferttee varriđ. Iivij mield ubâ Kiärun kaavpug kárttá sirduđ uđđâ sajan. Uási huksiittâsâin raččojeh já huksejuvvojeh uđđâsist, uási tain vist sirdojeh. Suijân taan paargon lii Kiärun ryevdiruuki LKAB, mon tooimâ keežild eennâm uhked vuáijuđ táálui vyelni. Áárvu mield haahâ máksá paijeel 10 miljard ruvnâd (817 miljovn eurod).

Ruuki vijđánem lii pozettâm meid vuástálistem. Kuávlu sämmilij mield tot uhked sämikulttuur, eereeb iärrás puásuituálu.

Käldeeh:

The ‘big church move’: Swedish town begins to roll historic building 5km (www.theguardian.com)

Entire church begins two-day journey across Swedish city (www.bbc.com)

Zweedse kerk van 672 ton in slakkengang op reis naar nieuwe plek (nos.nl)

Kove: Arild Vågen (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mađhâšem já šoŋŋâ­dâh­nubás­tus háástui čuávdim – Aanaar kieldâ vuávám ive 2030 räi

Puásuituálust uđđâ mađhâšeijeeviärun – kieldâhovdâ Tommi Kasurinen muštâl Suomâ vijđásumos kieldâ linjáást puátteevuođâ várás. Aanaar. Kaskoo Suomâ puoh vijđásumos kieldâ 150‑juhleive kieldâhovdâ Tommi Kasurinen suogârdij...

Juho Kähkösii nágus­tutkâmuš: Šoŋŋâdâh­lahâ­asâttem vaikut­tâsah juáhá­šuveh epitäsi­vávt eennâm­tieđâ­lávt

Šoŋŋâdâhnubástus já šoŋŋâdâhlahâasâttem mutteh pisovávt arktisii kuávlu mađhâšem, mut vaikuttâsah iä tubduu eennâmtieđâlávt täsivávt. Njuolgâdusah vaigutteh eresnáál Tave-Suomân já eromâšávt sämikuávlun ko Koskâ-Euroopân, tastko...

Irene Fofonoff lii väljejum nuort­tâlij luáttámuš­olmožin – Lâi áinoo iävtuk­kâs

Čevetjávrálâš Irene Fofonoff väljejui nuorttâlij luáttámušolmožin pajan 2027–2029. Sun lâi vaaljâin áinoo iävtukkâs, já nuuvt vaaljâlävdikodde nonnij suu valjim tállán čuávuváá peeivi tast, ko...

Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ...

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...