Puáttee ive rääjist hiäppuš ij innig uážu toollâđ nube hiäppušttáá

Puátteevuođâst hiäppušist kalga leđe uáinim- já kulo-ohtâvuotâ sehe piäiválâš turbekuoskâttâs nubbijn hiäppušáin tobbeen, kost hiävuš táválávt iälust. Taat vuáđuduvá staatârääđi asâttâsân hiäppušij pyereestvajemist. Asâttâs tärkkilist ellei pyereestvajemân kyeskee laavâ (693/2023) uđđâivemáánu vuosmuu peeivi 2026 rääjist.

Taan ohtâvuođâst hiäppušist uáivilduvvojeh hiävuš, aasi já toi ruossâlistume ađai muuli. Sehe hiäppuš já muuli skipárin heivee mii peri nuubijd hiävušelleid. Aasi skipárin kuittâg ferttee leđe nubbe aasi.

– Aasi pyereestvajemân lii tehálub, ete tot skippáár lii eidu nubbe aasi. Eres hiävušellein tot ij lah nuuvt tärkki, muštâl Purrâmâštoimâttuv eromâšäššitobdee Alisa Matomäki.

Taan räi hiävušelleid lii avžuuttum šlajâskippáár, mutâ tot ij lah lamaš págulâš. Laavâ mield elleid lii kuittâg ferttim faallâđ sosiaallii ohtâvuođâ sehe uáinim- já kulo-ohtâvuotâ toos, mii tábáhtuvá toi pirrâsist. Sosiaallâš ohtâvuotâ lii puáhtám leđe ovdâmerkkân nubbe elleešlaajâ.

Puárádâsah tiervâsvuotân já aassâmsoojijd

Uđđâ asâttâs mield hiäppuš ferttee puákuttiđ táárbu mield, já njäälmi ferttee tärhistiđ merikoskâsávt elleetuáhtárist. Vársáid ferttee vuáháduttiđ jo tooláá toos, ete ulmuuh kieđâvušeh taid.

Hiäppušist ferttee leđe ubâ ääigi čääci ooláádmuddoost, ige ellee uážu leđe kyermisfuođârttáá paijeel kuttâ tijme. Hiävuš ferttee pyehtiđ lihâdiđ rijjâ já viälániđ jyehi peeivi. Uđđâ kaardij vijđodâh ferttee leđe ucemustáá 300 m².

Tärhibijd vátámâšâid puáhtá luuhâđ asâttâsâst. Uđđâ asâttâs puátá puáris asâttâs sajan hiäppušij suoijâlmist (588/2010).

Käldee:

Hevosella pitää ensi vuodesta lähtien olla kaverina toinen hevonen, aaseja tai muuli (yle.fi)

Kove: kallerna (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...