Puáttee ive rääjist hiäppuš ij innig uážu toollâđ nube hiäppušttáá

Puátteevuođâst hiäppušist kalga leđe uáinim- já kulo-ohtâvuotâ sehe piäiválâš turbekuoskâttâs nubbijn hiäppušáin tobbeen, kost hiävuš táválávt iälust. Taat vuáđuduvá staatârääđi asâttâsân hiäppušij pyereestvajemist. Asâttâs tärkkilist ellei pyereestvajemân kyeskee laavâ (693/2023) uđđâivemáánu vuosmuu peeivi 2026 rääjist.

Taan ohtâvuođâst hiäppušist uáivilduvvojeh hiävuš, aasi já toi ruossâlistume ađai muuli. Sehe hiäppuš já muuli skipárin heivee mii peri nuubijd hiävušelleid. Aasi skipárin kuittâg ferttee leđe nubbe aasi.

– Aasi pyereestvajemân lii tehálub, ete tot skippáár lii eidu nubbe aasi. Eres hiävušellein tot ij lah nuuvt tärkki, muštâl Purrâmâštoimâttuv eromâšäššitobdee Alisa Matomäki.

Taan räi hiävušelleid lii avžuuttum šlajâskippáár, mutâ tot ij lah lamaš págulâš. Laavâ mield elleid lii kuittâg ferttim faallâđ sosiaallii ohtâvuođâ sehe uáinim- já kulo-ohtâvuotâ toos, mii tábáhtuvá toi pirrâsist. Sosiaallâš ohtâvuotâ lii puáhtám leđe ovdâmerkkân nubbe elleešlaajâ.

Puárádâsah tiervâsvuotân já aassâmsoojijd

Uđđâ asâttâs mield hiäppuš ferttee puákuttiđ táárbu mield, já njäälmi ferttee tärhistiđ merikoskâsávt elleetuáhtárist. Vársáid ferttee vuáháduttiđ jo tooláá toos, ete ulmuuh kieđâvušeh taid.

Hiäppušist ferttee leđe ubâ ääigi čääci ooláádmuddoost, ige ellee uážu leđe kyermisfuođârttáá paijeel kuttâ tijme. Hiävuš ferttee pyehtiđ lihâdiđ rijjâ já viälániđ jyehi peeivi. Uđđâ kaardij vijđodâh ferttee leđe ucemustáá 300 m².

Tärhibijd vátámâšâid puáhtá luuhâđ asâttâsâst. Uđđâ asâttâs puátá puáris asâttâs sajan hiäppušij suoijâlmist (588/2010).

Käldee:

Hevosella pitää ensi vuodesta lähtien olla kaverina toinen hevonen, aaseja tai muuli (yle.fi)

Kove: kallerna (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....