Anarâš uáinuh TutkâmSäämi – Säämi tieđâokko -konferensist

Mun lam Kuovdâkiäinust 11.–13.6. čuávumin TutkâmSäämi – Säämi tieđâokko -ohjelm. Juurdân konferensist lii jyehiđ tiäđuid jieijâs pargoin já uáinuin. Taan konferens uásálisteeh láá maaŋgâ syergi ovdâsteijeeh – sij puátih eereeb iärrás siärvádâhtiettuin, luándutiettuin, humanistlijn tiettuin já eres-uv suorgijn. Jieš lam Romsa kielâteknouásáduv pargoskipárijdângijn kielâtieđâlii ohjelm peln muštâlmin tahojiermi já ulmuu koskâvuođâst.

Jieččân illoon teeivâm konferens eehidpurâdem ääigi eres-uv anarâšâigijn: Auri Ahola já Essi Morottaja še lává fáárust. Lii ilolâš äšši savâstâllâđ sunnuin já koijâdiđ, mondiet suoi láin puáttám Kuovdâkiäinun.

Jottee taiđâlâš laboratorio

Auri muštâl, et sun lii fáárust uásist, mon nommâ lii Work in Progress. Aurist lii oovdânpyehtim jieijâs projektist, Jottee taiđâlâš laboratoriost. Suu pargojuávhust láá fáárust 11 olmožid – iänááš sämmiliih mut meid syemmiliih já vala ohtâ inuittaaiđâr, kote lii kuhháá aassâm Säämist. Auri muštâl, et nuorâmus taaiđâr suu stivrim juávhust lii 29-ihásâš já puárásumos lii jo tiävdám 67, nuuvt et koččâmušâst lii ave já meid pargo peeleest uáli jo maaŋgâpiäláág juávkku. Projektist láá fáárust puoh kulmâ Suomâ pele sämikielâ já maaŋgah taaiđâsyergi šlaajah: tanssâ, sirkus, livđe, juoigâm já leudd. Jieškođe-uv laboratorio pištá ain oho verd. 

Vuosmuš laboratorio lii olášuumin porgemáánust, já tot uárnejuvvoo Taažâ peln Kirkkonjaargâst. Anarân Auri loppeed laboratorio Skammâkuvij ohtâvuotân. ”Mij ep taarbâš stuorrâ rekkaid epke stuorrâ lyevegin piergâsij fievridmân. Puoh tot, maid mij tarbâšep, čááhá reepun. Talle puáhtá puáttiđ siijdân já tuše algâttiđ. Taat lii kuittâg ollâ tääsi lyevetaaiđâ”, Auri muštâl.

Taiđâlâš laboratorio uárnejuvvoo taiđârij pyeritátulijn mieláin, já tääl aalgâst sist ij lah vala ruttâdeijeegin haahân. Teeman sist lii sämmilâš já algâaalmugij ilo. Auri muštâl, et juurdâ projektân vuolgij argâelimist, ko sun keejâi jieijâs kuuđâihásii párnáá čokkáámin kievkkân peevdi piällást. Paifakkist páárnáš livđui tego riävská. Auri ooinij, et sämikulttuur suu párnáá elimist lâi ilolâš äšši: lattiimist ij vuottum mihheen traumaid ige soroid, pic et kulttuur lâi ilo já áávu. Auri jieš ij lah kuássin livđum, já sun iätá, et ij sun ubâ tuostâččiigin. ”Ain ko mana algâaalmugij festivaaláid, te vuoiŋâ lii hirmâd lussâd. Juáhháást láá veik magareh traumah.”

Auri čielgee, et sun halijdij tállân rähtiđ sämisiärvádâhân taggaar taaiđâpitá, mast lii ollâ tääsi lyevetaaiđâ já mon ääigi ij taarbâš smiettâđ lusis aašijd – ij traumaid, ij soroid ige pooliitlijd aašijd. Auri čielgee: ”Talle puáhtá tego moonnâđ vuojâdiđ lieggâ čáácán oovtâ tiijmán. Ko mun testajim jurduu uápis ulmuigijn, te puohah ettii, et taat lii eidu tot, maid olmooš olssis taarbâš.”

Saahhân puátih meid siisâpeessâmmáávsuh tondiet ko taiđâreh pargeh nuuvtá. Auri smiättá váhá já iätá, et amahân te toh mottoom verd puátih mut et siisâpeessâm ij pyevti leđe tiivrâs. Vuástáväldim škoovlâst lii kuittâg lamaš jo hirmâd positiivlâš, sun čielgee.

Auri mield taat ij lah taggaar táválâš proojeekt, mii álgá já nohá, pic et pargojuávhust puohah oskoh ton jurdui, et haavâst šodâččij pištevâš laboratorio. Auri tuáivu, et haahâ uážuččij kuittâg váhá ruđâlii torjuu-uv motomin.

Auri Ahola já Essi Morottaja

Essi lii ucâmin uđđâ uáinuid

Essi lii fáárust vuosmuu keerdi tágárijn konferensijn. ”Mii pargojuávkku lii finnim Sämirääđist ruttâdem. Mun lam fáárust ávus mieláin já čuávum, maggaar tábáhtus taat te lii. Taan tove mun poottim tuše navdâšiđ, já lam ucâmin meid ideaid. Mun halijdâm meid tiettiđ, kii te almostit kiirjijd já materiaalijd. Kiirjijn mun jo tiäđám, et lii Dat, mut muusik kuástidmist jiem lah finnim haajâ. Suomâ peln taidâreh láá jiejah almostittám jieijâs muusik. Siämmáš sáttá leđe meid mii uási”, Essi smietâd.

Meid Essi lii fáárust hävskis muusikprojektist. Tot še lii puoh kuulmâ sämikielân kyeskee proojeekt, já juurdân lii almostittiđ  skiäru já laavlâkirje puáttee ive aalgâst. Tast láá fáárust kukkâseh já lavluuh. ”Mist lii Laapi káámmárorkester musikkárin já skiärust lii párnái muusikorkester Loiskis”, Essi čielgee.

Aurin já Eesin párnáikulttuur lii vááimuvuálááš äšši

Savâstâlmist ij mahten pääsi epičielgâsin, mon tehelâžžân sehe Auri já Essi anneev ollâ tääsi párnáikulttuur. Ko mun koijâdâm taas suujâ, te suoi kuohtuuh västidává siämmáánáál: ”Munnust láá párnááh”. Já párnááh láá sunnuu mielâst puátteevuotâ. Párnáiguin lii suotâs porgâđ, iäge sist lah magarehkin munejurduuh. Párnááh láá meid reheliih, já sij muštâleh tállân, jis miinii aašijd lii mahtnii oomâs.

Auri smietâd, et syemmilii kulttuurist juurdâ ”tun poorgah párnáiguin” lii váhá vuáloskulij keččâm, tego párnái kulttuur ij tarbâšiččiigin siämmáá ollâ tääsi ko rävisulmui kulttuurist. Suu mielâst párnááh láá herkis já vijses ulmuuh. ”Sijjân kalga rähtiđ vala ollâgub tääsi ko rävisulmuid”, Auri arvâl.

Šaddeh meid jurduuh tast, mii párnáid kolgâččij leđe sämikielân. Auri arvâl, et párnáid ij tarbâšiččii leđe ain rävisulmui maali mield rahtum teema. Puávtáččij veik orniđ Aanaar siijdâ sierâdemsajan vyeligâš kozzâš sämikielâlijd sierâdempuudâid, moid puávtáččij servâđ kii peri. Ovdâmerkkân Anarâškielâ servi puávtáččij faallâđ tobbeen käähvi. Kuohtuuh oskov, et tágáráid tábáhtussáid ličij tárbu. Toh toimâččii meid sosiaallâžžân kuáhtámsaijeen.

Essi pelestis tuáivuččij sämikielân uđđâ materiaal. Tastko sämikielân luuhâm lii viehâ vaigâd, kolgâččii leđe älkkees mainâseh, moigijn pesâččij hárjuttâllâđ. Sun noomât älkkees luhâmuššân ovdâmerkkân kukkâsijd, uánihâš mainâsijd já särjikuuvijd. Jienâkirjeh še onnuuččii.

Anarâškielân hävskis äšši lii tot, et ko tuoivuid iätá jiänusân já čielgee nubbijd, talle lii meid máhđulâš porgâškyettiđ maidnii uđđâ jurdui pyerrin. Vuosmuš lävkki uđđâ mainâsij kulij lii jo valdum: Anarâškielâ seervist lii pargo vyelni párnái antologia, mii almostuvá čohčâláá. Eres laavhijd kalga tiäđust-uv meid jotelávt väldiđ.

Koveh: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....