Ij tuše rävisulmui äšši: Suomâst párnááh išedeh miärá­dâsâi tohâmist

Kuttâ ministeriö keččâleh uđđâ vuovijd kuullâđ párnái já nuorâi uáivilijd škovliimist, mielâtiervâsvuođâst, pirrâsist já torvolâšvuođâst. Koččâmušâst lii uásálistmân vuáđuduvvee myenster, mii nanosmit demokratia já muuneed puátteevuođâ táárbuid.

Suomâst párnái já nuorâi vuoigâdvuotâ uásálistiđ almolii miärádâsâi tohâmân lii olášuumin. Oovtâst viiđáin eres ministeriöin vuoigâdvuotâministeriö lii pieijâm joton keččâlem, mast čuággojeh systemaatlávt nuorâbij aalmugjesânij uáinuh tagarijn aašijn, moh kyeskih njuolgist sijjân. Aalgâ vuáđuduvá OA párnái vuoigâdvuođâi almossopâmuš artikkâlân 12, mii täähid vyeliahasáid vuoigâđvuođâ šoddâđ kulluđ.

Proojeekt ulmen lii ovdediđ pisováid vuovijd, moiguin nuorâi jienâ valduuččij fáárun miärádâsâi tohâmist. Vuovvijd kuleh koijâdâlmeh, pargopáájáh já njuolgâ teivâdmeh virgeomâháiguin. Ulmen lii sehe ovdediđ almolij miärádâsâi kvaliteet já nanodiđ nuorâi luáttámuš demokraatláid instituutioid. 

Keččâlem vuáju škovliimân, mielâtiervâsvuotân, pirâssuoijâlmân já torvolâšvuotân. Párnááh já nuorah váldojeh fáárun aktiivlávt, já eromâš huámmášume lii kiddejum kielâlii já kulttuurlii maaŋgâhámásâšvuotân, vâi meid puoh älkkeemusávt háváduvvee juávhuh puávtáččii muštâliđ uáinus. Vuoigâdvuotâministeriö tiädut, ete ”uásálistem ij lah tuše vuoigâdvuotâ peic meid táiđu, mon kalga ovdediđ” já ete ”nuorâi uáivilijd ferttee tuođâi kuldâliđ”.

Taat aalgâ lii uási Suomâ aalmuglii strategiast párnái vuoigâdvuođâi oovdân, já tast uáinoo Suomâ kuhesáigásâš čonâdâttâm škovliimân já nuorâi pyereestvajemân. Suomâ lii ain-uv ohtâ Euroop njunošenâmijn nuorâi aalmuglâšuásálistem oovdedmist.

Meid Italia aalmuglâš nuorâi rääđi teeivâi kieskâd syemmilij virgeomâháiguin. Teivâdem lehâstij eurooplii savâstâllâm puorijd vuovvijd. Taan äigipaje, moos kuleh maailmvijđosiih háástuh já meid ain vijđáneijee iäru uáinuin aalmugjesânij já politiik kooskâst, Suomâ keččâlem fáálá myenster, mii maaccât jienâ já mávsulâšvuođâ meid puoh nuorâmuid. Tastko vâi demokratia ličij tuođâlâš, tot ferttee kuldâliđ puohâid.

Käldeeh:

Ministeriöt testaavat uutta tapaa tuoda lasten ja nuorten näkemyksiä päätöksentekoon (oikeusministerio.fi)

Kysely koululaisille kokoaa lasten ja nuorten näkökulmia seuraavalle hallituskaudelle (oikeusministerio.fi)

Kove: ClickerHappy / Rudy and Peter Skitterians (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...