Ij tuše rävisulmui äšši: Suomâst párnááh išedeh miärá­dâsâi tohâmist

Kuttâ ministeriö keččâleh uđđâ vuovijd kuullâđ párnái já nuorâi uáivilijd škovliimist, mielâtiervâsvuođâst, pirrâsist já torvolâšvuođâst. Koččâmušâst lii uásálistmân vuáđuduvvee myenster, mii nanosmit demokratia já muuneed puátteevuođâ táárbuid.

Suomâst párnái já nuorâi vuoigâdvuotâ uásálistiđ almolii miärádâsâi tohâmân lii olášuumin. Oovtâst viiđáin eres ministeriöin vuoigâdvuotâministeriö lii pieijâm joton keččâlem, mast čuággojeh systemaatlávt nuorâbij aalmugjesânij uáinuh tagarijn aašijn, moh kyeskih njuolgist sijjân. Aalgâ vuáđuduvá OA párnái vuoigâdvuođâi almossopâmuš artikkâlân 12, mii täähid vyeliahasáid vuoigâđvuođâ šoddâđ kulluđ.

Proojeekt ulmen lii ovdediđ pisováid vuovijd, moiguin nuorâi jienâ valduuččij fáárun miärádâsâi tohâmist. Vuovvijd kuleh koijâdâlmeh, pargopáájáh já njuolgâ teivâdmeh virgeomâháiguin. Ulmen lii sehe ovdediđ almolij miärádâsâi kvaliteet já nanodiđ nuorâi luáttámuš demokraatláid instituutioid. 

Keččâlem vuáju škovliimân, mielâtiervâsvuotân, pirâssuoijâlmân já torvolâšvuotân. Párnááh já nuorah váldojeh fáárun aktiivlávt, já eromâš huámmášume lii kiddejum kielâlii já kulttuurlii maaŋgâhámásâšvuotân, vâi meid puoh älkkeemusávt háváduvvee juávhuh puávtáččii muštâliđ uáinus. Vuoigâdvuotâministeriö tiädut, ete ”uásálistem ij lah tuše vuoigâdvuotâ peic meid táiđu, mon kalga ovdediđ” já ete ”nuorâi uáivilijd ferttee tuođâi kuldâliđ”.

Taat aalgâ lii uási Suomâ aalmuglii strategiast párnái vuoigâdvuođâi oovdân, já tast uáinoo Suomâ kuhesáigásâš čonâdâttâm škovliimân já nuorâi pyereestvajemân. Suomâ lii ain-uv ohtâ Euroop njunošenâmijn nuorâi aalmuglâšuásálistem oovdedmist.

Meid Italia aalmuglâš nuorâi rääđi teeivâi kieskâd syemmilij virgeomâháiguin. Teivâdem lehâstij eurooplii savâstâllâm puorijd vuovvijd. Taan äigipaje, moos kuleh maailmvijđosiih háástuh já meid ain vijđáneijee iäru uáinuin aalmugjesânij já politiik kooskâst, Suomâ keččâlem fáálá myenster, mii maaccât jienâ já mávsulâšvuođâ meid puoh nuorâmuid. Tastko vâi demokratia ličij tuođâlâš, tot ferttee kuldâliđ puohâid.

Käldeeh:

– Ministeriöt testaavat uutta tapaa tuoda lasten ja nuorten näkemyksiä päätöksentekoon (oikeusministerio.fi)

– Kysely koululaisille kokoaa lasten ja nuorten näkökulmia seuraavalle hallituskaudelle (oikeusministerio.fi)

Kove: ClickerHappy / Rudy and Peter Skitterians (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämikielâlij uáinuh tarbâ­šuv­vo­jeh tutkâ­mu­šân kielâi puát­tee­ääi­gist

Maid sämikielah merhâšeh sárnoidis já siärvusijdis? Magarin toi tile oro taan ääigi, já maid kolgâččij porgâđ, vâi kielah siäiluh já nanosmeh puátteeääigi? Joođoost leijee Ucceeblovokielah...

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....