Ij tuše rävisulmui äšši: Suomâst párnááh išedeh miärá­dâsâi tohâmist

Kuttâ ministeriö keččâleh uđđâ vuovijd kuullâđ párnái já nuorâi uáivilijd škovliimist, mielâtiervâsvuođâst, pirrâsist já torvolâšvuođâst. Koččâmušâst lii uásálistmân vuáđuduvvee myenster, mii nanosmit demokratia já muuneed puátteevuođâ táárbuid.

Suomâst párnái já nuorâi vuoigâdvuotâ uásálistiđ almolii miärádâsâi tohâmân lii olášuumin. Oovtâst viiđáin eres ministeriöin vuoigâdvuotâministeriö lii pieijâm joton keččâlem, mast čuággojeh systemaatlávt nuorâbij aalmugjesânij uáinuh tagarijn aašijn, moh kyeskih njuolgist sijjân. Aalgâ vuáđuduvá OA párnái vuoigâdvuođâi almossopâmuš artikkâlân 12, mii täähid vyeliahasáid vuoigâđvuođâ šoddâđ kulluđ.

Proojeekt ulmen lii ovdediđ pisováid vuovijd, moiguin nuorâi jienâ valduuččij fáárun miärádâsâi tohâmist. Vuovvijd kuleh koijâdâlmeh, pargopáájáh já njuolgâ teivâdmeh virgeomâháiguin. Ulmen lii sehe ovdediđ almolij miärádâsâi kvaliteet já nanodiđ nuorâi luáttámuš demokraatláid instituutioid. 

Keččâlem vuáju škovliimân, mielâtiervâsvuotân, pirâssuoijâlmân já torvolâšvuotân. Párnááh já nuorah váldojeh fáárun aktiivlávt, já eromâš huámmášume lii kiddejum kielâlii já kulttuurlii maaŋgâhámásâšvuotân, vâi meid puoh älkkeemusávt háváduvvee juávhuh puávtáččii muštâliđ uáinus. Vuoigâdvuotâministeriö tiädut, ete ”uásálistem ij lah tuše vuoigâdvuotâ peic meid táiđu, mon kalga ovdediđ” já ete ”nuorâi uáivilijd ferttee tuođâi kuldâliđ”.

Taat aalgâ lii uási Suomâ aalmuglii strategiast párnái vuoigâdvuođâi oovdân, já tast uáinoo Suomâ kuhesáigásâš čonâdâttâm škovliimân já nuorâi pyereestvajemân. Suomâ lii ain-uv ohtâ Euroop njunošenâmijn nuorâi aalmuglâšuásálistem oovdedmist.

Meid Italia aalmuglâš nuorâi rääđi teeivâi kieskâd syemmilij virgeomâháiguin. Teivâdem lehâstij eurooplii savâstâllâm puorijd vuovvijd. Taan äigipaje, moos kuleh maailmvijđosiih háástuh já meid ain vijđáneijee iäru uáinuin aalmugjesânij já politiik kooskâst, Suomâ keččâlem fáálá myenster, mii maaccât jienâ já mávsulâšvuođâ meid puoh nuorâmuid. Tastko vâi demokratia ličij tuođâlâš, tot ferttee kuldâliđ puohâid.

Käldeeh:

Ministeriöt testaavat uutta tapaa tuoda lasten ja nuorten näkemyksiä päätöksentekoon (oikeusministerio.fi)

Kysely koululaisille kokoaa lasten ja nuorten näkökulmia seuraavalle hallituskaudelle (oikeusministerio.fi)

Kove: ClickerHappy / Rudy and Peter Skitterians (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...

Nabai maid tun poorgah?

Kii tun lah? Taan koččâmušân ulmuuh läävejeh västidiđ vistig jieijâs noomáin, mii lii vissâ aaibâs pyeri tiätu uápásmemproosees aalgâst: liihân tuođâi-uv älkkeb čujottiđ tiätu...

Fastes kyele muččâdvuotâ

Čuávum Färsuolluin UArctic 2026 -kongresist postersessio, já tobbeen ohtâ poster kiddee muu huámášume. Nord Universitet -ollâopâttuv totkei Nadezda Nazarova já Hindertje Hoarau-Heemstra poster paječaalâ...

Mon ennuv ullo­sukká­paarâ kolgâččij teikâ uážuččij mäksiđ? 

Suháh láá nuuvtá Motomij sukkákođđeigijn lii majemui aigij šoddâm saahâ tast, mon ennuv sukkápaarâ uážuččij teikâ kolgâččij mäksiđ. Taan čallust mun smietâm tom, mii meerrid...