Veli-Pekka Lehtola kirje lii iävtuk­kâssân ive 2025 historjá­kirjen

Veli-Pekka Lehtola suomâkielâlâš kirje ”Kenen maa, kenen ääni? Saamelaisten ja suomalaisten suhteet esihistoriasta nykypäivään” lii iävtukkâssân taan ive historjákirjen. 

Ive historjákirje ‑palhâšume lii Historjá Ustevij Lito ive 1973 rääjist jyehim palhâšume. Tot juáhhoo jyehi ive taggaar kiirján, mii lii merhâšitteht ovdedâm historjálii tiettim vijđánem já jieŋâlmem syemmilii aalmug kooskâst.

Historjá Ustevij Litto lii uážžum taan ive ennuv iävtukkâsâid, main lito stivrâ valjij vittâ kirje. Lehtola kirje lasseen palhâšume iävtukkâssân láá ”Suursodan unohdetut kasvot. Naiset 30-vuotisessa sodassa” (Olli Bäckström), ”Kolonialismin muokkaama maailma” (Janne Lahti já Johanna Skurnik), ”Kohtalona gulag. Suomalaiset 1930-luvun Neuvostoliitossa” (Ira Jänis-Isokangas) já ”Sanomalehtien sisällissota” (Helena Pilke).

Ive historjákirje ‑palhâšume vyeittee almottuvvoo koskoho 17.12.2025.

Käldeeh:

Lehtola girji evttohassan jagi 2025 historjáduodjin (yle.fi)

Vuoden 2025 historiateos -ehdokkaat on julkistettu! (www.historianyst.fi)

Kove: DariuszSankowski (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....