Veli-Pekka Lehtola kirje lii iävtuk­kâssân ive 2025 historjá­kirjen

Veli-Pekka Lehtola suomâkielâlâš kirje ”Kenen maa, kenen ääni? Saamelaisten ja suomalaisten suhteet esihistoriasta nykypäivään” lii iävtukkâssân taan ive historjákirjen. 

Ive historjákirje ‑palhâšume lii Historjá Ustevij Lito ive 1973 rääjist jyehim palhâšume. Tot juáhhoo jyehi ive taggaar kiirján, mii lii merhâšitteht ovdedâm historjálii tiettim vijđánem já jieŋâlmem syemmilii aalmug kooskâst.

Historjá Ustevij Litto lii uážžum taan ive ennuv iävtukkâsâid, main lito stivrâ valjij vittâ kirje. Lehtola kirje lasseen palhâšume iävtukkâssân láá ”Suursodan unohdetut kasvot. Naiset 30-vuotisessa sodassa” (Olli Bäckström), ”Kolonialismin muokkaama maailma” (Janne Lahti já Johanna Skurnik), ”Kohtalona gulag. Suomalaiset 1930-luvun Neuvostoliitossa” (Ira Jänis-Isokangas) já ”Sanomalehtien sisällissota” (Helena Pilke).

Ive historjákirje ‑palhâšume vyeittee almottuvvoo koskoho 17.12.2025.

Käldeeh:

Lehtola girji evttohassan jagi 2025 historjáduodjin (yle.fi)

Vuoden 2025 historiateos -ehdokkaat on julkistettu! (www.historianyst.fi)

Kove: DariuszSankowski (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...