München ässeeh láá čielgâ numerijgijn tuhhiittâm kaavpug olympiakištoucâmuš: paijeel 66 prosentid jienâsteijein kyedittii olympialij uuccâm jo‑uv ihán 2036, 2040 teikâ 2044. Kaavpug uáiná uđđâ ucâmuš máhđulâšvuottân finniđ vorâs aalgâ já kyeđđiđ tuáhá ive 1972 kištoi suoivuu. Talle palestiinaliih terroristeh valdii panttâfaŋgân kyehtnubálov israellâžžâd olympiaovdâsteijed, já ohtnubáloves sist jammii taan panttâfaŋgâdraama ohtâvuođâst. Tuše ohtâ sist peesâi patâriđ.
München tieđeet, et kaavpugist lii valmâšin ennuv infrastruktuur ovdebáin kištoin. Meid eres saksaliih kaavpugeh – Berlin, Hamburg já Rein‑Ruhr kuávlu – láá smiettâmin olympialij uuccâm.
Aalmugjienâstmân uásálistii ohtsis pajeláhháá 460 000 jienâsteijed. Vuástálisteeh kuittâg muštotteh haddekilgolist, killeelvuođâst já čoođâčyevveevuođâst, já sij áiguh čuávvuđ haavâ eromâš pehtilávt. Sii mielâst viäruruuđâid puáhtá kevttiđ eresnáál ko olympialij orniimân, tastko toh mäksih ennuv.
Saksa olympiakomitea meerrid puáttee čoovčâ, mii kaavpugijd Saksaast väljejuvvoo virgálâžžân iävtukkâssân. Aalmugijkoskâsii olympiakomitea IOC lopâlâš miärádâs sáttá kuittâg ájániđ, tastko kištoi valjimproosees kiäččoo uđđâsist Rio de Janeiro já Tokio valjiimáid kyeskee korruptioiäpádâsâi keežild. Tääl lii koččâmuš tast, kuás čuávuváá tove olympialiih mieđettuvvojeh mottoom kaavpugân.
Saksa IOC-jeessân Michael Mronz osko, et iävtukkâsâi koskâsâš kištottâllâm ij lah hyenes äšši. ”Aaibâs tego njunošvalastâlmist-uv, kištottâllâm inspirist já háástut šiev puátusáid.”
Käldee:
– München wil ruim halve eeuw na gijzeling weer Olympische Spelen organiseren (nos.nl)
Kove: M(e)ister Eiskalt, koveh ovtâstittám Hic et nunc (Wikimedia Commons)