Mielâčáittuseh COP30-šoŋŋâdâh­čuákkimist juátkojeh

Majemui aaigij loveh tuhátteh ulmuuh láá čáittám mielâs Belémist Brasiliast COP30-šoŋŋâdâhčuákkim ohtâvuođâst.

Moonnâm lávurduv mielâčáittusân uásálistii suullân 50 000 olmožid. Mielâčäitteeh juttii kaavpug čoođâ soválii mut jienniis protestist já vattii čuákkimân uásálistee enâmijn já fossiillij puáldimamnâsij pyevtitteijein lase konkreetlijd šoŋŋâdâhtooimâid. Ton lasseen sij väätih algâaalmugij vuoigâdvuođâi kunnijâttem, arvemeecij suojâlem já fossiillij puáldimamnâsij raijim.

Uđâstoimâttâh AFP mield lávurduv mielâčááitus lâi stuárráámus Ovtâstum aalmugij šoŋŋâdâhčuákkimij ohtâvuođâst uárnejum mielâčááitus ive 2021 maŋa, kuás čuákkim tollui Skotlandist. Majemui iivij čuákkimeh uárnejuvvojii tagarijn enâmijn, main mielâčáittuseh iä lah rijjâ, ađai Egyptist, Arabiemiirikuudijn já Azerbaidžanist.

Amazon algâaalmugeh väätih vuoigâdvuođâ suojâliđ arvemeecijd

Čuákkim ääigi Amazon kuávlu algâaalmugij jesâneh láá ornim mielâčáittusijd meid eidusii čuákkimsaajeest. Ovdâmerkkân moonnâm ohhoost suullân 60 Brasilia algâaalmugáid kullee mielâčäitted estii siisâpeessâm čuákkimân. Talle čuákkim uásálisteeh juttii tábáhtumán uálgiuuvsâst suáldáttij vahtim tärhistemsoojij peht. Algâaalmugij ovdâsteijeeh protestisteh Amazon stuorrâ infrastruktuurhaavâi vuástá já väätih teivâdem Brasilia presidentáin Luiz Inacio Lula da Silvain. Silva lâi tiäduttâm, ete lii tergâd väldiđ huámášumán algâaalmugij siärváduvâid taan ive COP30-čuákkim ráđádâlmijn.

Moonnâm oho majebaargâ mielâčäitteeh lijjii viggâm siisâ čuákkimsajan. OA tieđetteijee muštâlij talle, ete kyehti vaavtâ lammâšuin protestij ohtâvuođâst. Siämmáá oho aalgâst algâaalmugij hoovdâi juávkku lâi puáttám kárbáiguin ráđádâlmáid. Sij lijjii vááttám eenâb vaiguttemmáhđulâšvuođâid toos, maht Amazon kuávlu arvemeecih kiävttojeh.

Kayapo-aalmug hovdâ Raoni Metuktire muštâl uđâstoimâttâh Reuters sahhiittâlmist, ete maaŋgah algâaalmugeh láá tutâmettumeh tääl joođoost leijee ráhtulâšvuotâ‑ já huksimhavváid páihálijn meecijn. Sun váátá, ete Brasilia addel algâaalmugáid vääldi Amazon arvemeecij suoijâlmân. Tupinamba-aalmug hovdâ Nato vist tiäduttij, ete suu aalmug ”ij pyevti puurrâđ ruuđâ”. Oljopoorám, mineraalij uuccâmfinnoduvah já meccifinnoduvah láá väldimin Tupinamba-aalmug enâmijd, Nato iätá Reuters sahhiittâlmist.

COP30-šoŋŋâdâhčuákkim aalgij 10.11., já tot nohá skammâmáánu 21. peeivi. Čuákkimist occojeh tooimah šoŋŋâduv lieggânem orostitmân sehe torjuu falâmân toid enâmáid já olmoošjuávhoid, moid šoŋŋâdâhnubástus vaaigut puoh enâmustáá.

Käldeeh:

COP30-ilmasto­­­kokouksen ulkopuolella jälleen protesti – kymmeniä­tuhansia osallistujia (yle.fi)

Alkuperäiskansojen protesti esti pääsyn YK:n COP30 -ilmastokokoukseen (yle.fi)

Protesti kärjistyi yhteenotoksi YK:n ilmasto­kokouksessa – kaksi vartijaa loukkaantunut (yle.fi)

‘Our land is not for sale’: Indigenous people protest at COP30 in Brazil (www.aljazeera.com)

Kove: Neil Palmer/CIAT (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...