Moonnâm ive ulmuuh luoihâttii teddilum kiirjijd viššâlávt almolijn kirjeráájuin. Ovdebáá keerdi kirjeh luoihâttuvvojii eenâb ive 2005. Teddilum kiirjij luoihâttem pajanij ohtsis neljijn prosentáin ivveest 2023. Párnáikirjálâšvuođâ luoihâttem lasanij enâmustáá. Tiäđuh kávnojeh kirjálâšvuođâ tahheevuoigâdvuotâservi Sanasto tiäđáttâsâst.
Päikkieennâmlii čaabâkirjálâšvuođâst puoh enâmustáá luoihâttuvvojii Satu Rämö kirjeh Jakob (2023), Rósa & Björk (2023) já Hildur (2022). Toh kuleh kirječällee Hildur-dekkarrááiđun. Jakob luoihâttui puoh enâmustáá talle-uv ko puoh genreh váldojeh huámášumán.
Jurgâlum čaabâkirjálâšvuođâst puoh enâmustáá luoihâttui Lucinda Riley kirje Valo ikkunassa (2023; algâalgâlâš nommâ The Light Behind the Window). Nubben enâmustáá luoihâttui Delia Owens kirje Suon villi laulu (2020; Where the Crawdads Sing). Kuálmádin enâmustáá luoihâttui Lucinda Riley kirje Atlas, Papa Saltin tarina (2023; Atlas: The Story of Pa Salt).
Päikkieennâmlii já jurgâlum nuorâikirjálâšvuođâst puoh enâmustáá luoihâttui Salla Silmukka kirje Punainen kuin veri (2013). Nubben enâmustáá luoihâttui Karen M. McManus kirje Yksi meistä valehtelee (2018; One of Us Is Lying). Kuálmádin enâmustáá vist luoihâttui Holly Jackson kirje Kiltin tytön murhaopas (2023; A Good Girl’s Guide to Murder). Almolij kirjeráájui tuhháát enâmustáá luoihâttum kirje juávhust tuše käävci kirjed lijjii nuorâikirjeh.
Päikkieennâmlii párnáikirjálâšvuođâ puoh enâmustáá luoihâttum kiirjij listo tevdih oppeet Aino Havukaisii já Sami Toivosii Tatu já Patu -kirjeh. Pivnoheh lijjii meiddei Sinikka Nopola já Tiina Nopola kirjeráiđu Risto Räppääjä sehe Paula Norosii kirjeráiđu Yökoulu.
Jurgâlum párnáikirjálâšvuođâst luoihâttui puoh enâmustáá J. K. Rowling kirje Harry Potter ja viisasten kivi (1998; Harry Potter and the Philosopher’s Stone). Čuávuvâžžân pottii Jeff Kinney kirjeh Neropatin päiväkirja (2009) ađai Čuovâuáivi peivikirje (2020), Neropatin päiväkirja 18 (2023), Neropatin päiväkirja 15 (2020) já Neropatin päiväkirja 16 (2021).
Almolij kirjeráájui tiätukiirjijn puoh enâmustáá luoihâttui Jenni Haukio muštâččemkirje Sinun tähtesi täällä: vuodet presidentin puolisona (2023), mast Haukio muštâl ton ääigist, ko sun lâi Suomâ president pelikyeimin.
Tuhháát enâmustáá luoihâttum kirje listoost iä lah sämmiliih kirjeh. Sanastost muštâluvvoo, ete ruotâkielâliih kirjeh-uv luoihâttuvvojeh viehâ uccáá, ko taid verdid puoh enâmustáá luoihâttum kirjijd.
Meid sämmilâš kirjálâšvuotâ luoihâttuvvoo eenâb
Tiäđuh sämmilii kirjálâšvuođâ luoihâttemmeerijn iä lah ain älkkeht kavnâmist, mutâ motomeh tiäđuh liijká kávnojeh. Anarâš aavisân tain muštâlává Ruávinjaargâ kirjerááju Suomâ sämmilii eromâškirjerááju eromâškirjerájutipšoo Tiina Mäntylä já Aanaar kieldâkirjerááju kirjerájutipšoo Arja Kuisma.
– Laapi kirjerááju tääsist sämiamnâstuvâi luoihâttemmereh láá pajanâm moddijn prosentáin ivveest 2023 ihán 2024, iätá Mäntylä. Laapi kirjeráájun kuleh Laapi eennâmkode puoh kaavpug- já kieldâkirjeráájuh.
Aanaar kieldâkirjerááju uásild sämikielâlii kirjálâšvuođâ luoihâttem lii lasanâm eenâb ko eres kirjálâšvuođâ luoihâttem. Arja Kuisma kuittâg muštoot, ete uccâ lovoiguin mulsâšuddâm lii styeres já ete lovoh iä lah oovtčielgiitliih.
– Jyehi tááhust tom tuástá ettâđ, ete sämikielâlâš luoihâttem lii stäđis mietipiegâst – mutâ lii-uv koččâmušâst suotâs kesipieggâ vâi korrâ pieggâ, te tast lii tulkkum vääri, Kuisma iätá.
Sämiamnâstuvâi luoihâttemmereh láá uceh, táválávt ennuv vuálá tuhháát, iäge stuárráámuuh lovohkin lah ennuv paijeel 1 500. Laapi kirjerááju säminurâlduvâin sämikielâlii amnâstuv uási lii suulân 60 %, já tot meiddei luoihâttuvvoo puoh enâmustáá. Ive 2024 neeljilov enâmustáá luoihâttum kirje listoost 32 kirjed ađai 80 % láá sämikielâliih.
Ive 2024 puoh enâmustáá luoihâttuvvojii orjâlâškielâliih párnáikirjeh Elle Minná duoddaris (2021) já Elle Minná murjemin (2023). Taid lává čáállám Athalie Lango já Inka Nuorgam. Kuálmád enâmustáá luoihâttui Ingá Elin Marakatt párnáikirje Miesáš Nuvtte (2023). Párnái- já nuorâikirjeh láá-uv uáli jo pivnoheh.
Neeljilov enâmustáá luoihâttum kirje liiston peesâi tuše ohtâ anarâškielâlâš kirje: Anarâš pivtâstem (2022). Tom lii čáállám Ella Sarre. Kirje poođij sajan 24. Sajan 20 vist poođij áinoo nuorttâlâškielâg kirje Temm da Semm pei´vvpääi´ǩest (2017). Taam Tatu já Patu -kirje lii jurgâlâm Raija Lehtola.
Ereskielâlijn kiirjijn puoh enâmustáá (saajeest 5) luoihâttui Tina Harnesk vuosmuš roomaan Lumeenkylväjät (2024), mon algâalgâlâš kielâ lii ruotâkielâ. Algâaalgâst suomâkielâlijn kiirjijn puoh enâmustáá (saajeest 6) luoihâttui Niillas Holmberg kirje Halla Helle (2021).
Listo ulguubeln, sämikielân jurgâlum kirjálâšvuođâst pivnoheh lijjii ovdâmerkkân Aino Havukaisii já Sami Toivosii Tatu já Patu -kirjeh, Timo Parvela Ella-kirjeh sehe Jeff Kinney Čuovâuáivi peivikirjeh.
Inger-Mari Aikio uđđâsumos tihtânurâldâh Tänään on viimeinen päiväni – Otne lea mu maŋimuš beaivi (2024) luoihâttui Laapi kirjeráájust viššâlávt: tot lâi njunošjuávhust ive 2024 almostum tihtâkiirjij luoihâttemmeerijn.
Kirjálâšvuođâ čällei já jurgâleijei puáđuh kiäppáneh ain
Veikâ ulmuuh luoihâtteh kiirjijd ennuv, te kirječällei já jurgâleijei puáđuh kiäppáneh ain. Staatâ budjet mäksim luoihâttemsajanmáávsui meriruttâ ij lah muttum ive 2016 maŋa, nuuvt ete ko luoikkâseh láá eenâb, te oovtâ luoikkâsist máksoo ain ucceeb sajanmáksu.
Sanasto juáhá luoihâttemsajanmáávsuid paijeel 10 miljovn eurod ihásávt. Oovtâ luoikkâs sajanmáksu mulsâšud ucánjáhháá ivveest nuubân. Majemui iivij tot lii lamaš 25–32 senttid. Luoihâttemsajanmáksu lii merhâšittee kirječälleid já jurgâleijeid. Paijeel 300 kirjálâšvuođâ čälled já jurgâleijed finnejeh sajanmáávsuid paijeel 5 000 eurod ivveest.
– Kirjeráájust luoihâttem pivnohvuođâ lasanem lii suotâs uuđâs. Sajanmáávsuh kolgâččii kuittâg pasteđ čuávvuđ luoihâttemmeerij lasanem. Čällei já jurgâleijei puátuvuálápáásu lasseet vala tot, ete ovdebáá meriruuđâ aledem maŋa eellimkuástádâsah láá pajanâm suulân 20 prosentid, Sanasto toimâjođetteijee Niina Vettensola muštâl tiäđáttâsâst.
Käldeeh:
– Näitä kirjoja Suomessa lainattiin eniten vuonna 2024 (www.sanasto.fi)
– Vuoden 2024 lainatuimmat kirjat nyt julki! (www.sanasto.fi)
Kove: Nemo bis (Wikimedia Commons, artikkâlkove) já Fabrizio Brecciaroli (Ella-kirjeh)