Merâriävvár­eevnih já šaddoporree piraijah – uđđâ ellee- já räsišlaajah kávnojeh ain

Siämmáá ääigi ko maailmist suvâttuveh maaŋgah ellee- já räsišlaajah, totkeeh kävnih ain uđđâ, tubdâmettum šlaajâid. Maaŋgah šlaajah suvâttuveh ovdil ko toh ubâ láá tubdum. Suhâjäämmim tábáhtuvá jotelubbooht ko maid totkeeh láá miäruštâllâm, joba 10–100 tohheed jotelubbooht. Suijân lii ulmui toimâm, mii tuššâd luándu. Ohtâ suujâin lii meccihiävu. Ovdâmerkkân eennâmviljâlem toovvât meccihiävu. Eellimpirrâseh láppojeh, já lavâttes elleekavpâšem uhked meid maaŋgâid elleešlaajâid.

Tuáhtár Shannon Bennett, tieđâjođetteijee Kalifornia tieđâakatemiast, muštâl, ete totkeeh láá kavnâm taan ääigi maailm puoh ellee-, räsi- já kuobâršlaajâin vaarâ tuše 10 prosentid. Ovdil ive 2024 tiättojii 2,2 miljovn šlaaijâd. Ive 2024 kávnojii oppeet uđđâ šlaajah nuuvt Maadâ-Afrik čaasijn, Himalaja-váráduvvâst ko Vietnam arvemeecijn-uv. Uási kavnum šlaajâin lijjii kuittâg jo fossiileh, tego pterosaur, kirdee kašmârdeijee, mii eelij 168–166 miljovn ihheed tassaaš já kavnui Skye suollust Skotlandist. Maaŋgah kavnum uđđâ šlaajah láá uáli epitáváliih já tubdâmettumeh, mutâ toh sättih leđe kuittâg teháliih luándu ekosysteemáid.

Ive 2024 kávnojii eres lasseen trooppisii St. Helena suollust Atlant väldimeerâst kyehti evnišlaajâ, moh lättejeh tego merâriäváreh. Toh väldideh eres eevnij evnijoddeid já sormejeh evnijoddei omâsteijeid. Ive 2024 kávnojii meid maaŋgâmuđusiih tiivreh, tego ijjâpiäivááloddááh, moh lijjii 11 uđđâ šlaaijâd. Ton lasseen Ruotâ Norrbottenist já Taažâ Finnmarkist sehe Eestienâmist kavnui uđđâ stuorrâsmiäruhšlaajâ, Russula lapponica. Taan kuobbâr eromâš jiešvyehhin lii tot, ete tast lii kyelihaajâ.

Alto Mayo kuávlust Peru maadânuorttâoosijn kavnui uáli epitáválii hámásâš kyeli, mon uáivi niävttá tego stuorrâ njune. Totkeeh iä vala tieđe, maht taat kyeli hiätá tággáár uáivihäämist. Alta Mayo kuávlust totkeeh kavnii ohtsis 27 uđđâ šlaaijâd. Xingu-juuvâst, Brasiliast, kavnui kyeli, mii uážui lijgenoomâ ”Sauron” (läättinkiellân Myloplus sauron), Tolkien kirje Suormâsij hiärrá mieldi, ko ubâ kyeli niävttá tego stuorrâ čalme, mii lii Sauron-skeelmâ tubdâldâh. Taat kyeli lii mudoi-uv epitáválâš, tastko tot lii šaddoporree piraija. Kalifornia tieđâakatemian lohtâseijee totkeeh valdâlii ohtsis 138 šlaaijâd, main 32 lijjii kyeleh.

Stuorrâ Mekong kuávlust Aasia maadânuorttâoosijn kavnui ohtâ uáli epitáválâš säggisäplig, mii uážui läättinkielâ noomâ Hylomus macarong. Sääni macarong puátá vietnamkielâ säänist Ma cà rông, mii meerhâs ”vampyyr”, ko taan säggisäplig láá kuhes čalameh. Kuávlust lii riges já uáli maaŋgâhámásâš luándu.

Käldeeh:

– Tutkijat löysivät satoja uusia eläin- ja kasvilajeja viime vuonna (yle.fi)

– ‘Bizarre’ blob-headed fish and amphibious mouse among 27 new species found in Peru (edition.cnn.com)

– Pterosaur: Unique flying reptile soared above Isle of Skye (www.bbc.com)

– Scientists have identified an estimated 10% of all species on Earth. Here’s what they found in 2024 (edition.cnn.com)

– Vampire hedgehogs, pirate spiders and fishy fungi – the strangest new species of 2024 (www.bbc.com)

Kove: Boloria (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....