Merâriävváreevnih já šaddoporree piraijah – uđđâ ellee- já räsišlaajah kávnojeh ain

Siämmáá ääigi ko maailmist suvâttuveh maaŋgah ellee- já räsišlaajah, totkeeh kävnih ain uđđâ, tubdâmettum šlaajâid. Maaŋgah šlaajah suvâttuveh ovdil ko toh ubâ láá tubdum. Suhâjäämmim tábáhtuvá jotelubbooht ko maid totkeeh láá miäruštâllâm, joba 10–100 tohheed jotelubbooht. Suijân lii ulmui toimâm, mii tuššâd luándu. Ohtâ suujâin lii meccihiävu. Ovdâmerkkân eennâmviljâlem toovvât meccihiävu. Eellimpirrâseh láppojeh, já lavâttes elleekavpâšem uhked meid maaŋgâid elleešlaajâid.

Tuáhtár Shannon Bennett, tieđâjođetteijee Kalifornia tieđâakatemiast, muštâl, ete totkeeh láá kavnâm taan ääigi maailm puoh ellee-, räsi- já kuobâršlaajâin vaarâ tuše 10 prosentid. Ovdil ive 2024 tiättojii 2,2 miljovn šlaaijâd. Ive 2024 kávnojii oppeet uđđâ šlaajah nuuvt Maadâ-Afrik čaasijn, Himalaja-váráduvvâst ko Vietnam arvemeecijn-uv. Uási kavnum šlaajâin lijjii kuittâg jo fossiileh, tego pterosaur, kirdee kašmârdeijee, mii eelij 168–166 miljovn ihheed tassaaš já kavnui Skye suollust Skotlandist. Maaŋgah kavnum uđđâ šlaajah láá uáli epitáváliih já tubdâmettumeh, mutâ toh sättih leđe kuittâg teháliih luándu ekosysteemáid.

Ive 2024 kávnojii eres lasseen trooppisii St. Helena suollust Atlant väldimeerâst kyehti evnišlaajâ, moh lättejeh tego merâriäváreh. Toh väldideh eres eevnij evnijoddeid já sormejeh evnijoddei omâsteijeid. Ive 2024 kávnojii meid maaŋgâmuđusiih tiivreh, tego ijjâpiäivááloddááh, moh lijjii 11 uđđâ šlaaijâd. Ton lasseen Ruotâ Norrbottenist já Taažâ Finnmarkist sehe Eestienâmist kavnui uđđâ stuorrâsmiäruhšlaajâ, Russula lapponica. Taan kuobbâr eromâš jiešvyehhin lii tot, ete tast lii kyelihaajâ.

Alto Mayo kuávlust Peru maadânuorttâoosijn kavnui uáli epitáválii hámásâš kyeli, mon uáivi niävttá tego stuorrâ njune. Totkeeh iä vala tieđe, maht taat kyeli hiätá tággáár uáivihäämist. Alta Mayo kuávlust totkeeh kavnii ohtsis 27 uđđâ šlaaijâd. Xingu-juuvâst, Brasiliast, kavnui kyeli, mii uážui lijgenoomâ ”Sauron” (läättinkiellân Myloplus sauron), Tolkien kirje Suormâsij hiärrá mieldi, ko ubâ kyeli niävttá tego stuorrâ čalme, mii lii Sauron-skeelmâ tubdâldâh. Taat kyeli lii mudoi-uv epitáválâš, tastko tot lii šaddoporree piraija. Kalifornia tieđâakatemian lohtâseijee totkeeh valdâlii ohtsis 138 šlaaijâd, main 32 lijjii kyeleh.

Stuorrâ Mekong kuávlust Aasia maadânuorttâoosijn kavnui ohtâ uáli epitáválâš säggisäplig, mii uážui läättinkielâ noomâ Hylomus macarong. Sääni macarong puátá vietnamkielâ säänist Ma cà rông, mii meerhâs ”vampyyr”, ko taan säggisäplig láá kuhes čalameh. Kuávlust lii riges já uáli maaŋgâhámásâš luándu.

Käldeeh:

– Tutkijat löysivät satoja uusia eläin- ja kasvilajeja viime vuonna (yle.fi)

– ‘Bizarre’ blob-headed fish and amphibious mouse among 27 new species found in Peru (edition.cnn.com)

– Pterosaur: Unique flying reptile soared above Isle of Skye (www.bbc.com)

– Scientists have identified an estimated 10% of all species on Earth. Here’s what they found in 2024 (edition.cnn.com)

– Vampire hedgehogs, pirate spiders and fishy fungi – the strangest new species of 2024 (www.bbc.com)

Kove: Boloria (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...