Čohčâmáánu 1. peeivi 2025 Anarâškielâ seervist álgá uđđâ proojeekt, mon nommâ lii ”Online tools for Inari Saami and Ume Saami language learning” ađai ”Nettipiergâseh anarâškielâ já ummeesämikielâ oppâmân”. Proojeekt olášittoo oovtâst Ummeesämikielâ servijn Ruotâ peln, já tot pištá kulmâ ive.
Proojeekt ubâlâš árvu lii 705 600 eurod. Tast Interreg Aurora lii mieđettâm 65 prosentid ađai 458 640 eurod. Eres ruttâdeijeeh láá Laapi litto Suomâ peln sehe Västerbotten já Norrbotten läänih Ruotâ peln.
Uuccâmproosees lâi kukke, já tot pieijui joton jo ive 2024 aalgâst. Prosesist västidij pargojuávkku, moos kullii Fabrizio Brecciaroli já Pauli Rämö Suomâ peln sehe Simon Forsmark já Samuel Hellgren Ruotâ peln.
Proojeekt váldu-ulmen lii huksiđ uđđâ nettipiergâsijd, moh sujâtteh anarâškielâ já ummeesämikielâ saanijd puoh máhđulijn haamijn. Sujâttum haamijn láá ain fáárust kukkodâhmeerhah. Nubben ulmen lii almostittiđ oppâmmateriaalijd (raavâkirjeh, sujâttemtavlustuvah jna) sehe anarâškielâ já ummeesämikielâ várás. Proojeekt ääigi uárnejuvvojeh meiddei kielâteknokonferenseh Suomâst já Ruotâst.
Proojeekt stivrejeijen tuáimá Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli. Teknisii uásist västid Pauli Rämö, kote valmâštui diplominsnerin ive 2002 já tekniik tuáhtárin ive 2006 Tampere teknisii ollâopâttuvâst. Ton maŋa sun lii porgâm totken já data-analyytikkárin Sveeicist. Pargo lasseen sun lohá anarâškielâ Giellagas-instituutist.
Anarâš aavis áigu čuávvuđ proojeekt já tieđettiđ ton ovdánmist já puátusijn.
Koveh: Interreg Aurora (logo) já Pauli Rämö (artikkâlkove: nettipiergâs iskosversio ucâmuš várás; lopâlâš versio lii ereslágán ko tot)
taat lai kal maailm pyeremus uuđâs kuhes kihes ääigán ja mun iäskán tääl tom luuhim.
Aavis kannat ain luuhâđ.