Espanjast kavnui suullân 2 000 ive puáris viini. Ive 2019 antiikáigásii hävdikámárist Carmona kaavpugist kavnui laasâst rahtum urná, mii siskeldij viiđâ litter verd viini. Viini lâi algâaalgâlávt vielgisviini, mutâ tuháttij iivij ääigi ton ivne lii muttum ruopsâdin.
Totkeeh pottii ton puátusân, ete lasâurnáást leijee ruopsis kolgos lâi tuođâi viini, tastko kolgosist kávnojii polyfenoleh. Toh láá orgaanliih ovtâstuvah, moh siskeldeh ivneamnâsijd.
Rooma väldikode áigásâš viini lii Sherry-viini, já tot lii viehâ siämmáálágán ko tagareh andalucialiih viinih ko Montilla-Moriles, Jerex já Sanlúcar.
Kemist José Rafael Ruis Arrebola, kote lii stivrim viini analysistem, muštâlij The Guardian -loostân, ete sun lâi iävtuttâm viini smakkiistem arkeologskippáársis. Tutkâmušâi mield viini ij lah ollágin mirhâlâš. Viini smakkiistem ij kuittâg liččii lamaš nuuvt suotâs ko Arrebola juurdij, tastko urnáást viini fáárust láá meiddei ulmuu taavtij kuunah. Viinist leijee kuunah kuleh almai. Tot ij lamaš maggaargin olâttâs totkeid, tastko nisoneh iä uážžum juuhâđ viini antiikáigásii Roomast. Viiniurnáást kavnui kollesuormâs-uv, moos lii skuážurdum roomalii mytologia immeel Janus.
Hävdikáámmár kavnui talle ko espanjalâš peerâ porgâttij huksimpargoid jieijâs toontist vittâ ive tassaaš. Hävdikáámmár lii juurbâs, já tot lii rahtum källest, mon keežild tot lii siäilum šiev oornigist aainâs-uv kyehti tuhháát ihheed. Hävdikáámmár seeinijn láá käävci hävdisaijeed, main kuuđâst lii urná. Jyehi urnáást láá oovtâ ulmuu taavtij kuunah, já kyevti uurnán lii čallum ulmuu nommâ: Hispana já Senicio. Oovtâ urnáást láá nissoon kuunâi lasseen kulmâ merâkässeekeeđgi já hajâčäciputtâl. Urnái lasseen kavnui meiddei kägispittá, mii sáttá leđe silkke.
Ovdil Carmona kaavpug viini puárásumos viini lâi ivveest 325 ađai tot lâi suullân 1 700 ihheed puáris. Tot kavnui ive 1867 roomalii häävdist Speyer kaavpug aldasijn Saksaast.
Käldee:
– Tutkijat löysivät maailman vanhimman viinin, joka oli vuosituhansien aikana muuttunut valkoisesta punaiseksi (www.hs.fi)
Kove: Benjamin Smith (Wikimedia Commons)