Elefanteh kočodeh nubijdis ohtâgâslij keksejum nomâiguin

Uđđâ tutkâmuš mield elefantijn lii nahcâ, mii ij lah kavnum vala maaŋgâ elleešlaajâst: elefanteh kočodeh nubijdis ohtâgâslij keksejum nomâiguin. Meiddei muáddi eres elleešlaajâ kevttih ohtâgâslijd noomâid tiätu čaggejeessân kočodijnis. Ovdâmerkkân jyehi puttâlnjunedelfiinist lii jieijâs njuurgâs, mon eres delfiineh ađđiistâlleh, ko toh kočodeh taam tiätu delfiin. Elefanteh vist iä oro ađđiistâlmin tiätu čaggejeessân jienâid, pic toh keksejeh toid noomâi nálásijd jienâid, moh iä lohtâs ton čuosâttuv jienáid teikkâ fyysiláid jiešvuođáid. Totkei mield tot čáittá, et elefantijn lii nahcâ abstraktlii juurdâšmân. Tutkâmuš lii almostum Nature Ecology & Evolution -loostâst.

”Mij juurdijm, et taat nahcâ ličij tuše ulmuin”, muštâl tutkâmjuávhu jeessân, Colorado ollâopâttuv biologia professor George Wittemyer National Geographic -loostân.

Aalmugijkoskâsâš tutkâmjuávkku analysistij tahojiermi iššijn kyevti saavaanelefantčage jesânij jienâid Keniast iivij 1986 já 2022 kooskâst. Ko totkeeh čuojâttii elefantân paddim, mast ton usteveh tâi perruujesâneh kočodii tom noomáin, te elefant västidij energisávt, aldanij škaaijân já uusâi kočodeijee ton tyehin. Talle ko päddejum viestâ ij lamaš uáivildum tiätu elefantân, te tot ij ennustkin reagistám toos. ”Taat čuujoot toos, ete elefanteh pasteh árvuštâllâđ tuše kulâmáin kočodem, lii-uv viestâ uáivildum ”sunjin”, veikkâ tot ij liččiigin algâalgâlii kontekstist”, muštâl lattimekolog Michael Pardo Colorado ollâopâttuv tiäđáttâsâst.

Noomah kiävttojii eenâb talle ko elefantij kooskâst lâi kuhes mätki sehe talle ko räviselefanteh čujottii elefantčivgáid. Räviselefanteh meid kevttii noomâid täävjib ko elefantčiivgah. Tutkâmuš mield tot sáttá čujottiđ toos, et tááiđu oppâm pištá maaŋgâid iivijd.

”Taat tutkâmuš liäkká uuvsâ toos, maht elefantij mielâ tuáimá. Tot, ete elefanteh kevttih noomâid nubijnis, lii tuođânálásávt esken algâ toos, maid mij peessâp vala tiettiđ puátteevuođâst”, iätá Wittemyer.

Käldeeh:

– Tutkimus: Norsuilla on kyky, jonka luultiin olevan ihmiselle ainut­laatuinen (www.hs.fi)

– Elephants may call each other by name, a rare trait in nature (www.nationalgeographic.com)

– Elephants call each other by name, study finds (www.rfi.fr)

Kove: Simon Oberthaler (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Syemmiliih pyehčeeh maassâd­viežžâm sáŋgárin – Maainâs Italia mediast

Vyesimáánu 14. peeivi 2026 sáttum tragedia Malediivij Vaavu-aatool čääsivuáláá Dhekunu Kandu ‑kuovđâšmist (”Haikuovđâšm”) lii haldâšâm Italia media maaŋgâ peeivi. Vittâ italialii pyehčee – 51‑ihásâš...

Toimâtteijee koccáá UArctic-konferen­sist 2026: Anarâš kulttuur lii ollâ­kulttuur

Arktisii kuávlu ollâopâttuvâi ohtsâš UArctic-kongres lii álgám. Färsuolluid láá puáttám ohtsis 1 300 uásálisted, já taat lii stuárráámus kongres, mii lii kuássin uárnejum Färsuolluin. Organisaattoreh...

Tave-enâmij rääđi muusik­palhâšume vyeitten 13 iävtuk­kâssâd, fáárust paje­kielâ­liih Dajan já Eatnama váibmu

Moonnâm oho majebaargâ almottuvvojii taan ive iävtukkâsah Tave-enâmij rääđi muusikpalhâšumán. Ive 2026 iävtukkâssân láá 13 nuottâtyeijid ohtsis 15 nuotâsteijest pirrâ Tave-enâmij. Tuojij šlaajah láá...

UArctic-kongres 2026 puáhtá arktisii kuávlu puáttee­vuođâ hukse­jei­jeid oohtân Fär­suolluid

UArctic-kongres 2026 čuákkee vuod oohtân arktisii kuávlu totkeid, algâaalmugij ovdâsteijeijd, uáppeid já merideijeid. Kongres uárnejuvvoo vyesimáánu 26.–29. peeivi Tórshavn kaavpugist Färsuolluin. Kongres uárnejuvvoo jyehi...

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...