Elefanteh kočodeh nubijdis ohtâgâslij keksejum nomâiguin

Uđđâ tutkâmuš mield elefantijn lii nahcâ, mii ij lah kavnum vala maaŋgâ elleešlaajâst: elefanteh kočodeh nubijdis ohtâgâslij keksejum nomâiguin. Meiddei muáddi eres elleešlaajâ kevttih ohtâgâslijd noomâid tiätu čaggejeessân kočodijnis. Ovdâmerkkân jyehi puttâlnjunedelfiinist lii jieijâs njuurgâs, mon eres delfiineh ađđiistâlleh, ko toh kočodeh taam tiätu delfiin. Elefanteh vist iä oro ađđiistâlmin tiätu čaggejeessân jienâid, pic toh keksejeh toid noomâi nálásijd jienâid, moh iä lohtâs ton čuosâttuv jienáid teikkâ fyysiláid jiešvuođáid. Totkei mield tot čáittá, et elefantijn lii nahcâ abstraktlii juurdâšmân. Tutkâmuš lii almostum Nature Ecology & Evolution -loostâst.

”Mij juurdijm, et taat nahcâ ličij tuše ulmuin”, muštâl tutkâmjuávhu jeessân, Colorado ollâopâttuv biologia professor George Wittemyer National Geographic -loostân.

Aalmugijkoskâsâš tutkâmjuávkku analysistij tahojiermi iššijn kyevti saavaanelefantčage jesânij jienâid Keniast iivij 1986 já 2022 kooskâst. Ko totkeeh čuojâttii elefantân paddim, mast ton usteveh tâi perruujesâneh kočodii tom noomáin, te elefant västidij energisávt, aldanij škaaijân já uusâi kočodeijee ton tyehin. Talle ko päddejum viestâ ij lamaš uáivildum tiätu elefantân, te tot ij ennustkin reagistám toos. ”Taat čuujoot toos, ete elefanteh pasteh árvuštâllâđ tuše kulâmáin kočodem, lii-uv viestâ uáivildum ”sunjin”, veikkâ tot ij liččiigin algâalgâlii kontekstist”, muštâl lattimekolog Michael Pardo Colorado ollâopâttuv tiäđáttâsâst.

Noomah kiävttojii eenâb talle ko elefantij kooskâst lâi kuhes mätki sehe talle ko räviselefanteh čujottii elefantčivgáid. Räviselefanteh meid kevttii noomâid täävjib ko elefantčiivgah. Tutkâmuš mield tot sáttá čujottiđ toos, et tááiđu oppâm pištá maaŋgâid iivijd.

”Taat tutkâmuš liäkká uuvsâ toos, maht elefantij mielâ tuáimá. Tot, ete elefanteh kevttih noomâid nubijnis, lii tuođânálásávt esken algâ toos, maid mij peessâp vala tiettiđ puátteevuođâst”, iätá Wittemyer.

Käldeeh:

– Tutkimus: Norsuilla on kyky, jonka luultiin olevan ihmiselle ainut­laatuinen (www.hs.fi)

– Elephants may call each other by name, a rare trait in nature (www.nationalgeographic.com)

– Elephants call each other by name, study finds (www.rfi.fr)

Kove: Simon Oberthaler (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....