Elefanteh kočodeh nubijdis ohtâgâslij keksejum nomâiguin

Uđđâ tutkâmuš mield elefantijn lii nahcâ, mii ij lah kavnum vala maaŋgâ elleešlaajâst: elefanteh kočodeh nubijdis ohtâgâslij keksejum nomâiguin. Meiddei muáddi eres elleešlaajâ kevttih ohtâgâslijd noomâid tiätu čaggejeessân kočodijnis. Ovdâmerkkân jyehi puttâlnjunedelfiinist lii jieijâs njuurgâs, mon eres delfiineh ađđiistâlleh, ko toh kočodeh taam tiätu delfiin. Elefanteh vist iä oro ađđiistâlmin tiätu čaggejeessân jienâid, pic toh keksejeh toid noomâi nálásijd jienâid, moh iä lohtâs ton čuosâttuv jienáid teikkâ fyysiláid jiešvuođáid. Totkei mield tot čáittá, et elefantijn lii nahcâ abstraktlii juurdâšmân. Tutkâmuš lii almostum Nature Ecology & Evolution -loostâst.

”Mij juurdijm, et taat nahcâ ličij tuše ulmuin”, muštâl tutkâmjuávhu jeessân, Colorado ollâopâttuv biologia professor George Wittemyer National Geographic -loostân.

Aalmugijkoskâsâš tutkâmjuávkku analysistij tahojiermi iššijn kyevti saavaanelefantčage jesânij jienâid Keniast iivij 1986 já 2022 kooskâst. Ko totkeeh čuojâttii elefantân paddim, mast ton usteveh tâi perruujesâneh kočodii tom noomáin, te elefant västidij energisávt, aldanij škaaijân já uusâi kočodeijee ton tyehin. Talle ko päddejum viestâ ij lamaš uáivildum tiätu elefantân, te tot ij ennustkin reagistám toos. ”Taat čuujoot toos, ete elefanteh pasteh árvuštâllâđ tuše kulâmáin kočodem, lii-uv viestâ uáivildum ”sunjin”, veikkâ tot ij liččiigin algâalgâlii kontekstist”, muštâl lattimekolog Michael Pardo Colorado ollâopâttuv tiäđáttâsâst.

Noomah kiävttojii eenâb talle ko elefantij kooskâst lâi kuhes mätki sehe talle ko räviselefanteh čujottii elefantčivgáid. Räviselefanteh meid kevttii noomâid täävjib ko elefantčiivgah. Tutkâmuš mield tot sáttá čujottiđ toos, et tááiđu oppâm pištá maaŋgâid iivijd.

”Taat tutkâmuš liäkká uuvsâ toos, maht elefantij mielâ tuáimá. Tot, ete elefanteh kevttih noomâid nubijnis, lii tuođânálásávt esken algâ toos, maid mij peessâp vala tiettiđ puátteevuođâst”, iätá Wittemyer.

Käldeeh:

– Tutkimus: Norsuilla on kyky, jonka luultiin olevan ihmiselle ainut­laatuinen (www.hs.fi)

– Elephants may call each other by name, a rare trait in nature (www.nationalgeographic.com)

– Elephants call each other by name, study finds (www.rfi.fr)

Kove: Simon Oberthaler (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämikielâlij uáinuh tarbâ­šuv­vo­jeh tutkâ­mu­šân kielâi puát­tee­ääi­gist

Maid sämikielah merhâšeh sárnoidis já siärvusijdis? Magarin toi tile oro taan ääigi, já maid kolgâččij porgâđ, vâi kielah siäiluh já nanosmeh puátteeääigi? Joođoost leijee Ucceeblovokielah...

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....