Elefanteh kočodeh nubijdis ohtâgâslij keksejum nomâiguin

Uđđâ tutkâmuš mield elefantijn lii nahcâ, mii ij lah kavnum vala maaŋgâ elleešlaajâst: elefanteh kočodeh nubijdis ohtâgâslij keksejum nomâiguin. Meiddei muáddi eres elleešlaajâ kevttih ohtâgâslijd noomâid tiätu čaggejeessân kočodijnis. Ovdâmerkkân jyehi puttâlnjunedelfiinist lii jieijâs njuurgâs, mon eres delfiineh ađđiistâlleh, ko toh kočodeh taam tiätu delfiin. Elefanteh vist iä oro ađđiistâlmin tiätu čaggejeessân jienâid, pic toh keksejeh toid noomâi nálásijd jienâid, moh iä lohtâs ton čuosâttuv jienáid teikkâ fyysiláid jiešvuođáid. Totkei mield tot čáittá, et elefantijn lii nahcâ abstraktlii juurdâšmân. Tutkâmuš lii almostum Nature Ecology & Evolution -loostâst.

”Mij juurdijm, et taat nahcâ ličij tuše ulmuin”, muštâl tutkâmjuávhu jeessân, Colorado ollâopâttuv biologia professor George Wittemyer National Geographic -loostân.

Aalmugijkoskâsâš tutkâmjuávkku analysistij tahojiermi iššijn kyevti saavaanelefantčage jesânij jienâid Keniast iivij 1986 já 2022 kooskâst. Ko totkeeh čuojâttii elefantân paddim, mast ton usteveh tâi perruujesâneh kočodii tom noomáin, te elefant västidij energisávt, aldanij škaaijân já uusâi kočodeijee ton tyehin. Talle ko päddejum viestâ ij lamaš uáivildum tiätu elefantân, te tot ij ennustkin reagistám toos. ”Taat čuujoot toos, ete elefanteh pasteh árvuštâllâđ tuše kulâmáin kočodem, lii-uv viestâ uáivildum ”sunjin”, veikkâ tot ij liččiigin algâalgâlii kontekstist”, muštâl lattimekolog Michael Pardo Colorado ollâopâttuv tiäđáttâsâst.

Noomah kiävttojii eenâb talle ko elefantij kooskâst lâi kuhes mätki sehe talle ko räviselefanteh čujottii elefantčivgáid. Räviselefanteh meid kevttii noomâid täävjib ko elefantčiivgah. Tutkâmuš mield tot sáttá čujottiđ toos, et tááiđu oppâm pištá maaŋgâid iivijd.

”Taat tutkâmuš liäkká uuvsâ toos, maht elefantij mielâ tuáimá. Tot, ete elefanteh kevttih noomâid nubijnis, lii tuođânálásávt esken algâ toos, maid mij peessâp vala tiettiđ puátteevuođâst”, iätá Wittemyer.

Käldeeh:

– Tutkimus: Norsuilla on kyky, jonka luultiin olevan ihmiselle ainut­laatuinen (www.hs.fi)

– Elephants may call each other by name, a rare trait in nature (www.nationalgeographic.com)

– Elephants call each other by name, study finds (www.rfi.fr)

Kove: Simon Oberthaler (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijest: Euroviisui nubbe semifiinaal uárnejui tuorâstuv

Euroviisui nubbe semifiinaal uárnejui tuorâstâheehid Wienist. Meiddei taan semifinalist jootkân pessii love enâmid. Sätioornigist almottum tiäđu mield jootkân pessii čuávuvááh enâmeh: Bulgaria (Dara – Bangaranga)....

Tälviolympialiih 2030 uárne­juvvojeh Ranska Aalpâin

Meiddei čuávuvááh tälviolympialiih tuállojeh Euroopist. Toh uárnejuvvojeh Ranska Aalpâin kuovâmáánu 1.–17. peeivi 2030. Taat lii niäljád kerdi ko Ranska tuáimá olympialij išedin. Ovdebááh olympialiih...

Toimâtteijest: Suomâ ovdánij euroviisui finalân – Sämikielâg viisufanih árvuš­tâllii pittáid

Suomâ euroviisuovdâsteijeekyevtis Pete Parkkonen já Linda Lampenius lává ovdánâm finalân, mii tuálloo lávvárduv Wienist. Suomâ väljejui finalân nubben enâmin love eennâm juávhust. Suomâ lasseen finalist...

Sigga-Marja Maggan lii mieđettum Suomâ Tieđâ­akatemiai Risto Pelkonen ‑olmooš­vuoigâd­vuotâ­palhâšume

Ive 2026 Risto Pelkonen ‑olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume lii finnim FT dooseent Sigga-Marja Magga Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist. Sun palhâšui pargostis sämmilij totkei vuoigâdvuođâi já tiettuu rijjâvuođâ oovdedmist. Palhâšume...

Euroviisuh uárne­juvvojeh Wienist Nuorttâ­riijkâst – Mikkâl Morottaja čielgee fiinaal anarâškielân

Taanihásiih euroviisuh uárnejuvvojeh Wienist Nuorttâriijkâst Wiener Stadthallest. Tijmái euroviisui vyeittee lâi JJ adai Johannes Pietsch, kote puovtij kištoid jieijâs enâmân pitáinis Wasted Love. Taat...