Elefanteh kočodeh nubijdis ohtâgâslij keksejum nomâiguin

Uđđâ tutkâmuš mield elefantijn lii nahcâ, mii ij lah kavnum vala maaŋgâ elleešlaajâst: elefanteh kočodeh nubijdis ohtâgâslij keksejum nomâiguin. Meiddei muáddi eres elleešlaajâ kevttih ohtâgâslijd noomâid tiätu čaggejeessân kočodijnis. Ovdâmerkkân jyehi puttâlnjunedelfiinist lii jieijâs njuurgâs, mon eres delfiineh ađđiistâlleh, ko toh kočodeh taam tiätu delfiin. Elefanteh vist iä oro ađđiistâlmin tiätu čaggejeessân jienâid, pic toh keksejeh toid noomâi nálásijd jienâid, moh iä lohtâs ton čuosâttuv jienáid teikkâ fyysiláid jiešvuođáid. Totkei mield tot čáittá, et elefantijn lii nahcâ abstraktlii juurdâšmân. Tutkâmuš lii almostum Nature Ecology & Evolution -loostâst.

”Mij juurdijm, et taat nahcâ ličij tuše ulmuin”, muštâl tutkâmjuávhu jeessân, Colorado ollâopâttuv biologia professor George Wittemyer National Geographic -loostân.

Aalmugijkoskâsâš tutkâmjuávkku analysistij tahojiermi iššijn kyevti saavaanelefantčage jesânij jienâid Keniast iivij 1986 já 2022 kooskâst. Ko totkeeh čuojâttii elefantân paddim, mast ton usteveh tâi perruujesâneh kočodii tom noomáin, te elefant västidij energisávt, aldanij škaaijân já uusâi kočodeijee ton tyehin. Talle ko päddejum viestâ ij lamaš uáivildum tiätu elefantân, te tot ij ennustkin reagistám toos. ”Taat čuujoot toos, ete elefanteh pasteh árvuštâllâđ tuše kulâmáin kočodem, lii-uv viestâ uáivildum ”sunjin”, veikkâ tot ij liččiigin algâalgâlii kontekstist”, muštâl lattimekolog Michael Pardo Colorado ollâopâttuv tiäđáttâsâst.

Noomah kiävttojii eenâb talle ko elefantij kooskâst lâi kuhes mätki sehe talle ko räviselefanteh čujottii elefantčivgáid. Räviselefanteh meid kevttii noomâid täävjib ko elefantčiivgah. Tutkâmuš mield tot sáttá čujottiđ toos, et tááiđu oppâm pištá maaŋgâid iivijd.

”Taat tutkâmuš liäkká uuvsâ toos, maht elefantij mielâ tuáimá. Tot, ete elefanteh kevttih noomâid nubijnis, lii tuođânálásávt esken algâ toos, maid mij peessâp vala tiettiđ puátteevuođâst”, iätá Wittemyer.

Käldeeh:

– Tutkimus: Norsuilla on kyky, jonka luultiin olevan ihmiselle ainut­laatuinen (www.hs.fi)

– Elephants may call each other by name, a rare trait in nature (www.nationalgeographic.com)

– Elephants call each other by name, study finds (www.rfi.fr)

Kove: Simon Oberthaler (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Rooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist

NOS čáálá tast, maht humanoidrooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist já lamaš jotelub ko olmooš kuássin. Pekingist uárnejum kišto lâi uási uđđâ tábáhtusâst, mast roboteh...

Luuhâmokko piäijoo joton sämi­kielâlij mainâs­pudâiguin

Taan oho viättoo väldikodálâš luuhâmokko, mii fáálá luhâmân já kirjálâšvuotân kyeskee tiäđuid já siskáldâs. Majemui iivij toos lii kuullâm meiddei Laapi kirjeráájui ornim Huhuu!-festivaal....

Suomâ oovdiš njunoš­minister Jyrki Katainen lii nomâttum EU já arktisii kuávlu eromâš­rävvejeijen

Euroop komissio lii nomâttâm Jyrki Kataisii EU já arktisii kuávlu koskâsâžžân eromâšrävvejeijen. Koččâmušâst lii kuuđâ mánuppaje kukkosâš luáttámušpargo, mon Katainen hoittáá siämmáá ääigi jieijâs...

Finnair uđâsmit kirdem­mašinijdis

Finnair uđâsmit Euroop kirdemjotoluvvâst aanoost leijee kezisruŋgomašinijdis. Tot lii ráhtám sopâmuš Embraeráin käävcinubálov E195‑E2-maašin tiiláámist. Sopâmušân kuleh meid optioh kuđânubálov mašinân já uástimvuoigâdvuotâ kyevtnubálov...

Muusik, kuálástem, valastâllâm – Aanaar 150 ‑juhleihe fáálá puoh­lágánijd fiäránijd

Aanaar kieldâ, mii vuáđudui kesimáánu 25. peeivi 1876, juhlo taaijuv 150 ive kukkosii historjás. Juhleive várás nuuvt kieldâ, ton irâttâsah já seervih sehe kieldâ...