Elefanteh kočodeh nubijdis ohtâgâslij keksejum nomâiguin

Uđđâ tutkâmuš mield elefantijn lii nahcâ, mii ij lah kavnum vala maaŋgâ elleešlaajâst: elefanteh kočodeh nubijdis ohtâgâslij keksejum nomâiguin. Meiddei muáddi eres elleešlaajâ kevttih ohtâgâslijd noomâid tiätu čaggejeessân kočodijnis. Ovdâmerkkân jyehi puttâlnjunedelfiinist lii jieijâs njuurgâs, mon eres delfiineh ađđiistâlleh, ko toh kočodeh taam tiätu delfiin. Elefanteh vist iä oro ađđiistâlmin tiätu čaggejeessân jienâid, pic toh keksejeh toid noomâi nálásijd jienâid, moh iä lohtâs ton čuosâttuv jienáid teikkâ fyysiláid jiešvuođáid. Totkei mield tot čáittá, et elefantijn lii nahcâ abstraktlii juurdâšmân. Tutkâmuš lii almostum Nature Ecology & Evolution -loostâst.

”Mij juurdijm, et taat nahcâ ličij tuše ulmuin”, muštâl tutkâmjuávhu jeessân, Colorado ollâopâttuv biologia professor George Wittemyer National Geographic -loostân.

Almugijkoskâsâš tutkâmjuávkku analysistij tahojiermi iššijn kyevti saavaanelefantčage jesânij jienâid Keniast iivij 1986 já 2022 kooskâst. Ko totkeeh čuojâttii elefantân paddim, mast ton usteveh tâi perruujesâneh kočodii tom noomáin, te elefant västidij energisávt, aldanij škaaijân já uusâi kočodeijee ton tyehin. Talle ko päddejum viestâ ij lamaš uáivildum tiätu elefantân, te tot ij ennustkin reagistám toos. ”Taat čuujoot toos, ete elefanteh pasteh árvuštâllâđ tuše kulâmáin kočodem, lii-uv viestâ uáivildum ”sunjin”, veikkâ tot ij liččiigin algâalgâlii kontekstist”, muštâl lattimekolog Michael Pardo Colorado ollâopâttuv tiäđáttâsâst.

Noomah kiävttojii eenâb talle ko elefantij kooskâst lâi kuhes mätki sehe talle ko räviselefanteh čujottii elefantčivgáid. Räviselefanteh meid kevttii noomâid täävjib ko elefantčiivgah. Tutkâmuš mield tot sáttá čujottiđ toos, et tááiđu oppâm pištá maaŋgâid iivijd.

”Taat tutkâmuš liäkká uuvsâ toos, maht elefantij mielâ tuáimá. Tot, ete elefanteh kevttih noomâid nubijnis, lii tuođânálásávt esken algâ toos, maid mij peessâp vala tiettiđ puátteevuođâst”, iätá Wittemyer.

Käldeeh:

– Tutkimus: Norsuilla on kyky, jonka luultiin olevan ihmiselle ainut­laatuinen (www.hs.fi)

– Elephants may call each other by name, a rare trait in nature (www.nationalgeographic.com)

– Elephants call each other by name, study finds (www.rfi.fr)

Kove: Simon Oberthaler (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...