Vuáládâhenâmij njunošminister Mark Rutte lii NATO uđđâ hovdâ

NATO rääđi lii koskoho nomâttâm Vuáládâhenâmij njunošminister Mark Rutte NATO čuávuvâš hovdân. Rutte aalgât pargostis roovvâdmáánust. Sun čuávu taažâ Jens Stoltenberg, kii páácá iäláttâhân. Rutte nomâttem lâi tääl tuše formaliteet, tastko suu lasseen lâi tuše ohtâ kandidaat, romania president Klaus Iohannis, kii kiäsádâđâi kištoost majemuu muddoost moonnâm ohhoost. Rutte finnij vijđáht torjuu valjimsis NATO jeessânenâmijn. Loppâloopâst puoh 32 jeessânenâmid ferttejeh tuhhiittiđ iävtukkâs ovdilgo taat puáhtá nomâttuđ uđđâ njunošin.

Rutte uážui jo ton rääjist ennuv torjuu NATO jeessânenâmijn ko sun aalgij iävtukkâssân. Sun lâi Ovtâstum staatâi válduiävtukkâs. Motomeh enâmeh iä kuittâg lam siämmáá vissáh Rutte aapijn: Turkki, Uŋgar já Slovakia iäpádâllii.

Iäráneijee NATO-hovdâ Stoltenberg tuáivut Rutten ennuv luho. ”Munjin Mark Rutte valjim NATO-hovdân já jieččân pargo juátken lii tiervâpuáttám äšši. Mark lii tuođâlâš Atlant rastaldittee, kievrâs hovdâ já konsensus huksejeijee. Mun tiäđám, et mun kuáđám NATO puorijd kieđáid.”

Meid Ukraina president Zelensky tuáivut luho Rutten X peht. Sun ana Rutte prinsiiplâš já kievrâs hovdân, kii lii majemui ivij čáittám pehtilvuođâs já uáinus. Kreml reagist, et ”Rutte ij vaarâ nubástit maiden NATO almolii uáinu háárán”.

Meiddei Saksa littokansler Scholz, Ovtâstum kunâgâskode njunošminister Sunak já Suomâ president Stubb láá tuáivuttâm Rutten luho já miänástus uđđâ virgestis. Scholz tiädut, et Rutte hárjánem, äššitubdâmuš torvolâšvuotâaašijn já diplomaattisiih jiešvuođah láá NATOst rievtis saajeest. Suomâ president Stubb vist čáálá, et Rutte njuškee Stoltenberg stuorrâ stevilij siisâ uáli jo pyereest.

Rutte iätá, et nomâttem lii sunjin stuorrâ kunnee. ”NATO lii já piso mii ohtsii torvolâšvuođâ keđgijyelgin. Taan jođettem lii ovdâsvástádâs, maid mun jiem vääldi keppisávt.”

Rutte kiergânij toimâđ Vuáládâhenâmij njunošministerin 11 ihheed. Vuáládâhenâmij uđđâ njunošministerin juátká Dick Schoof, kii lii toimâm Vuáládâhenâmij vuoigâdvuotâ- já torvolâšvuotâministeriö hovdân ivij 2020–2024.

Käldeeh:

– Nato nimitti Mark Rutten seuraavaksi pää­sihteerikseen (www.hs.fi)

– Rutte officieel benoemd tot secretaris-generaal van de NAVO (nos.nl)

– Who is Dick Schoof and why did Geert Wilders choose him as new PM? (www.euronews.com)

Kove: Erik Smit (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 Pan-ArcticVision uárne­juvvoo skammâ­máánu 29. peeivi Iqaluitist

Arktisij kuávlui ohtâsâš muusiktábáhtus Pan‑ArcticVision uárnejuvvoo kuálmád keerdi. Ive 2023 vuáđudum tábáhtus koččo arktisijd muusiktaidârijd já arktisii kulttuur ustevijd skammâmáánu 29. peeivi Iqaluitân, Nunavut...

Puáttee ohhoost viättoo mielâ­tiervâs­vuotâ­okko – teeman tuoibâm­ráávhu

Väldikodálâš mielâtiervâsvuotâokko viättoo ohhoost 47 ađai taan ive skammâmáánu 16.−23. peeivi. Puáttee oho ääigi uárnejuvvojeh maaŋgâlágáneh mielâtiervâsvuotân lohtâseijee tábáhtumeh miätá Suomâ. Mielâtiervâsvuotâokko álgá ärbivuáválávt jo...

Nuorrân porgottâllâm puáhtá vaiguttiđ porgottâllee párnái aheluumán

Jis almai porgottâlškuát vuálá 15-ihásâžžân, te tast sáttá leđe vaiguttâs meiddei suu párnái ahan. Vorâs tutkâmuš čáittá, ete nuorrân porgottâllâm hiäjusmit porgottâllee sperma kvaliteet...

Suomâ piergii­mettum ringette maailm­miäštár­kistoin

Ringette maailmmiäštárkištoh uárnejuvvojii Lahtist 3.–9. peeivi. Kištoin spiällojii kulmâ rááiđu: rävisulmui válduráiđu Sam Jacks Pool já vyeliráiđu President’s Pool sehe vuálá 21-ihásij ráiđu Juuso...

Šoŋŋâdâh­nubástus hitodem já toos vuáhádume väätih nubástusâid suojâlem­kuávlui tipšomân já puásui­tuálu stivriimân

Säämi šoŋŋâdâhrääđi já Suomâ pirâskuávdáá tutkâmušhaavah uárnejii 23.10. Levist pargopáájá Kietâruottâs já Näkkälä palgâsij siijdâi ovdâsteijeid. Pááján uásálistii love sämmilâžžâd puásuiolmožid sehe haavâi totkeeh....