Vuáládâhenâmij njunošminister Mark Rutte lii NATO uđđâ hovdâ

NATO rääđi lii koskoho nomâttâm Vuáládâhenâmij njunošminister Mark Rutte NATO čuávuvâš hovdân. Rutte aalgât pargostis roovvâdmáánust. Sun čuávu taažâ Jens Stoltenberg, kii páácá iäláttâhân. Rutte nomâttem lâi tääl tuše formaliteet, tastko suu lasseen lâi tuše ohtâ kandidaat, romania president Klaus Iohannis, kii kiäsádâđâi kištoost majemuu muddoost moonnâm ohhoost. Rutte finnij vijđáht torjuu valjimsis NATO jeessânenâmijn. Loppâloopâst puoh 32 jeessânenâmid ferttejeh tuhhiittiđ iävtukkâs ovdilgo taat puáhtá nomâttuđ uđđâ njunošin.

Rutte uážui jo ton rääjist ennuv torjuu NATO jeessânenâmijn ko sun aalgij iävtukkâssân. Sun lâi Ovtâstum staatâi válduiävtukkâs. Motomeh enâmeh iä kuittâg lam siämmáá vissáh Rutte aapijn: Turkki, Uŋgar já Slovakia iäpádâllii.

Iäráneijee NATO-hovdâ Stoltenberg tuáivut Rutten ennuv luho. ”Munjin Mark Rutte valjim NATO-hovdân já jieččân pargo juátken lii tiervâpuáttám äšši. Mark lii tuođâlâš Atlant rastaldittee, kievrâs hovdâ já konsensus huksejeijee. Mun tiäđám, et mun kuáđám NATO puorijd kieđáid.”

Meid Ukraina president Zelenskyi tuáivut luho Rutten X peht. Sun ana Rutte prinsiiplâš já kievrâs hovdân, kii lii majemui ivij čáittám pehtilvuođâs já uáinus. Kreml reagist, et ”Rutte ij vaarâ nubástit maiden NATO almolii uáinu háárán”.

Meiddei Saksa littokansler Scholz, Ovtâstum kunâgâskode njunošminister Sunak já Suomâ president Stubb láá tuáivuttâm Rutten luho já miänástus uđđâ virgestis. Scholz tiädut, et Rutte hárjánem, äššitubdâmuš torvolâšvuotâaašijn já diplomaattisiih jiešvuođah láá NATOst rievtis saajeest. Suomâ president Stubb vist čáálá, et Rutte njuškee Stoltenberg stuorrâ stevilij siisâ uáli jo pyereest.

Rutte iätá, et nomâttem lii sunjin stuorrâ kunnee. ”NATO lii já piso mii ohtsii torvolâšvuođâ keđgijyelgin. Taan jođettem lii ovdâsvástádâs, maid mun jiem vääldi keppisávt.”

Rutte kiergânij toimâđ Vuáládâhenâmij njunošministerin 11 ihheed. Vuáládâhenâmij uđđâ njunošministerin juátká Dick Schoof, kii lii toimâm Vuáládâhenâmij vuoigâdvuotâ- já torvolâšvuotâministeriö hovdân ivij 2020–2024.

Käldeeh:

– Nato nimitti Mark Rutten seuraavaksi pää­sihteerikseen (www.hs.fi)

– Rutte officieel benoemd tot secretaris-generaal van de NAVO (nos.nl)

– Who is Dick Schoof and why did Geert Wilders choose him as new PM? (www.euronews.com)

Kove: Erik Smit (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Rooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist

NOS čáálá tast, maht humanoidrooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist já lamaš jotelub ko olmooš kuássin. Pekingist uárnejum kišto lâi uási uđđâ tábáhtusâst, mast roboteh...

Luuhâmokko piäijoo joton sämi­kielâlij mainâs­pudâiguin

Taan oho viättoo väldikodálâš luuhâmokko, mii fáálá luhâmân já kirjálâšvuotân kyeskee tiäđuid já siskáldâs. Majemui iivij toos lii kuullâm meiddei Laapi kirjeráájui ornim Huhuu!-festivaal....

Suomâ oovdiš njunoš­minister Jyrki Katainen lii nomâttum EU já arktisii kuávlu eromâš­rävvejeijen

Euroop komissio lii nomâttâm Jyrki Kataisii EU já arktisii kuávlu koskâsâžžân eromâšrävvejeijen. Koččâmušâst lii kuuđâ mánuppaje kukkosâš luáttámušpargo, mon Katainen hoittáá siämmáá ääigi jieijâs...

Finnair uđâsmit kirdem­mašinijdis

Finnair uđâsmit Euroop kirdemjotoluvvâst aanoost leijee kezisruŋgomašinijdis. Tot lii ráhtám sopâmuš Embraeráin käävcinubálov E195‑E2-maašin tiiláámist. Sopâmušân kuleh meid optioh kuđânubálov mašinân já uástimvuoigâdvuotâ kyevtnubálov...

Muusik, kuálástem, valastâllâm – Aanaar 150 ‑juhleihe fáálá puoh­lágánijd fiäránijd

Aanaar kieldâ, mii vuáđudui kesimáánu 25. peeivi 1876, juhlo taaijuv 150 ive kukkosii historjás. Juhleive várás nuuvt kieldâ, ton irâttâsah já seervih sehe kieldâ...