Vuáládâhenâmij njunošminister Mark Rutte lii NATO uđđâ hovdâ

NATO rääđi lii koskoho nomâttâm Vuáládâhenâmij njunošminister Mark Rutte NATO čuávuvâš hovdân. Rutte aalgât pargostis roovvâdmáánust. Sun čuávu taažâ Jens Stoltenberg, kii páácá iäláttâhân. Rutte nomâttem lâi tääl tuše formaliteet, tastko suu lasseen lâi tuše ohtâ kandidaat, romania president Klaus Iohannis, kii kiäsádâđâi kištoost majemuu muddoost moonnâm ohhoost. Rutte finnij vijđáht torjuu valjimsis NATO jeessânenâmijn. Loppâloopâst puoh 32 jeessânenâmid ferttejeh tuhhiittiđ iävtukkâs ovdilgo taat puáhtá nomâttuđ uđđâ njunošin.

Rutte uážui jo ton rääjist ennuv torjuu NATO jeessânenâmijn ko sun aalgij iävtukkâssân. Sun lâi Ovtâstum staatâi válduiävtukkâs. Motomeh enâmeh iä kuittâg lam siämmáá vissáh Rutte aapijn: Turkki, Uŋgar já Slovakia iäpádâllii.

Iäráneijee NATO-hovdâ Stoltenberg tuáivut Rutten ennuv luho. ”Munjin Mark Rutte valjim NATO-hovdân já jieččân pargo juátken lii tiervâpuáttám äšši. Mark lii tuođâlâš Atlant rastaldittee, kievrâs hovdâ já konsensus huksejeijee. Mun tiäđám, et mun kuáđám NATO puorijd kieđáid.”

Meid Ukraina president Zelensky tuáivut luho Rutten X peht. Sun ana Rutte prinsiiplâš já kievrâs hovdân, kii lii majemui ivij čáittám pehtilvuođâs já uáinus. Kreml reagist, et ”Rutte ij vaarâ nubástit maiden NATO almolii uáinu háárán”.

Meiddei Saksa littokansler Scholz, Ovtâstum kunâgâskode njunošminister Sunak já Suomâ president Stubb láá tuáivuttâm Rutten luho já miänástus uđđâ virgestis. Scholz tiädut, et Rutte hárjánem, äššitubdâmuš torvolâšvuotâaašijn já diplomaattisiih jiešvuođah láá NATOst rievtis saajeest. Suomâ president Stubb vist čáálá, et Rutte njuškee Stoltenberg stuorrâ stevilij siisâ uáli jo pyereest.

Rutte iätá, et nomâttem lii sunjin stuorrâ kunnee. ”NATO lii já piso mii ohtsii torvolâšvuođâ keđgijyelgin. Taan jođettem lii ovdâsvástádâs, maid mun jiem vääldi keppisávt.”

Rutte kiergânij toimâđ Vuáládâhenâmij njunošministerin 11 ihheed. Vuáládâhenâmij uđđâ njunošministerin juátká Dick Schoof, kii lii toimâm Vuáládâhenâmij vuoigâdvuotâ- já torvolâšvuotâministeriö hovdân ivij 2020–2024.

Käldeeh:

– Nato nimitti Mark Rutten seuraavaksi pää­sihteerikseen (www.hs.fi)

– Rutte officieel benoemd tot secretaris-generaal van de NAVO (nos.nl)

– Who is Dick Schoof and why did Geert Wilders choose him as new PM? (www.euronews.com)

Kove: Erik Smit (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Etna lii oppeet rusomin – kirdemjotolâh Catania kirdemkiedist koskâlduttum

Nuorttâ-Sisilia tevdui koovjâin majebaargâ, tastko Euroop stuárráámus aktiivlâš tullâvääri Etna rusoi suullân käävci kilomeetterid ollâ kovjâpoolvâ Sisilia oolâ. Kovjâ laavdâi pirrâ Etna kuávlu, meiddei...

NASA vuolgâttij ráp-muusik Venusân, mätki piištij suullân 14 minuttid

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA vuolgâttij ovtâstumstaatâlii ráp-artist Missy Elliott pitá komovuotân. NASA tiäđáttâs mield radioanteneh Kaliforniast vuolgâttii Elliott pitá "The Rain (Supa Dupa Fly)"...

Ovtâstum staatâi tááláš president Joe Biden kiäsádât presidentkištoost

Ovtâstum staatâi 46. president Biden almottij miärádâsâstis aalmugân syeinimáánu 21. peeivi viestâpalvâlus X:st: "Tii presidentin toimâm lii lamaš muu eellim stuárráámus kunnee." Biden čaalij...

Piäluštâsvuoimij hárjuttâs tiävdá Aanaar meecijd suáldáttijguin syeinimáánu 22.–26. peeivi

Suomâ piäluštâsvyeimih uárnejeh jáágárpriikaat kiärgusvuotâohtâduv RYSKE-hárjuttâs Kaamâs já Njiävđám meecijn. Hárjuttâs álgá vuossaargâ, syeinimáánu 22. peeivi, já tot nohá vástuppeeivi, syeinimáánu 26. peeivi. Hárjuttâsân uásálisteh...

Eellim jorgálduvah Ukraina suáđi ovdâlinjáást – suomâruátálâš Ralf Sirén muštâl jieijâs fiäránijn rijjâtátulâš taištâleijen

Ralf Sirén lii pajeláhháá 30-ihásâš ovdedemhovdâ, kote parga uđâsmuvvee energia stuorrâirâttâsâst. Suu eellim lii lamaš eromâš, tastko sun lii soottâm rijjâtátulâžžân Ukraina suáđi ovdâlinjáást...