Vuáládâhenâmij njunošminister Mark Rutte lii NATO uđđâ hovdâ

NATO rääđi lii koskoho nomâttâm Vuáládâhenâmij njunošminister Mark Rutte NATO čuávuvâš hovdân. Rutte aalgât pargostis roovvâdmáánust. Sun čuávu taažâ Jens Stoltenberg, kii páácá iäláttâhân. Rutte nomâttem lâi tääl tuše formaliteet, tastko suu lasseen lâi tuše ohtâ kandidaat, romania president Klaus Iohannis, kii kiäsádâđâi kištoost majemuu muddoost moonnâm ohhoost. Rutte finnij vijđáht torjuu valjimsis NATO jeessânenâmijn. Loppâloopâst puoh 32 jeessânenâmid ferttejeh tuhhiittiđ iävtukkâs ovdilgo taat puáhtá nomâttuđ uđđâ njunošin.

Rutte uážui jo ton rääjist ennuv torjuu NATO jeessânenâmijn ko sun aalgij iävtukkâssân. Sun lâi Ovtâstum staatâi válduiävtukkâs. Motomeh enâmeh iä kuittâg lam siämmáá vissáh Rutte aapijn: Turkki, Uŋgar já Slovakia iäpádâllii.

Iäráneijee NATO-hovdâ Stoltenberg tuáivut Rutten ennuv luho. ”Munjin Mark Rutte valjim NATO-hovdân já jieččân pargo juátken lii tiervâpuáttám äšši. Mark lii tuođâlâš Atlant rastaldittee, kievrâs hovdâ já konsensus huksejeijee. Mun tiäđám, et mun kuáđám NATO puorijd kieđáid.”

Meid Ukraina president Zelenskyi tuáivut luho Rutten X peht. Sun ana Rutte prinsiiplâš já kievrâs hovdân, kii lii majemui ivij čáittám pehtilvuođâs já uáinus. Kreml reagist, et ”Rutte ij vaarâ nubástit maiden NATO almolii uáinu háárán”.

Meiddei Saksa littokansler Scholz, Ovtâstum kunâgâskode njunošminister Sunak já Suomâ president Stubb láá tuáivuttâm Rutten luho já miänástus uđđâ virgestis. Scholz tiädut, et Rutte hárjánem, äššitubdâmuš torvolâšvuotâaašijn já diplomaattisiih jiešvuođah láá NATOst rievtis saajeest. Suomâ president Stubb vist čáálá, et Rutte njuškee Stoltenberg stuorrâ stevilij siisâ uáli jo pyereest.

Rutte iätá, et nomâttem lii sunjin stuorrâ kunnee. ”NATO lii já piso mii ohtsii torvolâšvuođâ keđgijyelgin. Taan jođettem lii ovdâsvástádâs, maid mun jiem vääldi keppisávt.”

Rutte kiergânij toimâđ Vuáládâhenâmij njunošministerin 11 ihheed. Vuáládâhenâmij uđđâ njunošministerin juátká Dick Schoof, kii lii toimâm Vuáládâhenâmij vuoigâdvuotâ- já torvolâšvuotâministeriö hovdân ivij 2020–2024.

Käldeeh:

– Nato nimitti Mark Rutten seuraavaksi pää­sihteerikseen (www.hs.fi)

– Rutte officieel benoemd tot secretaris-generaal van de NAVO (nos.nl)

– Who is Dick Schoof and why did Geert Wilders choose him as new PM? (www.euronews.com)

Kove: Erik Smit (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....