Vuáládâhenâmij njunošminister Mark Rutte lii Nato uđđâ hovdâ

Nato rääđi lii koskoho nomâttâm Vuáládâhenâmij njunošminister Mark Rutte Nato čuávuvâžžân hovdân. Rutte aalgât pargostis roovvâdmáánust. Sun čuávu taažâ Jens Stoltenberg, kote páácá iäláttâhân. Rutte nomâttem lâi tääl tuše formaliteet, tastko suu lasseen lâi tuše ohtâ kandidaat, Romania president Klaus Iohannis, kote kiäsádâđâi kištoost majemuu muddoost moonnâm ohhoost. Rutte finnij vijđáht torjuu valjimsis Nato jeessânenâmijn. Loppâloopâst puoh 32 jeessânenâmid kalgeh tuhhiittiđ iävtukkâs ovdilgo taat puáhtá nomâttuđ uđđâ njunošin.

Rutte uážui jo ton rääjist ennuv torjuu Nato jeessânenâmijn ko sun aalgij iävtukkâssân. Sun lâi Ovtâstum staatâi válduiävtukkâs. Motomeh enâmeh iä kuittâg lamaš siämmáá vissáh Rutte aapijn: Turkki, Uŋgar já Slovakia iäpádâllii.

Iäráneijee Nato-hovdâ Stoltenberg tuáivut Rutten ennuv luho. ”Munjin Mark Rutte valjim Nato-hovdân já jieččân pargo juátken lii tiervâpuáttám äšši. Mark lii tuođâlâš Atlant rastaldittee, kievrâs hovdâ já konsensus huksejeijee. Mun tiäđám, et mun kuáđám Nato puorijd kieđáid.”

Meid Ukraina president Zelenskyi tuáivut luho Rutten X peht. Sun ana Rutte prinsiiplâžžân já kievrâs hovdân, kote lii majemui ivij čáittám pehtilvuođâs já uáinus. Kreml reagist, et ”Rutte ij vaarâ nubástit maiden Nato almolii uáinu háárán”.

Meiddei Saksa littokansler Scholz, Ovtâstum kunâgâskode njunošminister Sunak já Suomâ president Stubb láá tuáivuttâm Rutten luho já miänástus uđđâ virgestis. Scholz tiädut, et Rutte hárjánem, äššitubdâmuš torvolâšvuotâaašijn já diplomaattisiih jiešvuođah láá Natost rievtis saajeest. Suomâ president Stubb vist čáálá, et Rutte njuškee Stoltenberg stuorrâ stevilij siisâ uáli jo pyereest.

Rutte iätá, et nomâttem lii sunjin stuorrâ kunnee. ”Nato lii já piso mii ohtsii torvolâšvuođâ keđgijyelgin. Taan jođettem lii ovdâsvástádâs, maid mun jiem vääldi keppisávt.”

Rutte kiergânij toimâđ Vuáládâhenâmij njunošministerin 11 ihheed. Vuáládâhenâmij uđđâ njunošministerin juátká Dick Schoof, kote lii toimâm Vuáládâhenâmij vuoigâdvuotâ- já torvolâšvuotâministeriö hovdân ivij 2020–2024.

Käldeeh:

– Nato nimitti Mark Rutten seuraavaksi pää­sihteerikseen (www.hs.fi)

– Rutte officieel benoemd tot secretaris-generaal van de NAVO (nos.nl)

– Who is Dick Schoof and why did Geert Wilders choose him as new PM? (www.euronews.com)

Kove: Erik Smit (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mađhâšem já šoŋŋâ­dâh­nubás­tus háástui čuávdim – Aanaar kieldâ vuávám ive 2030 räi

Puásuituálust uđđâ mađhâšeijeeviärun – kieldâhovdâ Tommi Kasurinen muštâl Suomâ vijđásumos kieldâ linjáást puátteevuođâ várás. Aanaar. Kaskoo Suomâ puoh vijđásumos kieldâ 150‑juhleive kieldâhovdâ Tommi Kasurinen suogârdij...

Juho Kähkösii nágus­tutkâmuš: Šoŋŋâdâh­lahâ­asâttem vaikut­tâsah juáhá­šuveh epitäsi­vávt eennâm­tieđâ­lávt

Šoŋŋâdâhnubástus já šoŋŋâdâhlahâasâttem mutteh pisovávt arktisii kuávlu mađhâšem, mut vaikuttâsah iä tubduu eennâmtieđâlávt täsivávt. Njuolgâdusah vaigutteh eresnáál Tave-Suomân já eromâšávt sämikuávlun ko Koskâ-Euroopân, tastko...

Irene Fofonoff lii väljejum nuort­tâlij luáttámuš­olmožin – Lâi áinoo iävtuk­kâs

Čevetjávrálâš Irene Fofonoff väljejui nuorttâlij luáttámušolmožin pajan 2027–2029. Sun lâi vaaljâin áinoo iävtukkâs, já nuuvt vaaljâlävdikodde nonnij suu valjim tállán čuávuváá peeivi tast, ko...

Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ...

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...