Astronaut André Kuipers komovuotâ­filmâ Beyond: Ode to the Earth finnee vuosâehidis roovvâd­máánust

Vuáládâheennâmlii astronaut André Kuipers filmâ Beyond: Ode to the Earth (Nube peln: oodi Enâmân) lii valmâštum. Taan fiilmâ rähtimist sun muštâlij Anarist já Avelist eledijnis ive 2022 loopâst já ive 2023 aalgâst. Anarâš aavis peesâi kuovllistiđ kulisij tuáhá já keččâđ fiilmâ muuneeld kesimáánust.

Beyond-filmâ finnee vuosâehidis roovvâdmáánu 4. peeivi siämmáá ohtâvuođâst ko Euroop komovuotâornijdume European Space Agency ESA uárnee Vuáládâhenâmijn aalmugijkoskâsii astronautkonferens, moos vuárdojeh 100 astronautid pirrâ maailm. Elleekoveteatterijn filmâ lii uáinimnáál roovvâdmáánu 10. peeivi rääjist. Filmâ lii eromâš oodi Eennâmpáálun. Vuosmuu tove historjást keččee piäsá pajeláhháá tiijmán ihástâllâđ Eennâmpáálu astronaut čolmijgijn 400 kilomeetter aloduvâst Aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuv (ISS, International Space Station) sáátust teikâ määđhist tohon.

André Kuipers naver lii jo vuosmuu komovuotâmääđhis maŋa lamaš čäittiđ ulmuid Eennâm muččâdvuođâ toin naalijn ko sun jieš peesâi tom uáiniđ ISS:st. Sun lii lamaš kuohtii komovuođâst ISS:st pargoost – vuosmuu tove ohtnubáloh peivid (19.4.2004–30.4.2004) já nube tove ihepele (21.12.2021–1.7.2022). Fiilmâst piäsá-uv maaŋgânáál uápásmuđ komovuotâkirdemân. Vistig piäsá uáiniđ jiäráskâm já vyerdee tobdoid vuolguu ohtâvuođâst, rakkeet vuolguu já ton telakistem ISS:n, tiäduttesvuođâ tiileest porgâm já meiddei mučis Eennâm peiviv já iho. Koveh já muusik pyehtih oovdân eromâš tobdoid.

André Kuipers muštâl, et sun lii jo pärnivuođâ rääjist lamaš perustum komovuotâmaađhijn já science fictionist. Sun keejâi dokumentijd já fiilmâid já kuldâlij kulokuuvijd radiost. Tobbeen lâi ain hiäivulâš muusik fáárust. Suu nuorâvuođâ naver lâi uáiniđ Eennâm komovuođâst. Astronaut pargostis sun lii-uv puáhtám lavkkiđ nuorâvuođâs naharân siisâ, ko sun iälustij já poorgâi ISS:st. Pargo lasseen sust lâi kuittâg meid äigi keččâđ laasâst olgos já ihástâllâđ Eennâm muččâdvuođâ. Sun luvâttâl:

  • Čuovjis väldimeerah. Muorâruškis ävđinenâmeh. Váráduvah, moi alne láá muottuuh. Arvemeecih. Piäiváásuonjârij teivâm čassijn. Kutnubáloh peeivipaijaanmid já -lyeštimid oovtâ pirrâmpeeivi ääigi. Miljovneh čuovah, moh cokkâneh iho kaavpugijn já taampâin. Aldâkkâsâi rááiđuh já tánssájeijee ruánáá kuovskâseh Eennâm taavaa- já máddáábeln. Ain lii juurdâ tast, maid jo olmooš puáhtágin uáiniđ horisont tyehin.

Suu nomâttem listo lii älkkee čuávvuđ, ko piäsá keččâđ fiilmâ.

Eennâmpállu ISS:st
Váráduvah ISS:st kejâdijn

André Kuipers halijdij kuuvij fáárun meid muusik. Sun sáárnui komovuotâsajattuvâst läädist ustevijnis Vangelisáin (1943–2022), kote lâi maailmpegâlmâs kreikkalâš musikkár, šuoŋâdeijee, lavlui čällee já puovtâdeijee. Vangelis poorgâi-uv jämimis räi André Kuipers fiilmâ muusikáin. Fiilmâst láá fáárust neljilov lavlud Vangelis riges puovtâdmist viđâlov ive ääigi. Ovdil jämimis Vangelis kiergânij vala uáiniđ vuosmuid versioid fiilmâst. Sun lâi olâttum tast, magareh uđđâ heiviittâsah lijjiigin fáárust suu puovtâdmist. Nube komovuotâmissios ääigi André teeivâi vuosmuu keerdi Vangelisáin videosavâstâllâm ääigi. Vangelis čuojâttij piano Andrén, já André čaaitij mučis Eennâm sunjin komovuođâst läädist. 

Talle ko astronauteh iä lah pargoost teikâ keččâmin laasâst olgos, sij kalgeh anneeđ jieijâs sävrivuođâst huolâ. Sij kalgeh valastâllâđ. Toid puddáid André Kuipers valjij ain vuáládâheennâmlii Armin van Buuren energisii muusik. Vangelis lâi meid stuorrâ ovdâkove Armin Van Buurenân. Armin Van Buuren lii-uv puovtâdâm eromâšávt Beyond várás cover Vangelis pittáást Pulstar, mii almostuvá singlen čohčâmáánu 27. peeivi.

André Kuipers ávžoo:

  • Nááđu komovuotâjottee liškepääiđi siisâ já uáini suu čolmijgijn já kuulâ suu peljijgijn mii oskomettum plaaneet. Lyešti jurduu ”maid mun uáinám”, ”kost mun lam” luovâs. Já tipte fiilmâ toppiđ jieijâd horisont tuáhá. Taat lii Beyond. Taat lii oodi Enâmân.

Majemustáá fiilmâ loopâst keččee-uv tiätá, mon fiijnâ plaaneet mii Eennâm lii.

Koveh: Beyond / MN Media Group (artikkâlkove) já Beyond / ESA-NASA (eres koveh)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...