Astronaut André Kuipers komovuotâfilmâ Beyond: Ode to the Earth finnee vuosâehidis roovvâdmáánust

Vuáládâheennâmlii astronaut André Kuipers filmâ Beyond: Ode to the Earth (Nube peln: oodi Enâmân) lii valmâštum. Taan fiilmâ rähtimist sun muštâlij Anarist já Avelist eledijnis ive 2022 loopâst já ive 2023 aalgâst. Anarâš aavis peesâi kuovllistiđ kulisij tuáhá já keččâđ fiilmâ muuneeld kesimáánust.

Beyond-filmâ finnee vuosâehidis roovvâdmáánu 4. peeivi siämmáá ohtâvuođâst ko Euroop komovuotâornijdume European Space Agency ESA uárnee Vuáládâhenâmijn almugijkoskâsii astronautkonferens, moos vuárdojeh 100 astronautid pirrâ maailm. Elleekoveteatterijn filmâ lii uáinimnáál roovvâdmáánu 10. peeivi rääjist. Filmâ lii eromâš oodi Eennâmpáálun; vuosmuu tove historjást keččee piäsá pajeláhháá tiijmán ihástâllâđ Eennâmpáálu astronaut čolmijgijn 400 kilomeetter aloduvvâst Almugijkoskâsii komovuotâsajattuv (ISS, International Space Station), sáátust teikâ määđhist tohon.

André Kuipers naver lii jo vuosmuu komovuotâmääđhis maŋa lamaš čäittiđ ulmuid Eennâm muččâdvuođâ toin naalijn ko sun jieš peesâi tom uáiniđ ISS:st. Sun lii lamaš kuohtii komovuođâst ISS:st pargoost – vuosmuu tove ohtnubáloh peivid (19.4.2004–30.4.2004) já nube tove ihepele (21.12.2021–1.7.2022). Fiilmâst piäsá-uv maaŋgânáál uápásmuđ komovuotâkirdemân. Vistig piäsá uáiniđ jiäráskâm já vyerdee tobdoid vuolguu ohtâvuođâst, rakkeet vuolguu já ton telakistem ISS:n, tiäduttesvuođâ tiileest porgâm já meiddei mučis Eennâm peiviv já iho. Koveh já muusik pyehtih oovdân eromâš tobdoid.

André Kuipers muštâl, et sun lii jo pärnivuođâ rääjist lamaš perustum komovuotâmaađhijn já science fictionist. Sun keejâi dokumentijd já fiilmâid já kuldâlij kulokuuvijd radiost. Tobbeen lâi ain hiäivulâš muusik fáárust. Suu nuorâvuođâ naver lâi uáiniđ Eennâm komovuođâst. Astronaut pargostis sun lii-uv puáhtám lavkkiđ nuorâvuođâs naharân siisâ, ko sun iälustij já poorgâi ISS:st. Pargo lasseen sust lâi kuittâg meid äigi keččâđ laasâst olgos já ihástâllâđ Eennâm muččâdvuođâ. Sun luvâttâl:

  • Čuovjis väldimeerah. Muorâruškis ävđinenâmeh. Várástuvah, moi alne láá muottuuh. Arvemeecih. Piäiváásuonjârij teivâm čassijn. Kutnubáloh peeivipaijaanmid já -lyeštimid oovtâ pirrâmpeeivi ääigi. Miljovneh čuovah, moh cokkâneh iho kaavpugijn já taampâin. Aldâkkâsâi rááiđuh já tánssájeijee ruánáá kuovskâseh Eennâm taavaa- já máddáábeln. Ain lii juurdâ tast, maid jo olmooš puáhtágin uáiniđ horisont tyehin.

Suu nomâttem listo lii älkkee čuávvuđ, ko piäsá keččâđ fiilmâ.

Eennâmpállu ISS:st
Váráduvah ISS:st kejâdijn

André Kuipers halijdij kuuvij fáárun meid muusik. Sun sáárnui komovuotâsajattuvâst läädist ustevijnis Vangelisáin (1943–2022), kote lâi maailmpegâlmâs kreikkalâš musikkár, šuoŋâdeijee, lavlui čällee já puovtâdeijee. Vangelis poorgâi-uv jämimis räi André Kuipers fiilmâ muusikáin. Fiilmâst láá fáárust neljilov lavlud Vangelis riges puovtâdmist viđâlov ive ääigi. Ovdil jämimis Vangelis kiergânij val uáiniđ vuosmuid versioid fiilmâst. Sun lâi olâttum tast, magareh uđđâ heiviittâsah lijjiigin fáárust suu puovtâdmist. Nube komovuotâmissios ääigi André teeivâi vuosmuu kerd Vangelisáin videosavâstâllâm ääigi. Vangelis čuojâttij piano Andrén, já André čaaitij mučis Eennâm sunjin komovuođâst läädist. 

Talle ko astronauteh iä lah pargoost teikâ keččâmin laasâst olgos, sij kalgeh anneeđ jieijâs sävrivuođâst huolâ. Sij kalgeh valastâllâđ. Toid puddáid André Kuipers valjij ain vuáládâheennâmlii Armin van Buuren energisii muusik. Vangelis lâi meid stuorrâ ovdâkove Armin Van Burenân. Armin Van Buuren lii-uv puovtâdâm eromâšávt Beyond várás cover Vangelis pittáást Pulstar, mii almostuvá singlen čohčâmáánu 27. peeivi.

André Kuipers ávžoo:

  • Nááđu komovuotâjottee liškepääiđi siisâ já uáini suu čolmijgijn já kuulâ suu peljijgijn mii oskomettum plaaneet. Lyešti jurduu ”maid mun uáinám”, ”kost mun lam” luovâs. Já tipte fiilmâ toppiđ jieijâd horisont tuáhá. Taat lii Beyond. Taat lii oodi Enâmân.

Majemustáá fiilmâ loopâst keččee-uv tiätá, mon fiijnâ plaaneet mii Eennâm lii.

Koveh: Beyond / MN Media Group (artikkâlkove) já Beyond / ESA-NASA (eres koveh)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Etna lii oppeet rusomin – kirdemjotolâh Catania kirdemkiedist koskâlduttum

Nuorttâ-Sisilia tevdui koovjâin majebaargâ, tastko Euroop stuárráámus aktiivlâš tullâvääri Etna rusoi suullân käävci kilomeetterid ollâ kovjâpoolvâ Sisilia oolâ. Kovjâ laavdâi pirrâ Etna kuávlu, meiddei...

NASA vuolgâttij ráp-muusik Venusân, mätki piištij suullân 14 minuttid

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA vuolgâttij ovtâstumstaatâlii ráp-artist Missy Elliott pitá komovuotân. NASA tiäđáttâs mield radioanteneh Kaliforniast vuolgâttii Elliott pitá "The Rain (Supa Dupa Fly)"...

Ovtâstum staatâi tááláš president Joe Biden kiäsádât presidentkištoost

Ovtâstum staatâi 46. president Biden almottij miärádâsâstis aalmugân syeinimáánu 21. peeivi viestâpalvâlus X:st: "Tii presidentin toimâm lii lamaš muu eellim stuárráámus kunnee." Biden čaalij...

Piäluštâsvuoimij hárjuttâs tiävdá Aanaar meecijd suáldáttijguin syeinimáánu 22.–26. peeivi

Suomâ piäluštâsvyeimih uárnejeh jáágárpriikaat kiärgusvuotâohtâduv RYSKE-hárjuttâs Kaamâs já Njiävđám meecijn. Hárjuttâs álgá vuossaargâ, syeinimáánu 22. peeivi, já tot nohá vástuppeeivi, syeinimáánu 26. peeivi. Hárjuttâsân uásálisteh...

Eellim jorgálduvah Ukraina suáđi ovdâlinjáást – suomâruátálâš Ralf Sirén muštâl jieijâs fiäránijn rijjâtátulâš taištâleijen

Ralf Sirén lii pajeláhháá 30-ihásâš ovdedemhovdâ, kote parga uđâsmuvvee energia stuorrâirâttâsâst. Suu eellim lii lamaš eromâš, tastko sun lii soottâm rijjâtátulâžžân Ukraina suáđi ovdâlinjáást...