President Martti Ahtisaari hävdiduvvoo skammâmáánu 10. peeivi 2023

President Martti Ahtisaari hävdidmeh uárnejuvvojeh Helsigist Maarti peeivi vástuppeeivi skammâmáánu 10. peeivi. President Ahtisaari sivnedemtilálâšvuotâ tuálloo Helsig tuámukirhoost tijme 13.

President Ahtisaari hävdiduvvoo Hietaniemi hävdienâmân sajan, kost láá meid ovdebái presidentij Urho Kekkosii, Mauno Koivisto já Risto Ryti häävdih. Hävdidempeivi lii almolâš lippupeivi ubâ enâmist. Yleisradio vuolgât hävdidmijd njuolgâ vuolgâttâssân Yle TV1:st já Yle Areenast já meid Radio Suomist.

Staatârääđi meridij almosčuákkimstis koskoho 18.10. staatâhävdidmij orniimist. Staatârääđi jesâneh tollii vistig joskis puudâ vuossaargâ 16.10. jáámmám president mušton.

Staatâhävdidmeh uárnejuvvojeh uđđâ njuolgâdusâi mield tuše presidentáid. Spiekâstuvah láá kuittâg lamaš motomeh. Staatârääđi puáhtá meridiđ staatâhävdidmijd meiddei kuhesáigásâš njunošministeráid, ovdâskode sahâalmaid já ulmuid, kiäin lii lamaš eromâš aalmuglâš merhâšume, tego Nobel-palhâšume uážžoid. Tááláš vyehi lii lamaš vyeimist ive 1989 loopâ rääjist.

Staatârääđi asâttij toimâkode Martti Ahtisaari hävdidmij vuáváámân já valmâštâlmân. Toimâkode saavâjođetteijen tuáimá staatâčällee Risto Artjoki. Ahtisaari omâhái ovdâsteijen tuáimá president Ahtisaari kandâ Marko Ahtisaari.

Martti Ahtisaari lâi Suomâ lovváád täsivääldi president. Sun tooimâi virgeest ivij 1994–2000. Sun lâi 86-ihásâš.

Käldeeh:

– Presidentti Martti Ahtisaaren valtiolliset hautajaiset järjestetään Helsingissä Martin päivänä 10.11. (valtioneuvosto.fi)

– Valtiolliset hautajaiset (vnk.fi)

Kove: Johannes Jansson/norden.org (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Máttááttâs- já kulttuur­ministeriö váldá vuástá iävtut­tâsâid Kollekielâ-palhâšume finne­jeijest

Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Kollekielâ juáhhoo oppeet taan ive. Palhâšumán puáhtá iävtuttiđ finnejeijee čohčâmáánu 1. peeivi räi. Sämitigge já riehtiministeriö tieđettii ääšist majebaargâ. Kollekielâ-palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs...

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...

Mozart ovddiist tubdâ­mettumis muusik kavnui Pariisi aalmug­lâš­kirje­ráájust

Ranskalâš muusiktiettee François-Pierre Goy lii kavnâm ovdil tubdâmettumis nuotâstâsâid Wolfgang Amadeus Mozartist. Koččâmuš lii čiččâm pittáást, moh láá čallum huuilun já haarpun. Toh láá...

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...