Lidl jooskâi pyehtimist purrâmušveerhi kirdemmašináin Suomân

Lidl-kävppikonsern tiäđáttâsâst muštâluvvoo, et Lidl ij innig vyebdi kirdemrahtin puohtum heđâlmijd já ruonnâsijd. Lidl lii viggâm lopâttiđ kirdemkuuljâtmijd jo kuhháá, mut majemui ivij Suomân láá puohtum ááimu peht vala motomeh seesooŋktävireh tego stágguparsa já miestâsareh. Tääl Lidl lii vuosmužžân kävppikonsernin meridâm luoppâđ áimujotoluvváin puohtum heđâlmij já ruonnâsij vyebdimist. Tágáráin linjáámáin šiäštojeh jyehi ive suullân pel miljovn kiilud CO2-luáštuh, mii västid vááijuv 50 syemmilii jyehi-ihásijd luáštuid.

Tullilágádâs statistiik mield ive 2022 purrâmušveerhi uási Suomân áimujotoluvváin puohtum tävirijn lâi 1,4 %. Tävirij jođettem uási ubâlijn luáštuin lâi kuittâg ucce: suullân 5–7 %.

– Heđâlmij já ruonnâsij pyehtim kirdemmašináin nube peln maailm ij lah moingin naalijn ekologisâš. Tävirij čiđđâluodâ ucedem tiet lâi meid luándulâš luoppâđ heđâlmij já ruonnâsij pyehtimist kirdemmašináin, čielgee Lidl ovdâsvástádâshovdâ Laura Kvissberg.


Heđâlmeh já ruonnâseh puáhtojeh kirdemmašináin Suomân eres eennâmoosijn, vâi taid finniiččij kavppijd nuuvt jotelávt já vorâsin ko máhđulâš. Ovdâmerkkân stágguparsa lii puohtum kiđđuv Suomân Maadâ-Amerikist ovdilgo eurooplâš valje lii laddâm.

– Mij halijdep puátteevuođâst-uv faallâđ jieččân äššigâššáid vorâs heđâlmijd já ruonnâsijd, mut toin naalijn, et taid ij taarbâš jođettiđ kirdemmašináin. Stágguparsa finnee tállân ko eurooplâš seesooŋk álgá, já eres kukkeláá puohtum heđâlmeh vist puáhtojeh tamppáin – ovdâmerkkân avokadoh iä kuássin puohtuu kirdemmašináin, Kvissberg muštâl.

Lidl lii ovdâsvástádâs­ohjelmstis čonnâsâm ucediđ luáštuid. Päikkieennâm joođeetmij uásild ulmen lii, et kävppijoođeetmijn 20 % tahhojeh eresnáál ko fossiilpuáldámuššáin ovdil ive 2025. Lidl kuljâttemkiäinuin vyejih tääl käävci biokaasurekkad, mon lasseen luáštui ucceedmân viggoo eereeb iärrás jođettemkiäinui suunâttâlmáin já pehtilis jođettemkapasiteetáin.

Käldee:

– Tiesitkö, että Suomeen lennätetään ruokaa? Lidl linjasi toisin (www.epressi.com)

Kove: Nadin Dunnigan (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: lávurdâh 11.4.2026

Muái Valtterijn merideen algâttiđ peeivi eelâšmin Säämi máttááttâskuávdáást (SMK). Pesseen sahhiittâllâđ kištoi orniimist Anne Tervaniemi, kote västid kištopurâdemvisteest. Sun muštâl, ete jieht puurâdmin ellii...

Sämitigge mieđeet ive 2026 kulttuur­palhâšuumijd Maire Saijetsân já Maarit Länsmanân – Palhâšumeh juáh­hojeh Anarist 29.5. já Ucjuuvâst 19.6.

Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ive 2026 kulttuurpalhâšume Aanaar já Ucjuuvâ 150‑juhleiivij kunnen aanaarlii Mihkku Elle Maire Saijetsân já ucjuvlii Rájájon Máretân, Maarit Länsmanân. Valjiimist tiäduttui...

Suomi.fist tiäđuh almos palvâ­lusâin tääl meid nuorttâlâš-, anarâš- já tave­sämi­kielân

Suomi.fi-nettipalvâlusâst kávnojeh tiäđuh nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân jo suullân 180 almos palvâlusâst. Siijđoin meid muštâluvvoo palvâlusâin, maid eereeb iärrás Digi- já aalmugtiätuvuáhádâh, Eellimvyeimikuávdáš, Kela...

Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem...