Lidl jooskâi pyehtimist purrâmušveerhi kirdemmašináin Suomân

Lidl-kävppikonsern tiäđáttâsâst muštâluvvoo, et Lidl ij innig vyebdi kirdemrahtin puohtum heđâlmijd já ruonnâsijd. Lidl lii viggâm lopâttiđ kirdemkuuljâtmijd jo kuhháá, mut majemui ivij Suomân láá puohtum ááimu peht vala motomeh seesooŋktävireh tego stágguparsa já miestâsareh. Tääl Lidl lii vuosmužžân kävppikonsernin meridâm luoppâđ áimujotoluvváin puohtum heđâlmij já ruonnâsij vyebdimist. Tágáráin linjáámáin šiäštojeh jyehi ive suullân pel miljovn kiilud CO2-luáštuh, mii västid vááijuv 50 syemmilii jyehi-ihásijd luáštuid.

Tullilágádâs statistiik mield ive 2022 purrâmušveerhi uási Suomân áimujotoluvváin puohtum tävirijn lâi 1,4 %. Tävirij jođettem uási ubâlijn luáštuin lâi kuittâg ucce: suullân 5–7 %.

– Heđâlmij já ruonnâsij pyehtim kirdemmašináin nube peln maailm ij lah moingin naalijn ekologisâš. Tävirij čiđđâluodâ ucedem tiet lâi meid luándulâš luoppâđ heđâlmij já ruonnâsij pyehtimist kirdemmašináin, čielgee Lidl ovdâsvástádâshovdâ Laura Kvissberg.


Heđâlmeh já ruonnâseh puáhtojeh kirdemmašináin Suomân eres eennâmoosijn, vâi taid finniiččij kavppijd nuuvt jotelávt já vorâsin ko máhđulâš. Ovdâmerkkân stágguparsa lii puohtum kiđđuv Suomân Maadâ-Amerikist ovdilgo eurooplâš valje lii laddâm.

– Mij halijdep puátteevuođâst-uv faallâđ jieččân äššigâššáid vorâs heđâlmijd já ruonnâsijd, mut toin naalijn, et taid ij taarbâš jođettiđ kirdemmašináin. Stágguparsa finnee tállân ko eurooplâš seesooŋk álgá, já eres kukkeláá puohtum heđâlmeh vist puáhtojeh tamppáin – ovdâmerkkân avokadoh iä kuássin puohtuu kirdemmašináin, Kvissberg muštâl.

Lidl lii ovdâsvástádâs­ohjelmstis čonnâsâm ucediđ luáštuid. Päikkieennâm joođeetmij uásild ulmen lii, et kävppijoođeetmijn 20 % tahhojeh eresnáál ko fossiilpuáldámuššáin ovdil ive 2025. Lidl kuljâttemkiäinuin vyejih tääl käävci biokaasurekkad, mon lasseen luáštui ucceedmân viggoo eereeb iärrás jođettemkiäinui suunâttâlmáin já pehtilis jođettemkapasiteetáin.

Käldee:

– Tiesitkö, että Suomeen lennätetään ruokaa? Lidl linjasi toisin (www.epressi.com)

Kove: Nadin Dunnigan (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...

Anarâškielâ servi juhlo 40‑ihásii tooimâs – Almottât juhlijd!

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed. Servi juhlo šoddâmpeivive kyevti peeivi ääigi. Skammâmáánu 21. peeivi uárnejuvvoo kielâseminaar, já skammâmáánu 24. peeivi vist tuálloo seervi váldujuhle. Luuvâ vuoluubeln...