Kesiluámu álgá lávurduv

Škovlâihe nohá vuáđuškoovlâst já luvâttuvâst jyehi ive oho 22 majemuu argâpeeivi, lávurduv. Tot kalga leđe vyesimáánu 30. peeivi já kesimáánu 5. peeivi kooskâst. Taan ive kesiluámu älgimpeivi lii kesimáánu 3. peivi.

Ive 2023 pajeuáppen ubâ Suomâst valmâštuvvojii suullân 25 100 uápped. Tot lii suullân 400 uápped eenâb ko kiđđuv 2022. Taan ive pajeuáppeeh finnejeh pajeuáppeetuođâštus meid digitaallii häämist, mii älkkeedit pajeuáppei uuccâmproosees eromâšávt olgoeennâm oppâlágádâssáid. Laapi luvâttuvâin vielgiskappeer uážžuh vááijuv 700 pajeuápped. Pajeuáppeetotkos lasseen maaŋgah nuorah valmâštuvvojeh meid ámáttân tubletotkosáin.

Taan kiiđâ ubâ Suomâst sämikielâ čallii 18 uápped. Viiđâs čallii pajekielâ eenikiellân já oovces viereskiellân. Kihheen ij čáállám anarâškielâ ige nuorttâlâškielâ eenikiellân, mutâ kuulmâs čallii anarâškielâ viereskiellân, já ohtâ uáppee čaalij nuorttâlâškielâ viereskiellân.

Avveel luvâttuvâst valmâštuvvojii 20 pajeuápped. Kulmâ uáppee láá čáállám sämikielâ taan ive Avelist. Ohtâ čaalij pajekielâ eenikielâ já kirjálâšvuođâ, ohtâ pajekielâ já nubbe anarâškielâ viereskiellân, uánihis oppâmmere. Anarâškielâ viereskiellân, uánihis oppâmmere čällei meeri lii lasanâm ive 2018 maŋa.

Škovlâihe álgá masa ubâ Suomâst ohhoost 32. Aanaar kieldâst škovlâ álgá taan čoovčâ porgemáánu 10. peeivi. Puoh škovlâive pargoääigih kávnojeh Aanaar kieldâ nettisiijđoin.

Sonja Valle

Käldeeh:

Lapissa lakin painaa pää­hän­sä noin 700 yli­op­pi­las­ta – tor­nio­lai­nen Hen­ni-Mar­ja Berg tienaa yli­opis­ton opis­ke­lu­ra­ho­ja päi­vä­ko­din tuu­rauk­sil­la (www.lapinkansa.fi)

Inarin kunnan koulut (www.inari.fi)

Kove: Moona Tarvainen (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...