Motomin mun tuáivum, et Anarâš aavis ličij tego Helsingin Sanomat: liččii ennuv pargeeh, liččii jyehi toimâtteijest jieijâs spesiaalsyergih, liččii ennuv čäällimfáádáh jyehi almostitmân, liččii máinuseh pyehtimin ruttâdem. Ličij-uvsun taat Anarâš aavis puátteevuotâ motomin talle ko kielân adeluvvoo tuárvi ollâ status ohtsâškoddeest? Naharáid ferttee kielâiäláskittempargoost oskođ, veik faktah sárnuh-uv pargo käržidem peeleest.
Tááláá tiileest aldagin puoh aašijn ij paste čäälliđ Anarâš aavisân. Väädis taat ij lah kielâ tááhust pic tondiet, et mij prinsiiplávt almostittep vittâ čalluu ohhoost – motomin eenâb-uv, jis láá tagareh ääših, main ferttee čäälliđ. Oro tuávkkin leđe aavis, jis tot ij čuávu ääigis.
Ruttâdeijee vátámâš lii peividiđ viermiaavis ucemustáá kulmii ohhoost. Mijjân vittâ uđđâs ohhoost oro lemin miiniim. Vátámâšah láá huksejum stuárráábij aavisij várás: ferttee almostittiđ aalmugijkoskâsijd uđđâsijd, enâmân kyeskee uđđâsijd já páihálijd uđđâsijd. Ferttejeh leđe uáivileh, njunoščalluuh, valastâlmeh, kulttuur, kielâ, tieđâ já ulmuid kyeskee uásádâh. Ferttejeh leđe sahhiittâlmeh já maaŋgâmuđusiih blogih. Taah vátámâšah láá korrâseh, ige taid paste tevdiđ, jis almostit tekstâpitá tuše kulmii ohhoost. Mudoi-uv čäällim‑ já luuhâmkulttuur kalga huksiđ nanosubbon. Ruttâ kepiduvvoo, mut vátámâšah siäiluh. Uccevuotâ ij lah taan tááhust ávhálâš.
Tego njunoštoimâtteijee Valtteri Valkeapolku jo čaalij-uv, ive 2025 Anarâš aavis ruttâseehâš lii 10 000 eurod keppisub ihán 2025 ko tijmá, mii ij lah ollágin pyeri. Lii čielgâs, et tágáráin prinsiipáin ij pyevti huksiđ pišteváá čäällimkulttuur. Anarâš aavis aalgât jyehi ive toimâttempargoos kuáros purssáin já puáhtá tuše tuáivuđ, et toos mieđettuuččij tuárvi ruttâ. Äšši čiälgá ain esken loppâivveest, já talle ko miärádâs puátá, lii meendu mannjeed heiviittiđ toimâttempargo tuođânálásii ruttâtilán. Tááláin staatâ ruttâdemvuovvijn ij lah eres máhđulâšvuotâ ko lyettiđ toos, et ruttâsekkâ tievâččij siämmáin summijn ko ovdil-uv. Tääl ko ruttâ kepiduvvoo, ferttee uuccâđ eres-uv ruttâdeijeid, mii vist toovât puátteevuotân epivisesvuođâ tast, et kepiduvvoo-uv ruuđâin oppeet čuávuváá tove, ko – já jis – kávnojeh eres-uv ruttâdeijeeh. Uárreeräätis lii vaalmâš.
Smavvâ ruttâkäldeeh kavnuuččii
Anarâškielâ seervi stivrâ ferttee smiettâđ, moin naalijn servi tuávŋá 20 000 euro ruttârääigi. Ohtâ vyehi lii almostittiđ puáttee ive ucceeb mere kirjálâšvuođâ, vâi aavisân ličij eenâb ruttâ. Vâi ferttee-uv tääl máhđulávt kepidiđ Anarâš-loostâ toimâttem já uuccâđ ton sajan aavisân ruuđâ ovdâmerkkân Sämitige kulttuurruuđâin? Já mieđettuuččij-uv tot máhđulávt? Kiävá-uv talle nuuvt, et ministeriö toorjâ kiäppán eenâb, jis láá eres-uv ruttâkäldeeh?
Anarâškielâliih tiiŋgah iä jur lah oinum kosten. Maht jis Anarâškielâ servi ovdâmerkkân vuábdáččij maidnii hävskis tiiŋgâid, moigijn tot mottoom muudon ruttâdičij lostâtooimâs? Taah tiiŋgah kolgâččii häävskiht markkânistiđ kielâ, já toh kolgâččii leđe tagareh, maid jyehi olmooš vissásávt tarbâšičij jieijâs elimist. Adai toh kolgâččii leđe mudágávt sämikielâliih já uniikeh.
Maggaar juurdâ te ličij juuhâđ iiđeedkäähvi teikâ ‑teejâ mottoom mukist, mii máttááttičij anarâškielâ? Maht jis liččii Anarâš aavis logoin peenah, moigijn puávtáččij čäälliđ muuštonmiärkkumijdis? Já maht ličij ovdâmerkkân kuádduulguš, mii tuáivuttičij anarâškielân ”pyeri ijjâ” jyehi eehid já mon alne uáđedijnis olmooš jo valmâšin nievdâččij sämikielân? Maht jis laasâ oovdân puávtáččij heŋgâstiđ tagarijd lasâliijnijd, moh máttááttiččii saanijd? Já mondietpa ij liččii saje veik mááccuhkággás-uv, mast oinuuččij sämikielâ. Párnááh tarbâšeh ain purâdemliijnijd já taldrikijd. Valastâlleeh vyebdih jieijâs noomâst T‑paaiđijd, pipoid já sehhijd. Mondiet mij ep puávtáččii porgâđ siämmáánáál? Tágáráid tiŋgáid-uv tiäđust-uv tarbâšuvvoo mottoom verd ruttâ, mut vyerdimist lii, et tot puáđáččij maassâd siärván.
Já jis liččii vala eres jurduuh, moin naalijn aavistooimâ puávtáččij ruttâdiđ, te taid ličij tiäđust-uv ain pyeri kuullâđ. Muu mielâst mij kale tarbâšep šiev tääsi aavis, mon puáhtá maŋgii ohhoost luuhâđ já toin naalijn pyerediđ jieijâs luuhâm‑ já čäällimtááiđuid.
Kove: Maria_Domnina (Pixabay)