Maid uđđâ ihe puáhtá – teikâ puávtáččij pyehtiđ – fárustis?

Ive majemuu peeivi ulmuuh läävejeh apteđ tane já keččâđ taaneest, maggaar ihe te lii puátimin. Teikâ jis ij tane keevti, ko tot annoo varâlâžžân, te puáhtá ton sajan suddâdiđ veikâba sukkâr tâi kintâlvuojâ. Toh še kareh, ko taid leškist kolmâ čáácán. Šolbis ase loppeed pyere já rigesvuođâ, kyele tâi mottoom fiävru häämi loppeed määđhi, luoddânmeh tâi pieđgânâdmeh lopedeh vädisvuođâid, já puljâreh tâi jurbâ häämih lopedeh ruuđâ.

Maid jis mij tágárij arvâlmij sajan kejâččijm jieččân suunâttâlmáid? Kale tobbeen-uv miinii kávnoo, nuuvt et puáhtá ennustiđ, tuáivuđ teikâ joba tiettiđ, mii lii puátimin. Motomáid aššijd puáhtá jieš vaiguttiđ uáli ennuv. Taam tiäđust-uv kannat-uv porgâđ já jurdâččiđ kielân (já tiäđust-uv meid olssis) nuuvt pyere eellim ko máhđulâš.

Anarâš aavis lii Anarâškielâ seervi kuástidem aavis. Mij tiettip, et servi tiävdá ive 2026 jo 40 ihheed. Tom ferttee tiäđust-uv moinnii naalijn juhlođ. Taas kannat vaiguttiđ čuuvtij. Mij lep finnim Kone siättusist 70 000 eurod ruuđâ kielâpiervâlij 25 toimâive ääigi jurgâlem párnáikirjij várás. Anarâškielâ servi áigu almostittiđ nuuvt maŋgâ kirje ko máhđulâš. Puoh iä kale šoodâ valmâšin tágáráin ruuđáin mut uási kuittâg. Anarâš aavis almostuvá meid, já tiäđust-uv mij tuáivup uđđâvuođâtane häämmin puljârijd já jurbâ haamijd, vâi mist ličij tuárvi ruttâ ovdediđ čäällimkulttuur jieččân kielân. Taan oovdân mij lep porgâmin já uuccâp ain ruuđâ.

Já jis poccuuh sämikulttuurist markkânistojeh olgoskulij, te mondiet ij puávtáččii markkânistiđ meid kielâ? Taam puáhtá pyereest porgâđ smavvâ tiŋgâi vyebdim peht. Mondiet mij ep orniiččii anarâškielân monnii tábáhtus, mon puávtáččij vyebdiđ olgoskulij? Veikâba festivaal? Talle kielâ ij taarbâš iberdiđgin, pic puáhtá eelliđ fáárust, tubdâđ kielâ vuoiŋâ já vyeimi. Puáhtá leđe kulttuur já kielâ puohnáál. Uccevuotâ ij velttidhánnáá meerhâš tom, et kielâ ij ceevzi.

Mun tuáivum meid tom, et perruuh finniiččii puoh máhđulii torjuu párnáidis maaŋgâkielâg pajasšoddâdmân. Taat lii korrâ pargo, iäge ravvuuh kielâ valjiimân já ton kevttimân elimis ääigi ain lah lamaš nuuvtkin áhtánâsah. Jispa eenâb materiaal, eenâb huámášume já pyereeb saje ohtsâškoddeest adeliččii meid kielân já kulttuurân pyereeb puátteevuođâ? Mist lii tággáár paargon jo ohtsâšsämmilâš vuáđu maaŋgâ-uv saajeest, mut maht jis mij aainâs-uv iskâččijm kirdeđ jieččân suájáigijn-uv, aainâs-uv váhá? Tallehân tom uáiná, luhostuuččij-uv tot já mon pyereest. Jis ij iiskâ, te tiätá vissásávt, et feilee.

Mun tuáivuttâm Anarâš aavis lohheid uásálii uđđâ ive. Porgâp oovtâst mijjân pyerrin keččum naharij oovdân. Kale toh kuuloold šaddeh tuottân-uv, ko peri osko toos, maid porgâškuát.

Kove: Ari Mure (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...