Maid uđđâ ihe puáhtá – teikâ puávtáččij pyehtiđ – fárustis?

Ive majemuu peeivi ulmuuh läävejeh apteđ tane já keččâđ taaneest, maggaar ihe te lii puátimin. Teikâ jis ij tane keevti, ko tot annoo varâlâžžân, te puáhtá ton sajan suddâdiđ veikâba sukkâr tâi kintâlvuojâ. Toh še kareh, ko taid leškist kolmâ čáácán. Šolbis ase loppeed pyere já rigesvuođâ, kyele tâi mottoom fiävru häämi loppeed määđhi, luoddânmeh tâi pieđgânâdmeh lopedeh vädisvuođâid, já puljâreh tâi jurbâ häämih lopedeh ruuđâ.

Maid jis mij tágárij arvâlmij sajan kejâččijm jieččân suunâttâlmáid? Kale tobbeen-uv miinii kávnoo, nuuvt et puáhtá ennustiđ, tuáivuđ teikâ joba tiettiđ, mii lii puátimin. Motomáid aššijd puáhtá jieš vaiguttiđ uáli ennuv. Taam tiäđust-uv kannat-uv porgâđ já jurdâččiđ kielân (já tiäđust-uv meid olssis) nuuvt pyere eellim ko máhđulâš.

Anarâš aavis lii Anarâškielâ seervi kuástidem aavis. Mij tiettip, et servi tiävdá ive 2026 jo 40 ihheed. Tom ferttee tiäđust-uv moinnii naalijn juhlođ. Taas kannat vaiguttiđ čuuvtij. Mij lep finnim Kone siättusist 70 000 eurod ruuđâ kielâpiervâlij 25 toimâive ääigi jurgâlem párnáikirjij várás. Anarâškielâ servi áigu almostittiđ nuuvt maŋgâ kirje ko máhđulâš. Puoh iä kale šoodâ valmâšin tágáráin ruuđáin mut uási kuittâg. Anarâš aavis almostuvá meid, já tiäđust-uv mij tuáivup uđđâvuođâtane häämmin puljârijd já jurbâ haamijd, vâi mist ličij tuárvi ruttâ ovdediđ čäällimkulttuur jieččân kielân. Taan oovdân mij lep porgâmin já uuccâp ain ruuđâ.

Já jis poccuuh sämikulttuurist markkânistojeh olgoskulij, te mondiet ij puávtáččii markkânistiđ meid kielâ? Taam puáhtá pyereest porgâđ smavvâ tiŋgâi vyebdim peht. Mondiet mij ep orniiččii anarâškielân monnii tábáhtus, mon puávtáččij vyebdiđ olgoskulij? Veikâba festivaal? Talle kielâ ij taarbâš iberdiđgin, pic puáhtá eelliđ fáárust, tubdâđ kielâ vuoiŋâ já vyeimi. Puáhtá leđe kulttuur já kielâ puohnáál. Uccevuotâ ij velttidhánnáá meerhâš tom, et kielâ ij ceevzi.

Mun tuáivum meid tom, et perruuh finniiččii puoh máhđulii torjuu párnáidis maaŋgâkielâg pajasšoddâdmân. Taat lii korrâ pargo, iäge ravvuuh kielâ valjiimân já ton kevttimân elimis ääigi ain lah lamaš nuuvtkin áhtánâsah. Jispa eenâb materiaal, eenâb huámášume já pyereeb saje ohtsâškoddeest adeliččii meid kielân já kulttuurân pyereeb puátteevuođâ? Mist lii tággáár paargon jo ohtsâšsämmilâš vuáđu maaŋgâ-uv saajeest, mut maht jis mij aainâs-uv iskâččijm kirdeđ jieččân suájáigijn-uv, aainâs-uv váhá? Tallehân tom uáiná, luhostuuččij-uv tot já mon pyereest. Jis ij iiskâ, te tiätá vissásávt, et feilee.

Mun tuáivuttâm Anarâš aavis lohheid uásálii uđđâ ive. Porgâp oovtâst mijjân pyerrin keččum naharij oovdân. Kale toh kuuloold šaddeh tuottân-uv, ko peri osko toos, maid porgâškuát.

Kove: Ari Mure (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Irene Fofonoff lii väljejum nuort­tâlij luáttámuš­olmožin – Lâi áinoo iävtuk­kâs

Čevetjävrilâš Irene Fofonoff väljejui nuorttâlij luáttámušolmožin pajan 2027–2029. Sun lâi vaaljâin áinoo iävtukkâs, já nuuvt vaaljâlävdikodde nonnij suu valjim tállán čuávuváá peeivi tast, ko...

Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ...

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...

Kunâgâs Haakon VIII vuárnui virge­vuárnásis Taažâ parla­mentist Stor­tinge­tist

Taažâ uđđâ kunâgâs Haakon VIII lii vuárnum kunâgâsvuárnásis eennâm parlamentist Stortingetist Oslost majebaargâ tijme 13 páihálii ääigi. Parlamentist adelum vyernis lii uási uđđâ kunâgâs viirgánlavkkim­prosesist. Taažâ...

Suomâ säämi eromâš­kirje­rááju hástá sämi­kielâg nuorâid kevttiđ sämi­kielâg media

Suomâ säämi eromâškirjerááju algâttij onne luuhâm- já medialuuhâmháástu sämikielâláid nuoráid. Lohkan+ Luuhâm+ Lookkmõš+ ‑hástu lii uáivildum 13–29-ihásáid, já toos puáhtá uásálistiđ mon peri sämikielân...