Umogâš šoodâi pajeláhháá 30 ihheed tassaaš kalmaattum ovveest

35-ihásâš nissoon Ohiost Ovtâstum staatâin lii šoddâdâm umogáá oovce mánuppaijeed ton maŋa ko suu kuáhtun sirdui pajeláhháá 30 ihheed tassaaš kalmaattum ohe.

Taat 35-ihásâš nissoon já sust ive nuorâb iššeed iskáin čiččâm ihheed finniđ párnáá. Suoi tuđhâdáin adoptistemmáhđulâšvuođâid, já ton ohtâvuođâst suoi kavnáin ristâlii organisaatio, mii tieđettij adoptistmân hiäivulijn kalmaattum uuvijn. Tágáráid uvvijd lii väädis kavnâđ adoptistemvaanhimijd – eromâšávt tagaráid uvvijd, moh láá lamaš kuhháá puolâšist. Máhđulâšvuotâ toos, et tággáár ovveest šadda tiervâs páárnáš, lii ucceeb ko taggaar ovveest, mii lii esken palij kalmaattum.

”Epituođâlâš tobdo. Tom lii väädis oskođ”, iätá 62-ihásâš párnáá biologlâš enni MIT Technology Review ‑loostân. Sun iiskâi 1990-lovvoost tallain kálláinis finniđ párnáá, já suoi meridáin vyelgiđ iskospocceešoovâtmân kuuđâ ive irâttem maŋa. Iskospocceešovâttem lâi talle uđđâ tekniik. Ton ohtâvuođâst šoddii nelji ove ive 1994. Ohtâ tain pieijui biologlii eeni kuáhtun, já tast šoodâi nieidâš, kote lii tääl 30-ihásâš. Kuulmâ paijeelmiärálii ovveest enni meridij, et toh kalmaattuuččii. ”Mun ain tuoivum eenâb párnáid”, sun iätá. Mut suu tallaš iššeed jurdâččij nubenáál. Suoi iäránáin, já iäránem ohtâvuođâst nissoon uážui vuoigâdvuođâ meridiđ meid kalmaattum uuvijn. Muulsâivij ääigi sun meridij luovâttiđ uuvijd adoptistmân. Uvij tieđâlii tutkâmân luovâttem lâi suu noormâi vuástá, tastko suu mielâst ohe lii jo olmooš.

Čuolmân uvij adoptistmân luovâtmist lâi aalgâst tot, et adoptistemorganisaatio halijdij uáiniđ biologlii eeni talhâstieđâlijd dokumentijd tallaa ääigist ko iskospocceešovâttem tábáhtui já meid tiäđuid ton laboratoriost, kost iskospocceešovâttem lâi tábáhtum. Nisonist lâi lukko, tastko suu tallaš tuáhtár lâi ain elimin. Taat kaavnâi biologlii eeni dokumentijd jieijâs vuárháin.

Já tääl uđđâ peerâ illood ove kevttimist ton maŋa ko ohe lâi lamaš paijeel 30 ihheed puolâšist. Taat paarâ ij lam merkkim magarijdgin raijiittâsâid toos, mon puáris ove suoi halijdáin kevttiđ. Suoi lává tääl finnim uccâ kandii. ”Šoddâdem lâi väädis, mut tääl puoh lii pyereest”, vorâs enni illood.

Käldee:

Baby geboren uit meer dan 30 jaar geleden ingevroren embryo (nos.nl)

Kove: Basile Morin (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 Nobel-palhâšumeh láá juohhum

Ive 2025 Nobel-palhâšumeh láá juohhum čiččâm peeivi (6.10.–13.10.) ääigi. Virgáliih palhâšumeh láá juohhum talhâstiettust, fysikist, kemiast, kirjálâšvuođâst já ráávhust. Toi lasseen lii juohhum palhâšume...

THL oovded ravvuid romanij eettisii já siärvusân vuáđuduvvee tutkâmân

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL oovded romanijd kyeskee tutkâmân ravvuid, moi ulmen lii nanosmittiđ luáttámuš totkei já romanisiärvus kooskâst já lasettiđ siärvus merhâšume tutkâmist....

Anarâškielâlii Wikipedia 5‑ivvááš­juhleh uárne­juvvojeh Oulust 18.–19. peeivi

Roovvâdmáánu 19. peeivi 2025 tme 15.07 lii kuullâm táásá vittâ ive tast ko Anarâškielâlâš Wikipedia šoodâi virgálávt. Ton kunnen Anarâškielâ servi, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, Inari...

Viermipaŋkki­mäksim euro­kuávlust ornášuu­škuát love sekuntist

Onne poođij vuáimán EU huáppumäksimasâttâs, mon ulmen lii huáputtiđ mäksim eurokuávlust já toohâđ tast torvolub. Asâttâs mield paŋkkiäššigâsâin kalga leđe máhđulâšvuotâ sirdeđ euroid tilist...

Windows 10 toorjâ nohá 14.10. – tiäđáh-uv máhđulâš­vuođâst vijđedum torvolâš­vuotâ­peividmáid?

Microsoft looppât Windows 10 ‑kevttimvuáháduv torjuu roovvâdmáánu 14. peeivi. Ton maŋa kevttimvuáhádâh tuáimá vala, mutâ toos ij innig finnii tiätutorvopeividmijd ige ereskin peividmijd. Taat meerhâš...