THL oovded ravvuid romanij eettisii já siärvusân vuáđuduvvee tutkâmân

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL oovded romanijd kyeskee tutkâmân ravvuid, moi ulmen lii nanosmittiđ luáttámuš totkei já romanisiärvus kooskâst já lasettiđ siärvus merhâšume tutkâmist. Koččâmušâst láá maailm vuossâmuuh taansullâsiih ravvuuh eidu romanij tutkâmân. Pargo ovdâmerkkân kiävttojeh sämitutkâmuš eettisiih ravvuuh, moh almostuvvii moonnâm ive.

 – Mii ulmen lii, ete tutkâmuš palvâl siärvus já ete siärvus eromâš jiešvuođah váldojeh huámášumán ubâ tutkâmproosees ääigi, muštâl THL tutkâmprofessor Anu Castaneda.

Romanitutkâmuš eettisiih ravvuuh stivrejeh ovdâmerkkân tiäđunuurrâm. Toh tievâsmiteh ollâopâttuvâi já tutkâmlágádâsâi almolijd eettisijd vuáđujurduid, nuuvt ete tutkâmušâst kieđâvuššojeh meid eromâšávt romanijd kyeskee koččâmušah já uáinuh.

– Jis tutkâmuš ij vääldi huámášumán siärvusân vuáđuduvvee uáinu, te tot sáttá joba hiäjusmittiđ vuáruvaikuttâs já lasettiđ epiluáttámuš. Tääl valmâštâllâm vyelni leijee ravvuuh tuárjuh totkeid, vâi sij mättih rähtiđ tagarijd tutkâmušâid, moh láá ävkkin puoh uásipeelijd, iätá THL eromâštotkee Marko Stenroos.

Ravvuuh ovdeduvvojeh oovtâst romanisiärvusáin

Eettisijd ravvuid ovdedeh akateemisâš äššitobdeejuávkku já romanijd kyeskee pargo äššitobdei juávkku, moos kuleh maŋgâ áámmátlii, kiäin lii romanituávááš. Tággáár porgâmvyehi visásmit, ete jieškote-uvlágáneh uáinuh váldojeh huámášumán já ete meid romanisiärvus finnee tiäđu eettisii tutkâmuš vuáđujurduin.

Akateemisii äššitobdeejuávhu jođetteijen lii máttááttâsneuvos Henry Hedman. Värisaavâjođetteijen lii Anu Castaneda já čällen Marko Stenroos.

Eettisii ravvui ovdedem lii ohtâ uási haavâst, mon ulmen lii nanosmittiđ enâmânvärrejeijei, olmooškäävpi uuhrij já romanij uásálâšvuođâ já täsiäärvu. Uási haavâ ruttâdmist puátá Euroop unionist. Romanijd kyeskee tutkâmuš lasseen ravvuuh pyehtih onnuđ ävkkin meid eres kulttuurláid já etnisáid ucceeblovvoid kyeskee tutkâmist.

Käldee:

THL kehittää ohjeita eettiseen ja yhteisölähtöiseen romanitutkimukseen (thl.fi)

Kove: AdiJapan (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 Pan-ArcticVision uárne­juvvoo skammâ­máánu 29. peeivi Iqaluitist

Arktisij kuávlui ohtâsâš muusiktábáhtus Pan‑ArcticVision uárnejuvvoo kuálmád keerdi. Ive 2023 vuáđudum tábáhtus koččo arktisijd muusiktaidârijd já arktisii kulttuur ustevijd skammâmáánu 29. peeivi Iqaluitân, Nunavut...

Puáttee ohhoost viättoo mielâ­tiervâs­vuotâ­okko – teeman tuoibâm­ráávhu

Väldikodálâš mielâtiervâsvuotâokko viättoo ohhoost 47 ađai taan ive skammâmáánu 16.−23. peeivi. Puáttee oho ääigi uárnejuvvojeh maaŋgâlágáneh mielâtiervâsvuotân lohtâseijee tábáhtumeh miätá Suomâ. Mielâtiervâsvuotâokko álgá ärbivuáválávt jo...

Nuorrân porgottâllâm puáhtá vaiguttiđ porgottâllee párnái aheluumán

Jis almai porgottâlškuát vuálá 15-ihásâžžân, te tast sáttá leđe vaiguttâs meiddei suu párnái ahan. Vorâs tutkâmuš čáittá, ete nuorrân porgottâllâm hiäjusmit porgottâllee sperma kvaliteet...

Suomâ piergii­mettum ringette maailm­miäštár­kistoin

Ringette maailmmiäštárkištoh uárnejuvvojii Lahtist 3.–9. peeivi. Kištoin spiällojii kulmâ rááiđu: rävisulmui válduráiđu Sam Jacks Pool já vyeliráiđu President’s Pool sehe vuálá 21-ihásij ráiđu Juuso...

Šoŋŋâdâh­nubástus hitodem já toos vuáhádume väätih nubástusâid suojâlem­kuávlui tipšomân já puásui­tuálu stivriimân

Säämi šoŋŋâdâhrääđi já Suomâ pirâskuávdáá tutkâmušhaavah uárnejii 23.10. Levist pargopáájá Kietâruottâs já Näkkälä palgâsij siijdâi ovdâsteijeid. Pááján uásálistii love sämmilâžžâd puásuiolmožid sehe haavâi totkeeh....