THL oovded ravvuid romanij eettisii já siärvusân vuáđuduvvee tutkâmân

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL oovded romanijd kyeskee tutkâmân ravvuid, moi ulmen lii nanosmittiđ luáttámuš totkei já romanisiärvus kooskâst já lasettiđ siärvus merhâšume tutkâmist. Koččâmušâst láá maailm vuossâmuuh taansullâsiih ravvuuh eidu romanij tutkâmân. Pargo ovdâmerkkân kiävttojeh sämitutkâmuš eettisiih ravvuuh, moh almostuvvii moonnâm ive.

 – Mii ulmen lii, ete tutkâmuš palvâl siärvus já ete siärvus eromâš jiešvuođah váldojeh huámášumán ubâ tutkâmproosees ääigi, muštâl THL tutkâmprofessor Anu Castaneda.

Romanitutkâmuš eettisiih ravvuuh stivrejeh ovdâmerkkân tiäđunuurrâm. Toh tievâsmiteh ollâopâttuvâi já tutkâmlágádâsâi almolijd eettisijd vuáđujurduid, nuuvt ete tutkâmušâst kieđâvuššojeh meid eromâšávt romanijd kyeskee koččâmušah já uáinuh.

– Jis tutkâmuš ij vääldi huámášumán siärvusân vuáđuduvvee uáinu, te tot sáttá joba hiäjusmittiđ vuáruvaikuttâs já lasettiđ epiluáttámuš. Tääl valmâštâllâm vyelni leijee ravvuuh tuárjuh totkeid, vâi sij mättih rähtiđ tagarijd tutkâmušâid, moh láá ävkkin puoh uásipeelijd, iätá THL eromâštotkee Marko Stenroos.

Ravvuuh ovdeduvvojeh oovtâst romanisiärvusáin

Eettisijd ravvuid ovdedeh akateemisâš äššitobdeejuávkku já romanijd kyeskee pargo äššitobdei juávkku, moos kuleh maŋgâ áámmátlii, kiäin lii romanituávááš. Tággáár porgâmvyehi visásmit, ete jieškote-uvlágáneh uáinuh váldojeh huámášumán já ete meid romanisiärvus finnee tiäđu eettisii tutkâmuš vuáđujurduin.

Akateemisii äššitobdeejuávhu jođetteijen lii máttááttâsneuvos Henry Hedman. Värisaavâjođetteijen lii Anu Castaneda já čällen Marko Stenroos.

Eettisii ravvui ovdedem lii ohtâ uási haavâst, mon ulmen lii nanosmittiđ enâmânvärrejeijei, olmooškäävpi uuhrij já romanij uásálâšvuođâ já täsiáárvu. Uási haavâ ruttâdmist puátá Euroop unionist. Romanijd kyeskee tutkâmuš lasseen ravvuuh pyehtih onnuđ ävkkin meid eres kulttuurláid já etnisáid ucceeblovvoid kyeskee tutkâmist.

Käldee:

THL kehittää ohjeita eettiseen ja yhteisölähtöiseen romanitutkimukseen (thl.fi)

Kove: AdiJapan (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Juho Kähkösii nágus­tutkâmuš: Šoŋŋâdâh­lahâ­asâttem vaikut­tâsah juáhá­šuveh epitäsi­vávt eennâm­tieđâ­lávt

Šoŋŋâdâhnubástus já šoŋŋâdâhlahâasâttem mutteh pisovávt arktisii kuávlu mađhâšem, mut vaikuttâsah iä tubduu eennâmtieđâlávt täsivávt. Njuolgâdusah vaigutteh eresnáál Tave-Suomân já eromâšávt sämikuávlun ko Koskâ-Euroopân, tastko...

Irene Fofonoff lii väljejum nuort­tâlij luáttámuš­olmožin – Lâi áinoo iävtuk­kâs

Čevetjávrálâš Irene Fofonoff väljejui nuorttâlij luáttámušolmožin pajan 2027–2029. Sun lâi vaaljâin áinoo iävtukkâs, já nuuvt vaaljâlävdikodde nonnij suu valjim tállán čuávuváá peeivi tast, ko...

Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ...

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...

Kunâgâs Haakon VIII vuárnui virge­vuárnásis Taažâ parla­mentist Stor­tinge­tist

Taažâ uđđâ kunâgâs Haakon VIII lii vuárnum kunâgâsvuárnásis eennâm parlamentist Stortingetist Oslost majebaargâ tijme 13 páihálii ääigi. Parlamentist adelum vyernis lii uási uđđâ kunâgâs viirgánlavkkim­prosesist. Taažâ...