Anarâškielâlii Wikipedia 5‑ivvááš­juhleh uárne­juvvojeh Oulust 18.–19. peeivi

Roovvâdmáánu 19. peeivi 2025 tme 15.07 lii kuullâm táásá vittâ ive tast ko anarâškielâlâš Wikipedia šoodâi virgálávt. Ton kunnen Anarâškielâ servi, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, Inari Saami Wikimedians User Group já Wikimedia Suomâ uárnejeh ohtâsii pargopáájá Oulust 18.–19. peeivi tijme 10–16. Tábáhtussaijeen lii suomâruátálii kulttuurkuávdái viärmáduv Luckan toimâsaje Oulu kuávdáást. Pááján puáhtá uásálistiđ meid káidusin. Anarâškielâ seervi peeleest pääihi alne lii seervi mediapargee Valtteri Valkeapolku.

Páájá álgá tijme 10. Uásiväldeeh pyehtih puáttiđ eidu ovdil páájá älgimääigi Luckan uuvsâ oovdân. Čujottâs lii Sepänkatu 9B. Jis áigu puáttiđ eres ääigi teikâ uásálistiđ káidusin, te tast kalga pieijâđ viestâ (valtteri.valkeapolku@tutanota.com). Pargopááján puáhtá uásálistiđ tommittáá ko alnestis lii asto.

Juurdân lii čäälliđ artikkâlijd Wikipedian. Siämmást puáhtá meid teivâđ ulmuiguin eres suomâ-ugrilijn Wikipediain. Čälleeh uážžuh čäällimsis kielâlii já teknisii torjuu. Meiddei tagareh ulmuuh, kiäh iä lah kuássin ovdil čáállám Wikipedian, láá tiervâpuáttám. Anarâškielâ servi tuáivu-uv, ete uđđâ ulmuuh puáđáččii fáárun.

Viiđâ ive puáđusin paijeel 6 000 artikkâlid

Ko anarâškielâlâš Wikipedia šoodâi 19.10.2020, te tast lijjii jo paijeel 1 000 artikkâlid, moh lijjii čallum nuuvt kočodum láláttâhmuddoost. Aalgâst uđđâ artikkâleh šoddii jotelávt. Veikâ ääigi mield liähtu lii-uv hiđásmum, te artikkâleh šaddeh kuittâg ain lase. Forgâ toh láá jo paijeel 6 500.

  • 2 000. artikkâl šoodâi 31.12.2020
  • 3 000. artikkâl šoodâi 15.6.2021
  • 4 000. artikkâl šoodâi 31.1.2022
  • 5 000. artikkâl šoodâi 17.2.2023
  • 6 000. artikkâl šoodâi 20.11.2024

Anarâškielâlâš Wikipedia lii tehálâš kielâ kevttimsyergi, moos kii peri puáhtá čäälliđ artikkâlijd já riggodiđ anarâškielâlij tiäđui finnimvuođâ viermist. Uđđâ artikkâlij mield šaddeh meid ovdâmerkkân uđđâ säänih kielân. Wikipedia lii-uv pyeri käldee jieškote-uvlágánáid saanijd já veikâba staatâi noomáid.

Kove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....

Suomâ lii jieŋâ­skiäru maailm­miäštár – Taažân histor­jálâš pronssi

Suomâ vuoitij Sveeici 1–0 jotkâääigi jieŋâskiäru MM‑finalist. Fiinaalspellâ aalgij pasepeeivi tijme 21.20 Suomâ ääigi, já vuáittumoolâ šoodâi eidu koskâiijâ maŋa. MM‑kolle lii Suomân viiđâd. Suomâ sáŋgárin...