Anarâškielâlii Wikipedia 5‑ivvááš­juhleh uárne­juvvojeh Oulust 18.–19. peeivi

Roovvâdmáánu 19. peeivi 2025 tme 15.07 lii kuullâm táásá vittâ ive tast ko anarâškielâlâš Wikipedia šoodâi virgálávt. Ton kunnen Anarâškielâ servi, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, Inari Saami Wikimedians User Group já Wikimedia Suomâ uárnejeh ohtâsii pargopáájá Oulust 18.–19. peeivi tijme 10–16. Tábáhtussaijeen lii suomâruátálii kulttuurkuávdái viärmáduv Luckan toimâsaje Oulu kuávdáást. Pááján puáhtá uásálistiđ meid káidusin. Anarâškielâ seervi peeleest pääihi alne lii seervi mediapargee Valtteri Valkeapolku.

Páájá álgá tijme 10. Uásiväldeeh pyehtih puáttiđ eidu ovdil páájá älgimääigi Luckan uuvsâ oovdân. Čujottâs lii Sepänkatu 9B. Jis áigu puáttiđ eres ääigi teikâ uásálistiđ káidusin, te tast kalga pieijâđ viestâ (valtteri.valkeapolku@tutanota.com). Pargopááján puáhtá uásálistiđ tommittáá ko alnestis lii asto.

Juurdân lii čäälliđ artikkâlijd Wikipedian. Siämmást puáhtá meid teivâđ ulmuiguin eres suomâ-ugrilijn Wikipediain. Čälleeh uážžuh čäällimsis kielâlii já teknisii torjuu. Meiddei tagareh ulmuuh, kiäh iä lah kuássin ovdil čáállám Wikipedian, láá tiervâpuáttám. Anarâškielâ servi tuáivu-uv, ete uđđâ ulmuuh puáđáččii fáárun.

Viiđâ ive puáđusin paijeel 6 000 artikkâlid

Ko anarâškielâlâš Wikipedia šoodâi 19.10.2020, te tast lijjii jo paijeel 1 000 artikkâlid, moh lijjii čallum nuuvt kočodum láláttâhmuddoost. Aalgâst uđđâ artikkâleh šoddii jotelávt. Veikâ ääigi mield liähtu lii-uv hiđásmum, te artikkâleh šaddeh kuittâg ain lase. Forgâ toh láá jo paijeel 6 500.

  • 2 000. artikkâl šoodâi 31.12.2020
  • 3 000. artikkâl šoodâi 15.6.2021
  • 4 000. artikkâl šoodâi 31.1.2022
  • 5 000. artikkâl šoodâi 17.2.2023
  • 6 000. artikkâl šoodâi 20.11.2024

Anarâškielâlâš Wikipedia lii tehálâš kielâ kevttimsyergi, moos kii peri puáhtá čäälliđ artikkâlijd já riggodiđ anarâškielâlij tiäđui finnimvuođâ viermist. Uđđâ artikkâlij mield šaddeh meid ovdâmerkkân uđđâ säänih kielân. Wikipedia lii-uv pyeri käldee jieškote-uvlágánáid saanijd já veikâba staatâi noomáid.

Kove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...