Paavo Hohti in memoriam

Paavo Hohti šoodâi mijjân anarâššáid uápisin talle ko Anarâškielâ servi lâi vuáđudâm kielâpiervâl já usâškuođij toimâruuđâ. Piervâl pargeeh láin kyehti já párnááh käävci. Vuossâmui ivij ruttâ lâi uáli väänist. Ohtii šoodâi taggaar-uv tile, et seervi stivrâ kaartâi vuáváđ pieijâđ piervâl pargeid pälhittes luámun keesi ááigán.

Talle poođij išán Suomâ Kulttuurruttârááju. Ton pajeäššialmai Paavo Hohti iävtuttij Anarâškielâ siärván, et tot usâččij tuárvi stuorrâ išeruuđâ. Suu iššijn servi finnij nuuvt stuorrâ išeruuđâ, et toin kielâpiervâl puovtij porgâđ vittâ ive. Ton ääigi mij pastaččijm tuođâštiđ kieldân já staatân, et tággáár pargovyehi lii pehtil já tuáimee. Tot lâi stuorrâ lävkki taggaar tiileest, mast om. staatâ virgeulmuuh suhhii já vuáppájii, et kulá-uv kielâpiervâltoimâ máttááttâs-, kulttuur‑ vâi sosiaaltooimân. Puáhtá pyereest nabdeđ, et Paavo penttâ káájui anarâš kielâpiervâltooimâ ovdánem. Sun poorgâi tain aššijn eenâb ko tuše virgepargo, ko sun eelij sárnuttâlmin Aanaar tallaa kieldâhoovdâ ton ääšist, et maid kolgâččij porgâđ ton viiđâ ive ääigi maŋa.

Talle ko Paavo Hohti teevdij kuttlov ihheed, te sun ij halijdâm skeeŋkâid, mut avžui juhlekuosijd skeŋkkiđ ruttâsume Anarâškielâ siärván. Tast čoggâšui viehâ stuorrâ ruttâmeeri, suullân 13 500 eurod.

Mun peessim Paavoin arvâlâddâđ anarâšâi aašijn, ko muoi juuđijm luosâpiivdost, riävskápiivdost já mudoi meecist. Sust lâi kámppá Tiänuriddoost Puásuinjaargâst, kost sun lijkkui orroođ já ušteđ luosâid. Ohtii muoi moonáim Kaareehjäävrist javrij mield já loppâmääđhi vääzin Njiävđámân Niloskuoškâ vuál luosâid uágguđ. Togo lâi kaskoo juuvâ suolluš, kost muoi láim telttaast iijâ. Luosâ kal ij kuddum, mut vuoššáim suávvilijd. Motomin muoi pivdijm riävskáid Solojäävri máddáápele enâmijn Čiervruáiváást, Kyepisistuáivist já Sijdjävrroovijn. Finnijm váhá saallâs-uv. Meiddei Samudjäävrist eelijm.

Talle peessim huámášiđ meiddei tom, mon vijđes kulttuurtubdâmuš sust lâi. Sun tuubdâi antiik kulttuur já lâi nágáttâllâm tuáhtárin Kreika já Rooma kirjálâšvuođâst. Sun lâi jurgâlâm kiirjijd läättin- já kreikakielâst, já lâi iällám Roomast maŋgii. Iäláttâsâst orodijn sun čaalij byysaant vääldi ääigist ollâtááság kiirjijd. Ohtii ko muoi láim meecist tullâpiällást káhvástâlmin, te sun iävtuttij, et kolgâččij kiinii jurgâliđ Ilias anarâškielân.

Paavo Hohti humanism uulij teoreetlii oopâst meiddei argâpeeivi elimân. Sun adelij áárvu puoh ulmuid já ooinij ulmuin ain maidnii puorijd-uv peelijd.

Suu pirâstitij muusik-uv. Vaarâ ubâ suu peerâ láá muusikulmuuh. Ko sun teevdij 70 ihheed, já juhle tollui Helsigist Hietsun paviljonkist, te suu perruu orkester toolâi klassiklii muusik konsert.

Internetist oinum tiätu Paavo Hohti jämimist lâi munjin illá oskottettee. Ferttejim val nube käldest tärhistiđ ton tuotâvuođâ. Viijmâg mun ferttejim tuhhiittiđ tom tiäđu, et suu čuovis, stuorrâ persovn lâi kuáđđám mii.

Matti Morottaja

Kove: Paula Hohti päikkialbum

Kommenteh

  1. Paavo-rohe peht Kulttuurruttârááju šoodâi munjin-uv uápis saijeen. Must láá sust maaŋgah muštoh. Mun teivim suin vuosmuu tove Antwerpenist jieččân olgoeennâmlehtoraat ääigi. Talle Belgia roonnig lâi puátimin kolliđ, já must lâi kunnee anneeđ huolâ syemmilii kyesist. Sun lâi Paavo Hohti. Jiem innig mušte, mondiet sun tobbeen lâi. Muštám meid pyereest taid savâstâlmijd, moh lijjii äigikyevdileh kielâpiervâl fastâ ruttâdem finniimist. Toh iä lamaš magarehkin älkkees savâstâlmeh. Paavo Hohtist lâi stuorrâ rooli toos, et ministeriöh tohhii miärádâs tast, mon ministeriö vuálá kielâpiervâl kulá, já nuuvt te viijmâg äšši jooskâi stávrumist. Must láá meid persovnliih muštoh sust. Mun finnejim IBBY-kirjálâšvuotâpalhâšume Njobžâvääri-rááiđust, já tot lâi kunneekirje. Ton viežžâm Kööpenhaminast ij kuittâg lam ollágin hälbi, já nuuvt te Paavo Hohti ornij muu Kööpenhaminan. Majemustáá mun teivim suin Kulttuurruttârááju tilálâšvuođâst suu maajeeldpuáttee iäláttâsânvyelgimjuhleest. Valdim kuuvijd-uv. Sun lâi talle uáli jo virkkuu já ilodij tast, et sust lâi tutkâmäigi já et uđđâ kirje lâi eidu puátimin. Ráávhu liävus suu muušton.

Vastaa käyttäjälle Matti Morottaja Peruuta vastaus

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 Nobel-palhâšumeh láá juohhum

Ive 2025 Nobel-palhâšumeh láá juohhum čiččâm peeivi (6.10.–13.10.) ääigi. Virgáliih palhâšumeh láá juohhum talhâstiettust, fysikist, kemiast, kirjálâšvuođâst já ráávhust. Toi lasseen lii juohhum palhâšume...

THL oovded ravvuid romanij eettisii já siärvusân vuáđuduvvee tutkâmân

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL oovded romanijd kyeskee tutkâmân ravvuid, moi ulmen lii nanosmittiđ luáttámuš totkei já romanisiärvus kooskâst já lasettiđ siärvus merhâšume tutkâmist....

Anarâškielâlii Wikipedia 5‑ivvááš­juhleh uárne­juvvojeh Oulust 18.–19. peeivi

Roovvâdmáánu 19. peeivi 2025 tme 15.07 lii kuullâm táásá vittâ ive tast ko Anarâškielâlâš Wikipedia šoodâi virgálávt. Ton kunnen Anarâškielâ servi, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, Inari...

Viermipaŋkki­mäksim euro­kuávlust ornášuu­škuát love sekuntist

Onne poođij vuáimán EU huáppumäksimasâttâs, mon ulmen lii huáputtiđ mäksim eurokuávlust já toohâđ tast torvolub. Asâttâs mield paŋkkiäššigâsâin kalga leđe máhđulâšvuotâ sirdeđ euroid tilist...

Windows 10 toorjâ nohá 14.10. – tiäđáh-uv máhđulâš­vuođâst vijđedum torvolâš­vuotâ­peividmáid?

Microsoft looppât Windows 10 ‑kevttimvuáháduv torjuu roovvâdmáánu 14. peeivi. Ton maŋa kevttimvuáhádâh tuáimá vala, mutâ toos ij innig finnii tiätutorvopeividmijd ige ereskin peividmijd. Taat meerhâš...