Anarâškielâ Wikipedia-pargopáájá uárnejui Oulust kesimáánu 7.–8. peeivi

Anarâškielâ Wikipedia-pargopáájá čokkânij taan tove Oulust lávvárduv já pasepeeivi kesimáánu 7. já 8. peeivi. Pargopáájá uárnejui Oulu ollâopâttuvvâst Linnanmaa kampusist, kost meid Giellagas-instituut tuáimá. Pargopáájá lâi Anarâškielâ seervi, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut já Wikimedia Suomâ ohtsâšpargo. Taat lâi taan ive niäljád Wikipedia-pargopáájá. 

Taan tove pargopááján uásálistii käävcis. Iänááš uásálisteeh čallii anarâškielâ Wikipedia-artikkâlijd, já ohtâ uásálistee čaalij tavesämikielâ artikkâlijd. Anarâškielâ Wikipediast láá taam čälidijn pajeláhháá 6 200 šiev tääsi artikkâlid.

– Anarâškielâ artikkâleh láá čieŋâleh, anarâškielâ Wikipedia paijeentuállee Fabrizio Brecciaroli čielgee.

Anarâškielâ Wikipedia-artikkâleh láá kuheh, já sanij tááhust anarâškielâ Wikipedia lii tääl sämikielâi Wikipediain vijđásumos. Anarâškielâ Wikipediast láá meid čuuvtij eenâb käldeeh ko ovdâmerkkân pajekielâlii Wikipediast. 

Tavesämikielâ Wikipedia ij lah majemui ivij jurgin peividum. Tavesämikielâ Wikipediast láá tääl suullân 7 900 artikkâlid, mut toh láá iänááš uánihááh. Statistiik čáittá, et tavesämikielân láá puáttám 200 uđđâ artikkâlid viiđâ ivveest. Anarâškielâ lii finnim paijeel 5 000 artikkâlid siämmáá ääigist. Uđđâ artikkâlij meeri ij anarâškielâst innig taan ääigi stuáru siämmáá jotelávt ko ovdil tondiet ko čallum artikkâleh láá kuheh. 

Taan Wikipedia-teivâm ulmen lii lamaš čäälliđ uđđâ artikkâlijd, lasettiđ siskáldâs puáris artikkâláid já tivvoođ Wikidata. 

Wikipedia-pargopáájáh láá puátimin eenâb taan ive

Anarâškielâ servi lii vuáđudâm anarâškielâ Wikimedia-juávhu, mii lii eŋgâlâskielân Inari Saami Wikimedians User Group. Taat juávkku tuhhiittui Wikimedia-juávkkun ive 2024 loopâst. Fabrizio Brecciaroli čielgee: 

– Vuosmuš ihe lii iskosihe, adai talle čälleeh kalgeh leđe aktiivluboh. Sij kalgeh čäittiđ, et sij pasteh paijeentoollâđ Wikipedia já lasettiđ toos šiev tääsi artikkâlijd. Jis taat iskosihe mana pyereest, te talle kevtteejuávkku tuhhiittuvvoo lopâlávt. Taas tiäđust-uv taat Wikimedia-juávkku viggá.

Fabrizio Brecciaroli Wikipedia-páájást

Jieijâs kevtteejuávhust lii puátteevuođâst ävkki, tastko tot puáhtá uuccâđ ruuđâ Wikimediast ovdâmerkkân viestâi jurgâlmân. Veik anarâškielâ Wikipediast tehelumos viestah čälleid láá jo jurgâlum, láá kuittâg vala ennuv viestah, moh ain vyerdih jurgâlem. Tääl anarâškielâ Wikipedia iävtut čällei motomin suomâkielân ovdâmerkkân näävt: ”Haluatko aloittaa mieluummin kääntämisen?” teikâ ”Luo uusi artikkeli kääntämällä toisesta osaamastasi kielestä”. Tágáreh paahudmeh iteh uáinusân nuuvt kuhháá suomâkielân ko toh iä lah jurgâlum anarâškielân. 

– Tágáreh jurgâlhánnáá viestah láá vala loveh tuhátteh, Fabrizio Brecciaroli čielgee.

Anarâškielâ Wikimedia-juávkku áigu orniđ vala kulmâ pargopáájá taan ive. Vuosmuš pargopáájá lii smiettum Anarân suullân čohčâmáánu pelimuudon. Ulmen lii orniđ nube pargopáájá Oulust roovvâdmáánu pelimuddoost kyevti suujâ tiet. Roovvâdmáánu 19. peeivi anarâškielâ virgálâš Wikipedia tiävdá vittâ ive, já roovvâdmáánust Oulust uárnejuvvoo meiddei suomâ-ugrâlij kielâi wikipedistij čuákkim. Kuálmád já ive majemuš Wikipedia-pargopáájá uárnejuvvoo loppâive Helsigist. Pargopáájái tärhis äigitavlu tieđettuvvoo maŋeláá.

Anarâškielâ Wikimedia-juávkku tuáivut puáris já uđđâ čälleid tiervâpuáttim wikipedistij juávkun. Tuáivu mield ulmuuh meid luvâččii anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd tommit ko sij asteh! 

Koveh: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ij tuše rävisulmui äšši: Suomâst párnááh išedeh miärá­dâsâi tohâmist

Kuttâ ministeriö keččâleh uđđâ vuovijd kuullâđ párnái já nuorâi uáivilijd škovliimist, mielâtiervâsvuođâst, pirrâsist já torvolâšvuođâst. Koččâmušâst lii uásálistmân vuáđuduvvee myenster, mii nanosmit demokratia já...

Peerâkerhoh Anarist

Uccpárnáiguin já umogáiguin Anarist – maid tääbbin puáhtá porgâđ já kost piäsá eres perruiguin sámástiđ? MLL peerâkerho MLL áávus peerâkerho uárnejuvvoo jyehi tuorâstuv tijme 10–12 Aanaar...

Ulmui toimâ hettee kaavpug­uárrei čuolmâ­čuávdim­naavcâ

Oulu já Chester ollâopâttuvâi tutkâmušâst selvâttui, maht ulmui piäiválâš toimâ tego väzzim já pyeráinvyeijim sehe pennui mieldiorroom vaigutteh uárrei čuolmâčuávdimnaahcân. Tađe várás totkeeh tolvuu...

Sahâvuáruh já kulttuur­ohjelm – Tággáár lâi ive 2025 sämi­symposium Oulust

Sämikielâ já säämi kirjálâšvuođâ já kulttuur symposium uárnejui Oulu ollâopâttuvâst skammâmáánu 12.–14. peeivi. Kuulmâ peeivi ääigi kullojii uđđâ tiäđuh já uáinuh sämikielâin. Ehidij puovtij...

Ive 2025 Pan-ArcticVision uárne­juvvoo skammâ­máánu 29. peeivi Iqaluitist

Arktisij kuávlui ohtâsâš muusiktábáhtus Pan‑ArcticVision uárnejuvvoo kuálmád keerdi. Ive 2023 vuáđudum tábáhtus koččo arktisijd muusiktaidârijd já arktisii kulttuur ustevijd skammâmáánu 29. peeivi Iqaluitân, Nunavut...