Kiiđâ majemuš Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Oulust 7.–8.6.2025

Anarâškielâ servi, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Oulu ollâopâttuv Linnanmaa kampusist kesimáánu 7.–8. peeivi tijme 10–16. Uásálistiđ puáhtá meid káidusin já uánihub ääigi ko kyehti peeivi, ađai tommittáá ko čällest lii asto. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já anarâškielâ ollâopâttâhlehtor Marja-Liisa Olthuis. Wikimedia Suomâst lii fáárust aainâs-uv Kimberli Mäkäräinen.

Páájá tuálloo Oulu ollâopâttuv salist Lo130. Tot álgá iđedist tme 10. Uásiväldeeh pyehtih puáttiđ eidu ovdil páájá älgimääigi váldu-uuvsâ oovdân. Jis áigu puáttiđ fáárun eres ääigi, talle kalga suáittiđ uárnejeijeid tondiet ko uuvsah iä veltihánnáá lah áávus. Káidusuásálistemtáárbust ferttee almottiđ (fabrizio.brecciaroli@gmail.com) muuneeld.

Juurdân lii čäälliđ artikkâlijd Wikipedian teikkâ tivvoođ artikkâlijd, moh láá jo tobbeen. Jis ij haalijd čäälliđ tâi tivvoođ artikkâlijd, lii meid máhđulâš lasettiđ jieškote-uvlágánijd tiäđuid artikkâláid tegu käldeid tâi kuuvijd. Puohah uážžuh čäällimsis kielâlii já teknisii torjuu. Meiddei tagareh ulmuuh, kiäh iä lah kuássin ovdil čáállám Wikipedian, láá lieggâsávt tiervâpuáttám. Anarâškielâ servi tuáivu-uv, et uđđâ ulmuuh puáđáččii fáárun. Lase Wikipedia-čälleid lii korrâ tárbu, tastko táálááh Wikipedia-čälleeh čäälih tääl meiddei Anarâš aavisân já eres soojijd.

Anarâškielâlâš Wikipedia šoodâi virgálávt roovvâdmáánu 19. peeivi 2020 tme 15.07. Vyesimáánu 14. peeivi 2025 tobbeen lijjii jo 6 225 artikkâlid. Wikipedia-pargo ij lah tuše artikkâlij čäällim. Artikkâlij várás ferttee meiddei huksiđ infrastruktuur ađai luokkaid, myensterijd já modulijd. Jis luokah, myenstereh já moduleh váldojeh fáárun, te anarâškielâlii Wikipediast láá jo 26 139 sijđod.

Jis ij lah asto uásálistiđ tääl kiiđâ majemuu pargopááján, te Anarâškielâ servi, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut já Wikimedia Suomâ áiguh orniđ nube pargopáájá Oulust čohčuv. Lasetiäđuh tast almostittojeh maŋeláá Anarâš aavisist.

Kimberli Mäkäräinen

Kove: Oulu ollâopâttâh / Ville Pohjonen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Rooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist

NOS čáálá tast, maht humanoidrooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist já lamaš jotelub ko olmooš kuássin. Pekingist uárnejum kišto lâi uási uđđâ tábáhtusâst, mast roboteh...

Luuhâmokko piäijoo joton sämi­kielâlij mainâs­pudâiguin

Taan oho viättoo väldikodálâš luuhâmokko, mii fáálá luhâmân já kirjálâšvuotân kyeskee tiäđuid já siskáldâs. Majemui iivij toos lii kuullâm meiddei Laapi kirjeráájui ornim Huhuu!-festivaal....

Suomâ oovdiš njunoš­minister Jyrki Katainen lii nomâttum EU já arktisii kuávlu eromâš­rävvejeijen

Euroop komissio lii nomâttâm Jyrki Kataisii EU já arktisii kuávlu koskâsâžžân eromâšrävvejeijen. Koččâmušâst lii kuuđâ mánuppaje kukkosâš luáttámušpargo, mon Katainen hoittáá siämmáá ääigi jieijâs...

Finnair uđâsmit kirdem­mašinijdis

Finnair uđâsmit Euroop kirdemjotoluvvâst aanoost leijee kezisruŋgomašinijdis. Tot lii ráhtám sopâmuš Embraeráin käävcinubálov E195‑E2-maašin tiiláámist. Sopâmušân kuleh meid optioh kuđânubálov mašinân já uástimvuoigâdvuotâ kyevtnubálov...

Muusik, kuálástem, valastâllâm – Aanaar 150 ‑juhleihe fáálá puoh­lágánijd fiäránijd

Aanaar kieldâ, mii vuáđudui kesimáánu 25. peeivi 1876, juhlo taaijuv 150 ive kukkosii historjás. Juhleive várás nuuvt kieldâ, ton irâttâsah já seervih sehe kieldâ...