Kiiđâ majemuš Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Oulust 7.–8.6.2025

Anarâškielâ servi, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Oulu ollâopâttuv Linnanmaa kampusist kesimáánu 7.–8. peeivi tijme 10–16. Uásálistiđ puáhtá meid káidusin já uánihub ääigi ko kyehti peeivi, ađai tommittáá ko čällest lii asto. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já anarâškielâ ollâopâttâhlehtor Marja-Liisa Olthuis. Wikimedia Suomâst lii fáárust aainâs-uv Kimberli Mäkäräinen.

Páájá tuálloo Oulu ollâopâttuv salist Lo130. Tot álgá iđedist tme 10. Uásiväldeeh pyehtih puáttiđ eidu ovdil páájá älgimääigi váldu-uuvsâ oovdân. Jis áigu puáttiđ fáárun eres ääigi, talle kalga suáittiđ uárnejeijeid tondiet ko uuvsah iä veltihánnáá lah áávus. Káidusuásálistemtáárbust ferttee almottiđ (fabrizio.brecciaroli@gmail.com) muuneeld.

Juurdân lii čäälliđ artikkâlijd Wikipedian teikkâ tivvoođ artikkâlijd, moh láá jo tobbeen. Jis ij haalijd čäälliđ tâi tivvoođ artikkâlijd, lii meid máhđulâš lasettiđ jieškote-uvlágánijd tiäđuid artikkâláid tegu käldeid tâi kuuvijd. Puohah uážžuh čäällimsis kielâlii já teknisii torjuu. Meiddei tagareh ulmuuh, kiäh iä lah kuássin ovdil čáállám Wikipedian, láá lieggâsávt tiervâpuáttám. Anarâškielâ servi tuáivu-uv, et uđđâ ulmuuh puáđáččii fáárun. Lase Wikipedia-čälleid lii korrâ tárbu, tastko táálááh Wikipedia-čälleeh čäälih tääl meiddei Anarâš aavisân já eres soojijd.

Anarâškielâlâš Wikipedia šoodâi virgálávt roovvâdmáánu 19. peeivi 2020 tme 15.07. Vyesimáánu 14. peeivi 2025 tobbeen lijjii jo 6 225 artikkâlid. Wikipedia-pargo ij lah tuše artikkâlij čäällim. Artikkâlij várás ferttee meiddei huksiđ infrastruktuur ađai luokkaid, myensterijd já modulijd. Jis luokah, myenstereh já moduleh váldojeh fáárun, te anarâškielâlii Wikipediast láá jo 26 139 sijđod.

Jis ij lah asto uásálistiđ tääl kiiđâ majemuu pargopááján, te Anarâškielâ servi, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut já Wikimedia Suomâ áiguh orniđ nube pargopáájá Oulust čohčuv. Lasetiäđuh tast almostittojeh maŋeláá Anarâš aavisist.

Kimberli Mäkäräinen

Kove: Oulu ollâopâttâh / Ville Pohjonen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...

OpenAI taho­jiermi lii máhđu­lávt čuávdám oovtâ váddá­sumos mate­maat­lijn čuol­mâin ubâ maail­mist

Tahojiermifinnodâh OpenAI iätá, ete ton totkeeh láá čuávdám tahojiermimallijn oovtâ matematik stuárráámuin čuolmâin. OpenAI mield toos monnii 88 tijmed, já toos kiävttojii nyevt 10 000...