Romaniast lii uđđâ president

Romania uđđâ presidentin lii väljejum uáivikaavpug Bukarest saavâjođetteijee Nicușor Dan. Vaaljâkampanjastis 55-ihásâš Dan lopedij taistâliđ korruptio vuástá sehe juátkiđ Ukraina tuárjum já EU-miäldásii politiik.

Nicușor Dan vyesti-iävtukkâssân lâi robdâuálgispiäláduv AUR jođetteijee George Simion. Sun lâi kiergânâm jo kulluuttiđ jieijâs vyeitten, mutâ mieđettij maŋeláá táápus. 38-ihásâš Simion lijkkuustâl Ovtâstum staatâi president Donald Trumpân já ličij halijdâm, ete Romania čuávu Trump ovdâmeerhâ. Simion árvuštâl EU já haalijd meid lopâttiđ Ukraina tuárjum.

Vaaljâi nubbe jienâstemkerdi uárnejui pasepeeivi. Virgáliih puátuseh nannejuvvojii pasepeeivi já vuossaargâ koskâsii iijâ. Maaŋgah Euroop jođetteijeeh láá tuáivuttâm luho uđđâ presidentân. Ukraina president Volodymyr Zelenskiy čaalij sosiaallii mediast, ete lyetitteijee Romania lii tehálâš kyeimi Ukrainan.

Romania presidentist lii ennuv väldi. Eereeb iärásij sun joođeet piäluštâsrääđi, mii meerrid suáldátlii torjust. Sun puáhtá meid kevttiđ vetovuoigâdvuođâ EU-jienâstâsâin, main tarbâšuvvoo oovtâmielâlâšvuotâ. Majemui aigij maaŋgah EU iirâtmeh tuárjuđ Ukraina láá kománâm toos, ete Uŋgar uáiviminister Viktor Orbán lii kiävttám vetovuoigâdvuođâs. Simion vuáittu ličij nanodâm EU juáhásem.

Vuosmuš vaaljâpuáđus hilgui

Romania presidentvaaljah láá lamaš spiekâstâhliih. Toi vuosmuš jienâstemkerdi uárnejui moonnâm skammâmáánust, kuás vyeitten šoodâi aldasáid tubdâmettum iävtukkâs Calin Georgescu, kote kannattij Ruošâ. Romania vuáđulahâtuámustovli kuittâg meridij juovlâmáánust, ete vaaljâi puáđus ij lam vuoigâlâš, tastko Ruoššâ lii siähánâm valjáid. Kuássin ovdil EU-staatâ ij lam hilgom vaaljâpuáttus tondiet, et Ruoššâ ličij siähánâm valjáid.

Vuosmuš jienâstemkerdi uárnejui uđđâsist kyehti oho tassaaš. Georgescu ij uážžum leđe innig iävtukkâssân. Talle George Simion finnij suulân 41 % jienâin já Nicușor Dan vist suulân 21 % jienâin. Jienâstemprooseent lâi 53.

Nube vaaljâkeerdi Nicușor Dan finnij 54 % jienâin. Jienâstemprooseent lâi 64.

Siämmáálágán vaaljâkámppádâllâm Puolast

Pasepeeivi uárnejui meiddei Puola presidentvaaljâi vuosmuš jienâstem. Puátusij mield nube jienâstmist kuáhtáv uáivikaavpug saavâjođetteijee Rafal Trzaskowski já historjistee Karol Nawrocki. Nubbe jienâstem uárnejuvvoo kesimáánu vuosmuu peeivi.

Trzaskowski, kote finnij 31,2 % jienâin vuosmuu jienâstmist, kyeddit EU. Nawrocki vist lii aalmugmielâlâš. Suu jienâmeeri vuosmuu rieggest lâi 29,7 %.

Puola presidentvaaljâi válduteeman láá lamaš EU, Ukraina, enâmânvarrim já koskâvuođah Ovtâstum statâiguin. Vaaljâi ääigi Puolast láá lamaš kielesuđâskampanjah já viermivolliitmeh, já lii epidum, et toi tyehin ličij Ruoššâ.

Puola president roolâ lii viehâ seremonialâš, mutâ sust lii vetovuoigâdvuotâ haldâttâs miärádâsâin.

Käldeeh:

– EU-myönteinen Nicușor Dan on voittanut Romanian presidentinvaalit (yle.fi)

– Analyysi: Maltin mies voitti MAGA-miehen Romanian vaaleissa (yle.fi)

– Centrist Dan wins Romanian presidency over hard-right pro-Trump rival (www.reuters.com)

– Puolalaiset äänestävät presidentistä (yle.fi)

– Polish centrist and nationalist presidential candidates to face off in 2nd round (www.reuters.com)

Kove: AUR Alianța pentru Unirea Românilor (cropped, Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ij tuše rävisulmui äšši: Suomâst párnááh išedeh miärá­dâsâi tohâmist

Kuttâ ministeriö keččâleh uđđâ vuovijd kuullâđ párnái já nuorâi uáivilijd škovliimist, mielâtiervâsvuođâst, pirrâsist já torvolâšvuođâst. Koččâmušâst lii uásálistmân vuáđuduvvee myenster, mii nanosmit demokratia já...

Peerâkerhoh Anarist

Uccpárnáiguin já umogáiguin Anarist – maid tääbbin puáhtá porgâđ já kost piäsá eres perruiguin sámástiđ? MLL peerâkerho MLL áávus peerâkerho uárnejuvvoo jyehi tuorâstuv tijme 10–12 Aanaar...

Ulmui toimâ hettee kaavpug­uárrei čuolmâ­čuávdim­naavcâ

Oulu já Chester ollâopâttuvâi tutkâmušâst selvâttui, maht ulmui piäiválâš toimâ tego väzzim já pyeráinvyeijim sehe pennui mieldiorroom vaigutteh uárrei čuolmâčuávdimnaahcân. Tađe várás totkeeh tolvuu...

Sahâvuáruh já kulttuur­ohjelm – Tággáár lâi ive 2025 sämi­symposium Oulust

Sämikielâ já säämi kirjálâšvuođâ já kulttuur symposium uárnejui Oulu ollâopâttuvâst skammâmáánu 12.–14. peeivi. Kuulmâ peeivi ääigi kullojii uđđâ tiäđuh já uáinuh sämikielâin. Ehidij puovtij...

Ive 2025 Pan-ArcticVision uárne­juvvoo skammâ­máánu 29. peeivi Iqaluitist

Arktisij kuávlui ohtâsâš muusiktábáhtus Pan‑ArcticVision uárnejuvvoo kuálmád keerdi. Ive 2023 vuáđudum tábáhtus koččo arktisijd muusiktaidârijd já arktisii kulttuur ustevijd skammâmáánu 29. peeivi Iqaluitân, Nunavut...